Piibel. Täpsete prohvetiennustuste raamat. 1. osa

„Ma teen sind suureks rahvaks”

Selles kaheksaosalises sarjas käsitleme Piibli üht tähelepanuväärset erijoont – prohvetiennustusi ehk ettekuulutusi. Artiklid aitavad leida vastuse järgmisele küsimusele: kas Piibli prohvetiennustused on lihtsalt tarkade inimeste välja mõeldud või on need Jumala inspireeritud? Kutsume sind üles vaagima tõendeid.

MEIE aega iseloomustab kahtlemine ja skeptitsism. Selline hoiak peegeldub ka suhtumises Piiblisse. Paraku pole paljud võtnud kunagi aega selleks, et Piiblit ilma eelarvamusteta uurida. Nende seisukoht põhineb enamasti sellel, mida nad on kusagilt kuulnud. Loodetavasti on sinuga teisiti. Võta koos meiega ette retk möödunud aegadesse, et uurida lähemalt fakte, mis tõendavad Piibli usaldusväärsust.

Räägime alustuseks mehest, kellest peavad siiani lugu nii kristlased, juudid kui ka muslimid. Ta oli heebrealane, kes elas aastatel 2018 kuni 1843 e.m.a. Tema nimi oli Aabraham. *

Aabraham on mõnede esimeste Piiblis sisalduvate prohvetiennustuste keskne kuju, prohvetiennustuste, mis puudutavad isegi meid tänapäeval. (Vaata kasti „Õnnistuseks kõigile rahvastele”.) Piibli 1. Moosese raamatu kohaselt sisaldavad need ettekuulutused järgmisi mõtteid: 1) Aabrahami järeltulijatest saab suur rahvas. 2) Selle aja jooksul satuvad nad võõrsil orjusse. 3) Nad vabastatakse ja nad võtavad Kaananimaa oma valdusse. Uurigem neid kolme mõtet üksikasjalikumalt.

Kolm tähelepanuväärset prohvetiennustust

1. ennustus. „Ma teen sind [Aabrahami] suureks rahvaks” (1. Moosese 12:2).

Täitumine. Aabrahami järeltulijatest Iisakist ja Jaakobist (teise nimega Iisrael) tuli muistne Iisraeli rahvas, kellel oli oma sõltumatu riik, mida valitsesid kuningad.

Mida näitab ajalugu.

● Piibel sisaldab mõningaid üksikasju Aabrahami sugupuu kohta, sealhulgas toob ära Aabrahami järglased Iisaki, Jaakobi ja selle 12 poja kaudu. Samuti on suguvõsaloetelus  kirjas kõik need paljud kuningad, kes Iisraeli või Juuda üle valitsesid. Nendest 17-t on mainitud ka mujal kui Piiblis ning see on kooskõlas Piibli aruandega selle kohta, et Aabrahami järeltulijatest sai Iisaki ja Jaakobi kaudu rahvas. *

2. ennustus. „Su [Aabrahami] järglased on võõrastena maal, mis ei ole nende oma; nad tehakse orjadeks ... Alles neljas põlv tuleb siia tagasi” (1. Moosese 15:13, 16).

Täitumine. Kaananimaad tabanud näljahäda tõttu elasid Aabrahami järeltulijate neli põlve Egiptuses, algul võõramaalastena, pärast orjadena, kes pidid savist ja õlgedest telliseid tegema. Kui võtame näiteks vaid ühe suguvõsaliini, Aabrahami lapselapselapse Leevi oma, kes kolis Egiptusesse koos oma eaka isaga, siis need neli põlve olid: 1) Leevi, 2) tema poeg Kehat, 3) tema pojapoeg Amram ja 4) pojapojapoeg Mooses (2. Moosese 6:16, 18, 20). Aastal 1513 e.m.a juhtis Mooses iisraellased Egiptusest välja. (Vaata ajatelge allpool ja kasti „Täpne ajaarvestus”.)

Mida näitab ajalugu.

● Vana Testamendi ja Lähis-Ida arheoloogia professori James Hoffmeieri sõnul osutavad nii egiptuse kirjutised kui ka arheoloogilised leiud sellele, et semiitidel (nagu muistsed heebrealased olid) lubati näljahäda ajal koos kariloomadega Egiptusesse tulla. Kuid kas iisraellastest said seal orjad, keda sunniti telliskive valmistama?

