Jisas i ded blong mekem se God i save fogivim sin blong olgeta man mo blong oli save kasem laef we i no save finis. (Rom 6:23; Efesas 1:7) Ded blong Jisas i pruvum tu se wan man i save holemstrong long God nating se hem i kasem ol strong traem.—Hibru 4:15.

 Traem tingbaot olsem wanem ded blong wan man nomo i save mekem plante samting.

1.   Ded blong Jisas i mekem se “God i save fogivim ol sin blong yumi.”—Kolosi 1:14.

    God i wokem fas man ya Adam i stretgud olgeta, mo i no gat sin. Nating se i olsem, hem i jusum blong no obei long God. Fasin blong Adam blong no obei, o sin blong hem, i spolem olgeta man we oli kamaot biaen long hem. Baebol i talem se: “Plante man oli kam ol man blong mekem sin from we wan man ya nomo i no obei.”—Rom 5:19.

    Jisas tu i stretgud olgeta, be hem i neva mekem sin. Taswe hem i save kam “wan sakrefaes blong atonmen blong ol sin blong yumi.” (1 Jon 2:2; futnot) Fasin blong Adam blong no obei i mekem se evri man oli gat sin, nao long sem fasin, ded blong Jisas i save tekemaot sin blong olgeta man we oli soemaot se oli bilif long hem.

    Hemia i olsem we Adam i salem olgeta man long sin. Be Jisas i kam pemaot olgeta, taem hem i rere nomo blong ded long bihaf blong yumi ol man. From samting ya, “sipos wan man i mekem wan sin, yumi gat wan helpa we i stap wetem Papa, hemia Jisas Kraes, we i wan stret man.”—1 Jon 2:1.

2.   Jisas i ded “blong olgeta man we oli soemaot se oli bilif long hem, oli no ded be oli kasem laef we i no save finis.”—Jon 3:16.

    Nating se God i krietem Adam blong i laef olwe, be from we hem i mekem sin, hem i ded. From Adam, “sin i kam long wol, mo ded i kamaot from sin. Mo ded i kasem olgeta man from we olgeta evriwan oli mekem sin.”—Rom 5:12.

    Be ded blong Jisas i save tekemaot sin ya, mo tu, olgeta man we oli soemaot se oli bilif long hem oli save kasem laef ya we i no save finis. Baebol i talem se: “Sin mo ded i rul long ol man. Long sem fasin, fasin blong God blong kaen tumas long man, hem tu i rul blong God i luk ol man se oli stret man. Hemia i blong mekem se ol man oli save kasem laef we i no save finis from Masta blong yumi Jisas Kraes.”—Rom 5:21.

    I tru se tede ol man oli no save laef longtaem. Be, God i promes blong givim laef we i no save finis long ol stret man, mo mekem ol dedman oli laef bakegen blong olgeta tu oli save kasem ol gudfala samting from ded blong Jisas.—Ol Sam 37:29; 1 Korin 15:22.

3.   Jisas “i obei long God long evri samting, nating se hem i mas ded from.” Hemia i pruvum se ol man oli save holemstrong long God nating se oli kasem ol traem.—Filipae 2:8.

    Nating se tingting mo bodi blong Adam i stretgud olgeta, hem i no obei long God from hem i wantem wan samting we i no blong hem. (Jenesis 2:16, 17; 3:6) Samtaem biaen, enemi ya blong God, Setan, i talem se sipos ol man oli kasem ol strong traem, bambae oli no moa obei long God. (Job 2:4) Be yet, stret man ya Jisas i obei long God mo i gohed blong holemstrong long hem, nating se ol man oli mekem hem i sem mo i mas ded. (Hibru 7:26) Hemia i soemaot klia se: Wan man i save gohed blong holemstrong long God nomata wanem traem o trabol i kasem hem.

Ol kwestin long saed blong ded blong Jisas

•   ?From wanem Jisas i mas safa mo ded blong pembak ol man? ?From wanem God i no save finisim ded wantaem nomo?

   Loa blong God i talem se “pei blong sin, hemia ded.” (Rom 6:23) God i no haedem loa ya long Adam, be hem i talem long Adam se sipos hem i no obei bambae hem i ded. (Jenesis 3:3) Taem Adam i mekem sin, “God ya we i no save giaman,” i no jenisim ol tok blong hem. (Taetas 1:2) Adam i no pasem sin nomo i go long olgeta we oli kamaot biaen long hem, be i pasem pei blong sin tu, hemia ded.

   Nating se i stret nomo we olgeta man oli ded, be yet “God i kaen tumas” long olgeta. (Efesas 1:7) Blong pembak ol man, hem i sanem Jisas i kam olsem wan sakrefaes we i stretgud olgeta, mo long semtaem i soemaot jastis mo fasin sore blong hem.

•   ?Wetaem Jisas i ded?

   Jisas i ded long “namba 9 aoa” taem san i stap antap, o samwe long 3 klok long aftenun long Pasova blong ol man Jiu. (Mak 15:33-37, futnot) Folem kalenda blong yumi tede, hemia i Fraede 1 Eprel, yia 33 K.T.

•   ?Jisas i ded wea?

   Jisas i ded “long wan ples we nem blong hem, Bun Blong Hed Blong Man, we long lanwis Hibru, hem i Golgota.” (Jon 19:17, 18) Long taem blong Jisas, ples ya i stap “aotsaed long get blong taon” blong Jerusalem. (Hibru 13:12) Maet ples ya i stap antap long hil, from we Baebol i talem se i gat samfala we oli “stanap longwe lelebet, oli stap lukluk” taem oli kilim Jisas i ded. (Mak 15:40) Nating se i olsem, tede yumi no rili save se Golgota i stap long wanem ples stret.

•   ?Jisas i ded olsem wanem?

   Nating we plante man oli bilif se Jisas i hang o i ded long wan kros, be Baebol i talem se: “Hem i karem olgeta sin blong yumi long bodi blong hem long wan tri.” (1 Pita 2:24, King James Version) Ol man we oli raetem Baebol oli yusum tufala Grik wod ya stau·rosʹ mo xyʹlon blong tokbaot samting we oli kilim Jisas long hem. Plante skola oli talem se tufala wod ya i minim wan pis timba o wud we i stanap stret.

•   ?Olsem wanem blong tingbaot ded blong Jisas?

   Long naet blong Pasova we ol man Jiu oli mekem evri yia, Jisas i introdiusum kakae blong Masta long ol disaepol blong hem mo i talem long olgeta se: “Yufala i mas gohed blong mekem samting ya oltaem blong tingbaot mi.” (1 Korin 11:24) Sam aoa biaen, oli kilim Jisas i ded.

   Ol man we oli raetem Baebol oli talem se Jisas i olsem smol sipsip blong Pasova. (1 Korin 5:7) Lafet blong Pasova i blong rimaenem ol man Isrel long taem ya we oli fri, oli no moa slef. Mo hemia i sem mak long Memoriol blong ded blong Jisas Kraes, we i rimaenem ol Kristin se oli bin fri long sin mo ded. Lafet blong Pasova we oli mekem long Nisan 14 folem kalenda blong mun, i wan lafet we oli mekem evri yia; long sem fasin, ol faswan Kristin oli mekem Memoriol wan taem evri yia.

   Evri yia, long dei we i stret long Nisan 14, plante milian man long olgeta ples long wol oli joen blong tingbaot ded blong Jisas.