Iga päev sõdib su keha vaikselt tegutsevate ja silmale nähtamatute, ent sageli eluohtlike vaenlastega. Sellised sissetungijad nagu bakterid, viirused ja parasiidid ohustavad su tervist. * Tõenäoliselt pole sa ise sellistest lahingutest teadlik, sest su immuunsüsteem tõrjub või hävitab enamiku sissetungijatest enne, kui vallanduvad sümptomid. Mõnikord aga saavad ohtlikud pisikud sinu üle võimust. Siis tuleb sul tugevdada oma kaitsesüsteemi arstimite ja muude ravivõtetega.

Tuhandeid aastaid ei teadnud inimesed mikroskoopiliste ja teiste väikeste kahjulike organismide ohtlikkusest suurt midagi. Kuid 19. sajandil tuvastasid teadlased seose pisikute ja haiguste vahel, nii et inimesed said end paremini kaitsta. Sealtpeale on nii mõnestki nakkushaigusest jagu saadud või on suuresti vähendatud riski haigestuda sellistesse tõvedesse nagu rõuged või lastehalvatus. Hiljuti on aga mõned haigused, näiteks kollapalavik ja dengepalavik, uuesti pead tõstnud. Mis põhjusel? Vaadelgem järgmisi asjaolusid.

• Igal aastal reisivad miljonid inimesed maailmas ringi, kandes edasi haigustekitajaid. Ajakirjas Clinical Infectious Diseases ilmunud artikkel kirjutas, et sellised reisijad võivad levitada peaaegu kõiki nakkushaigusi.

• Mõned bakterid on muutunud antibiootikumide suhtes resistentseks. „Maailm on suundumas antibiootikumidejärgsesse ajastusse, kus paljud levinud nakkushaigused ... võivad taas tappa,” teatab Maailma Terviseorganisatsioon.

• Tsiviilrahutused ja vaesus takistavad sageli valitsuste pingutusi haiguste levikut ohjeldada.

• Paljudel inimestel puuduvad teadmised selle kohta, kuidas haigusi ennetada.

Hoolimata sellistest muret tekitavatest suundumustest saad sa enda ja oma pere kaitsmiseks palju ära teha. Järgmine artikkel näitab, et ka arengumaades on kõigile kättesaadavaid lihtsaid ja tõhusaid viise haiguste ennetamiseks.