● Kuigi egiptlaste kirjutistes ei mainita eraldi iisraellasi, tõendavad egiptuse hauamaalingud  ja kirjarullid, et egiptlased sundisid võõramaalasi savist ja õlgedest telliskive valmistama. Kooskõlas Piibliga näitavad egiptuse ürikud samuti, et töölesundijatel oli arvepidamine telliste päevanormi kohta (2. Moosese 5:14, 19). Hoffmeier lisab: „Egiptlaste allikad kinnitavad, et aeg, kui võõramaalastele orjus peale sunniti, ... ühtib ajaga, kui iisraellasi rõhuti. Kokkuvõtteks võib öelda, et lool muistsete heebrealaste saabumisest Egiptusesse näljahäda ajal ja nende hilisemast orjastamisest, paistab tõepõhi all olevat.”

3. ennustus. „Ma annan ... su soole ... kogu Kaananimaa” (1. Moosese 17:8).

Täitumine. Mooses juhtis vastkujunenud Iisraeli rahva Egiptusest välja ning Joosua, Nuuni poeg, viis rahva aastal 1473 e.m.a Kaananimaale.

 Mida näitab ajalugu.

● Kuigi arheoloogid võivad olla sündmuste toimumisaja suhtes eri seisukohal, kirjutas egüptoloogia emeriitprofessor Kenneth Kitchen, et „me võime rääkida iisraellaste sisenemisest Kaananimaale ja sinna elama jäämisest”.

● Piibel märgib, et Joosua „põletas [Kaanani linna] Haasori tulega” (Joosua 11:10, 11). Arheoloogid kaevasid linnavaremetest välja kolm kaananlaste templit, mis olid täielikult hävitatud. Samuti leidsid nad tõendeid selle kohta, et 15. sajandil e.m.a põletati linn maatasa. Need faktid on kooskõlas Piibliga.

● Teine huvipakkuv Kaanani linn on Gibeon, mis asus Jeruusalemmast ligikaudu 10 kilomeetri kaugusel. Arheoloogid mõistsid, mis linnaga on tegu, kui leidsid sealt umbes 30 kruusisanga, millele oli uurendatud linna nimi. Muistsed gibeonlased olid erinevalt Haasori elanikest Joosuaga rahu teinud. Tema omakorda pani nad tööle veekandjatena (Joosua 9:3–7, 23). Miks selline ülesanne? Kirjakohtadest 2. Saamueli 2:13 ja Jeremija 41:12 selgub, et Gibeonis oli palju vett. Kooskõlas Piibli jutustusega, märgib ka „NIV Archaeological Study Bible”: „Gibeonile oli eriti iseloomulik veeküllus, seal oli üks suur ja seitse väiksemat allikat.”

● Piiblis mainitakse sõna otseses mõttes kümneid inimesi, kelle olemasolu kinnitavad teised ajalooallikad. Nagu varem märkisime, on nende hulgas ka 17 kuningat, kes põlvnesid Aabrahamist ning valitsesid Iisraeli või Juuda üle. Nimetagem näiteks Ahabit, Ahasit, Hiskijat, Manasset, Taavetit ja Ussijat. Kuningliku dünastia olemasolu kinnitab võimsalt, et rahvas nimega Iisrael nii sisenes Kaananisse kui ka võttis selle enda valdusse.

● 1896. aastal leidsid teadlased Egiptusest Teebast Merneptahi steeli. Sellel olev kiri räägib hooplevalt vaarao Merneptahi sõjakäigust Kaananimaale aastal 1210 e.m.a. See steel on vanim teadaolev piibliväline viide Iisraelile, pakkudes lisakinnitust, et see rahvas eksisteeris.

Kuidas detailirohkus kasuks tuleb

Nagu teada saime, sisaldab Piibel rohkelt eriomaseid detaile inimeste, paikade ja sündmuste kohta. Need detailid võimaldavad meil võrrelda Piiblit teiste väljaannetega ja nii veenduda Piibli prohvetiennustuste täitumises. Aabrahami ja tema soo kohta näitavad faktid, et Jumala tõotused läksid täide: Aabrahami soost sai rahvas, see oli Egiptuses orjuses ja hiljem võttis Kaananimaa oma valdusse. Kõik see tuletab meelde piiblikirjutaja Peetruse sõnu, kui ta tunnistas alandlikult: „Ühtki prohvetikuulutust pole iial esile toodud inimese tahtel, vaid inimesed rääkisid seda, mida nad said Jumalalt, juhituna pühast vaimust” (2. Peetruse 1:21).

