Teadmishimuline mees, keda ajalugu mäletab

● Millega tahaksid sina inimeste mällu sööbida? Mis inimestele meenub, kui nad sinu peale mõtlevad? Kuna paljudele on oluline, millise pärandi nad endast maha jätavad, püüavad nad teha endale nime teaduse, poliitika, spordi või kunsti vallas. Kuidas aga oleks olla tuntud küsimuste esitamise poolest?

Viissada aastat tagasi esitas üks mees Kesk-Ameerikas palju mõtlemapanevaid küsimusi. Selleks meheks oli indiaanipealik Nicarao, kelle nimest tuleb ilmselt ka riiginimi Nicaragua. Tema nime järgi tuntakse tema suguharu, maad, kus ta elas, ja ka nende suurt järve.

Nicarao suguharu elas Vaikse ookeani ja hiiglasliku Nicaragua järve vahelisel maaribal. Peagi pärast seda, kui Kolumbus avastas Uue Maailma, hakkasid hispaanlased seda piirkonda uurima. Kapten Gil González Dávila juhtis oma väed territooriumilt, mis on praegu tuntud Costa Ricana, edasi põhja poole ja astus aastal 1523 m.a.j Nicarao maale.

Võib vaid ette kujutada maadeuurijate ärevust, kui nad tundmatul maal ringi rändasid. Kui hea meel võis neil olla kohata pealik Nicaraod! Rahvas võttis hispaanlased külalislahkelt vastu, andes neile suurel hulgal kulda – samasugune heldekäelisus iseloomustab nicaragualasi tänapäevani.

Nicarao soovis saada vastuseid küsimustele, mille üle ta oli kaua mõelnud. Ja hispaanlaste saabumine tekitas talle küsimusi juurde. Kroonikud kirjutavad, et ta esitas kapten Gonzálezele järgmisi küsimusi:

Kas olete kuulnud suurest veeuputusest, mis hävitas kõik inimesed ja loomad? Kas Jumal ujutab maa jälle üle? Mis juhtub pärast surma? Kuidas liiguvad päike, kuu ja tähed? Kuidas nad taevas püsivad? Kui kaugel need on? Millal päike, kuu ja tähed lakkavad säramast? Kust tuleb tuul? Kuidas tekivad soojus ja jahedus, valgus ja pimedus? Miks erineb aasta jooksul päevade pikkus?

On selge, et Nicaraod huvitas teda ümbritsev loodus. Tema esitatud küsimused annavad palju teada ka tema uskumuste kohta. Neist ilmneb, et talle pakkusid huvi ja tekitasid muret needsamad asjad, mis paljudele tänapäeval. Ja see, et Nicarao ja tema rahvas teadsid suurest veeuputusest, viib meie mõtted ühele piibliloole (1. Moosese 7:17–19).

Ehkki Nicarao rahva kombed olid sügavalt spiritistlikud ja nad ohverdasid inimesi, läksid talle korda oma rahva teod ja eluviis. Tema esitatud küsimused annavad märku südametunnistusest. Selle kohta kirjutas apostel Paulus: „Nende südametunnistus tunnistab koos nendega, ja nende omad mõtted kas süüdistavad või õigustavad neid” (Roomlastele 2:14, 15).

Tänapäeval seisab pealik Nicarao kuju selle paiga lähedal, kus ta oletatavasti hispaania maadeuurijaid kohtas. Tema teadmishimu, mis ajendas teda mõtlema sügavuti elu ja ümbritseva maailma üle, võiks olla meile eeskujuks (Roomlastele 1:20).

[Kaart lk 21]

(Kujundatud teksti vaata trükitud väljaandest.)

Nicaragua

LÕUNA-AMEERIKA

ATLANDI OOKEAN