TÕSIASI.

Muretsemisega võib kaasneda rahutus, ärevus, närvilisus. Kuna me elame maailmas, kus kõik on nii ebakindel, on loomulik, et igaüks meist vahetevahel muretseb.

MIDA ÜTLEB PIIBEL.

Kuningas Taavet kirjutas: „Kaua veel pean ma muret tundma, iga päev südames kurbust kandma?” (Laul 13:2.) Mis aitas tal oma tunnetega toime tulla? Ta valas oma südame palves Jumala ette välja, lootes täielikult tema truu armastuse peale. (Laul 13:5; 62:8.) Jumal ise kutsub meid oma muresid temale usaldama. „Heitke kõik oma mured tema peale, sest ta hoolib teist,” ütleb 1. Peetruse 5:7.

Sageli saame oma mure leevendamiseks midagi praktilist ette võtta. Näiteks kui apostel Paulust rõhus „mure kõigi koguduste pärast”, tegi ta kõik, mis suutis, et lohutada ja julgustada neid, kelle pärast ta muret tundis. (2. Korintlastele 11:28.) Teatud mõttes tõi tema muretsemine kasu, kuna see tõukas teda teisi aitama. Sama peab paika meie puhul. Tegelikult näitaks vastupidine hoiak, ükskõiksus, meie hoolimatust. (Õpetussõnad 17:17.)

„Ärge pidage silmas üksnes enda, vaid ka teiste kasu.” (Filiplastele 2:4)

TÕSIASI.

Paljud muretsevad minevikus tehtud halbade tegude, tuleviku või raha pärast. *

MIDA ÜTLEB PIIBEL.

Mure minevikus tehtud halbade tegude pärast. Mõned esimese sajandi kristlased olid enne kristlaseks saamist olnud joodikud, väljapressijad, hoorajad või vargad. (1. Korintlastele 6:9–11.) Nad aga ei takerdunud oma minevikku, vaid muutsid end ja lootsid Jumala suure halastuse peale, mida ta lahkelt osutab. Laul 130:4 ütleb: „Sina [Jumal] oled andeksandja, et sinu ees tuntaks aukartust.”

Mure homse pärast. „Ärge olge mures homse päeva pärast, sest homsel päeval on omad mured,” ütles Jeesus Kristus. (Matteuse 6:25, 34.) Mis on tema nõuande tuum? Keskendu vaid tänase päeva muredele. Ära lisa neile homseid muresid. See võiks hägustada su kainet mõistust ja panna sind läbimõtlematuid otsuseid tegema. Tasub meeles pidada ka seda, et paljud mured osutuvad hiljem täiesti põhjendamatuks.

Mure raha pärast. Üks tark mees palvetas kord: „Ära anna mulle vaesust ega rikkust.” (Õpetussõnad 30:8.) Ta soovis olla oma olukorraga rahul, ja selline hoiak meeldib Jumalale. Tekstis Heebrealastele 13:5 öeldakse: „Teie elust ilmnegu, et teis pole rahaarmastust. Olge rahul sellega, mis teil on. Jumal on ju öelnud: „Ma ei hülga sind iial, ma ei jäta sind kunagi maha.”” Rahale lootmine võib viia ja sageli viibki pettumuseni. Jumal aga ei peta kunagi nende ootusi, kes talle lootes oma elu lihtsana hoiavad.

„Ma pole iial näinud õiget hüljatuna ega tema lapsi leiba kerjamas.” (Laul 37:25)

MIDA ARVATAKSE.

„Oleme sisenemas uude muretsemise ajastusse,” kirjutas ajakirjanik Harriet Green 2008. aastal ajalehes The Guardian. 2014. aastal kirjutas Patrick O’Connor ajalehes The Wall Street Journal, et „ameeriklased muretsevad rohkem kui kunagi varem”.

MIDA ÜTLEB PIIBEL.

„Mure rõhub südant, kuid hea sõna toob südamele rõõmu.” (Õpetussõnad 12:25.) Hea sõnum Jumala kuningriigist on kahtlemata selline „hea sõna”. (Matteuse 24:14.) Jumala kuningriik ehk tema loodud valitsus teeb peagi seda, mida inimesed ise eales ei suuda: kõrvaldab muretsemise põhjused, koguni haigused ja surma. „[Jumal] pühib ära kõik pisarad nende silmist ja enam ei ole surma ega leinamist, hädakisa ega valu.” (Ilmutus 21:4.)

„Jumal, kes annab lootuse, täitku teid suure rõõmu ja rahuga – teid, kes te usaldate teda.” (Roomlastele 15:13)