Sajandeid pärast iisraellaste elamaasumist Kaananimaale toimus rahva ajaloos murrang, millel olid traagilised tagajärjed. Ka neid tagajärgi olid piiblikirjutajad ennustanud, nagu näitab selle sarja järgmine artikkel.

[Allmärkused]

[Kast lk 17]

ÕNNISTUSEKS KÕIGILE RAHVASTELE

Jumal tõotas, et Aabrahami soo nimel õnnistavad endid inimesed kõigi maailma rahvaste hulgast (1. Moosese 22:18). Peamine põhjus, miks Jumal tegi Aabrahami järeltulijatest rahva, oli see, et nende kaudu pidi tulema Messias, kes annaks oma elu kogu inimkonna eest. * Seetõttu puudutab Jumala tõotus Aabrahamile ka sind. Kirjakohas Johannese 3:16 on öeldud: „Jumal on armastanud maailma nii palju, et ta on andnud oma ainusündinud Poja, et ükski, kes temasse usku üles näitab, ei hukkuks, vaid et tal oleks igavene elu.”

[Allmärkus]

[Kast lk 17]

TÄPNE AJAARVESTUS

Piibli väärtus täpse ajaarvestajana tuleb välja näiteks tekstist 1. Kuningate 6:1, mis viitab ajale, kui kuningas Saalomon hakkas Jeruusalemma templit ehitama. Seal öeldakse: „Neljasaja kaheksakümnendal aastal [479 täisaastat] pärast Iisraeli laste Egiptusemaalt tulekut, Saalomoni neljandal valitsuseaastal Iisraeli üle, siivikuus, see on teises kuus, hakkas ta Jehoovale koda ehitama.”

Piibli kronoloogia järgi oli Saalomoni neljas valitsusaasta aasta 1034 e.m.a. Kui loeme sellest aastast tagasi 479 täisaastat, jõuame aastasse 1513 e.m.a ehk aastasse, mil iisraellased lahkusid Egiptusest.

[Kast lk 18]

AABRAHAM – AJALOOLINE ISIK

● Teise aastatuhande algusest e.m.a pärit savitahvlitel on kirjas linnade nimed, mis ühtivad Aabrahami sugulaste nimedega. Nende linnade seas on Peleg, Serug, Naahor, Terah ja Haaran (1. Moosese 11:17–32).

● Kirjakohast 1. Moosese 11:31 võime lugeda, et Aabraham ühes oma perega lahkus „Kaldea Uuri” linnast. Kagu-Iraagist on leitud selle linna varemed. Piibel annab ka teada, et Aabrahami isa Terah suri Haaranis, mis on praegu arvatavasti Türgi territoorium, ja et Aabrahami naine Saara suri Hebronis, mis on Lähis-Ida vanimaid siiani asustatud linnu (1. Moosese 11:32; 23:2).

[Teabegraafika lk 16, 17]

(Kujundatud teksti vaata trükitud väljaandest.)

AABRAHAMI SOO JA IISRAELI VÄLJARÄNDAMISE AJATELG

Aabrahami järeltulijate neli põlve

Leevi

Kehat

Amram

Mooses

(e.m.a)

1843 Aabraham sureb

1728 Jaakob kolib perega Egiptusesse

1711 Jaakob sureb

1657 Joosep sureb

1593 Sünnib Mooses

1513 Mooses juhib Iisraeli Egiptusest välja

1473 Mooses sureb. Joosua viib iisraellased Kaananisse

Kohtumõistjate aeg

1117 Saamuel võiab Sauli Iisraeli esimeseks kuningaks

1107 Sünnib Taavet

1070 Taavet saab Iisraeli kuningaks

1034 Saalomon hakkab templit ehitama

[Pilt lk 17]

See võidusteel pealiskirjaga „Taaveti sugu” on üks allikas, mis mainib kuningaid, kes põlvnesid Aabrahamist ning valitsesid Iisraeli või Juuda üle

[Allikaviide]

© Israel Museum, Jerusalem/The Bridgeman Art Library International