Paasapüha on juudi püha meenutamaks ööd, kui Jumal vabastas iisraellased aastal 1513 e.m.a Egiptuse orjusest. Jumal andis iisraellastele käsu meenutada seda tähtsat sündmust igal aastal juudi kalendri avivikuu ehk hilisema nimetuse järgi niisanikuu 14. päeval. (2. Moosese 12:42; 3. Moosese 23:5.)

Miks nimetatakse seda paasapühaks?

 Sõnaosa „paasa-” heebrea vaste tähendab „möödaminek”. See sõna viitab ajale, kui Jumal säästis iisraellaste esmasündinuid nuhtluses, mille tõttu kõik egiptlaste esmasündinud surid. (2. Moosese 12:27; 13:15.) Enne kui Jumal Egiptuse peale selle surmava nuhtluse saatis, käskis ta iisraellastel määrida oma uksepiitadele tapetud lamba- või kitsetalle verd. (2. Moosese 12:21, 22.) Jumal läks mööda verega märgistatud majadest ja jättis sealsed esmasündinud ellu. (2. Moosese 12:7, 13.)

Kuidas piibliaegadel paasapüha tähistati?

 Jumal andis iisraellastele juhendid esimese paasapüha tähistamise kohta. a Mõned paasapüha iseloomulikud jooned, mida on Piiblis mainitud, olid järgmised.

•   Ohver. Avivikuu ehk niisanikuu 10. päeval valis iga pere aastase lamba- või kitsetalle ning 14. päeval tappis selle. Esimese paasapüha ajal määrisid juudid selle looma verd oma maja uksepiitadele ja pealispuule. Nad küpsetasid tulel terve looma ja sõid seda. (2. Moosese 12:3–9.)

•   Toit. Lisaks lamba- või kitselihale sõid iisraellased paasaööl hapnemata leiba ja kibedaid rohttaimi. (2. Moosese 12:8.)

•   Pühade aeg. Pärast paasapüha pidasid iisraellased seitse päeva hapnemata leibade püha. Selle aja jooksul ei söönud nad hapnenud leiba. (2. Moosese 12:17–20; 2. Ajaraamat 30:21.)

•   Õpetamine. Paasapühal jagasid vanemad oma lastele õpetust Jumal Jehoova kohta. (2. Moosese 12:25–27.)

•   Reisimine. Hilisemal ajal rändasid iisraellased paasapühaks Jeruusalemma. (5. Moosese 16:5–7; Luuka 2:41.)

•   Muud kombed. Jeesuse ajal tarvitati paasapühal ka veini ja lauldi. (Matteuse 26:19, 30; Luuka 22:15–18.)

Valearvamused paasapüha kohta

 Valearvamus. Kristlastel tuleb paasapüha pidada.

 Tõde. 14. niisanil aastal 33 seadis Jeesus kohe pärast paasapüha pidamist sisse uue püha, Isanda õhtusöömaaja. (Luuka 22:19, 20; 1. Korintlastele 11:20.) See vahetas välja paasapüha, kuna sellega mälestatakse Kristuse kui paasatalle ohverdamist. (1. Korintlastele 5:7.) Jeesuse lunastusohver on paasaohvrist parem, sest tänu sellele vabanevad kõik inimesed patu ja surma orjusest. (Matteuse 20:28; Heebrealastele 9:15.)