1., 2. Milline otsus tuli Babüloonias elavatel juutidel teha? (Esra 1:2–4.)

 ÕHUS oli elevust. Kuningas oli teatanud, et juudid, kes olid 70 aastat Babüloonias vangis olnud, võivad kodumaale tagasi pöörduda. (Loe Esra 1:2–4.) Kahtlemata oli selle taga Jehoova, kuna babüloonlastel polnud tavaks vange vabastada. (Jes. 14:4, 17.) Jehoova aga oli lasknud Babüloni vallutada ja uus valitseja lubas juutidel lahkuda. Igaühel, eriti just perepeadel, tuli teha otsus, kas jääda Babülooniasse või sealt lahkuda. See otsus aga ei pruukinud olla kerge.

² Paljud ei saanud vanuse tõttu seda rasket teekonda ette võtta. Enamik juute oli Babüloonias sündinud ja see oli nende kodu. Iisrael oli neile vaid esivanemate maa. Mõned olid väga edukaks saanud ja neil võis olla raske jätta maha oma ärid ja mugavad kodud ning asuda elama võõrale maale.

3. Milline õnnistus ootas ees juute, kes otsustasid kodumaale tagasi minna?

³ Need, kes olid Jehoovale ustavad, mõistsid, et õnnistused, mis kaasnevad kodumaale tagasi pöördumisega, kaaluvad üles kõik ohvrid, mida nad peavad tooma. Suurim õnnistus oli seotud nende jumalateenimisega. Babülonis oli üle viiekümne templi, kuid kõik need olid mõeldud ebajumalatele.  Seal polnud altarit, kus Moosese seaduses nõutud ohvreid tuua, ega ka preestreid, kes neid tooksid. Kõigele lisaks elasid Jehoova teenijad rahva seas, kes teenis ebajumalaid ega pidanud Jehoovat ja tema norme mikski. Niisiis ootasid kümned tuhanded ustavad juudid kannatamatult võimalust minna kodumaale tagasi ja puhas jumalakummardamine taastada.

4. Kuidas lubas Jehoova kodumaale tagasipöörduvaid juute aidata?

⁴ Teekond Babülooniast Iisraeli polnud kerge ja võis võtta umbes neli kuud. Jehoova aga lubas, et kõrvaldab tagasipöörduvate juutide teelt kõik takistused. Prohvet Jesaja ütles: „Puhastage Jehoova tee! Tehke meie Jumalale sirge maantee läbi kõrbe. . . . Künklik pinnas saagu tasaseks ja murdmaastik orutasandikuks.” (Jes. 40:3, 4.) Kujutle, kui palju lihtsam ja kiirem on mägede ja orgude ületamise asemel kõndida sirgel ja tasasel teel.

5. Kuidas nimetati sümboolset teed Babülooniast Iisraeli?

⁵ Tänapäeval on enamikel teedel nimi või number. Ka sellel sümboolsel teel, millest Jesaja rääkis, on nimi. Ta kirjutas: „Seal kulgeb tee, mida kutsutakse pühaks teeks. Ükski rüve ei saa sellel rännata.” (Jes. 35:8.) Mida tähendasid need sõnad vangipõlvest vabanenud juutidele ja milline tähendus on neil meile tänapäeval?

6. Miks nimetati seda teed pühaks?

⁶ Sel teel oli kaunis nimi – püha tee. Miks oli see püha? Kuna kodumaale naasvatest juutidest pidi saama Jehoova püha rahvas, ei tohtinud nende keskel olla ühtki rüvedat, mitte kedagi, kes elas kõlvatut elu, teenis ebajumalaid või muul moel rängalt patustas. (5. Moos. 7:6.) See aga ei tähendanud, et neil, kes Babülonist lahkusid, polnud vaja teha muudatusi, et Jehoovale meelepärased olla.

7. Milliseid muudatusi tuli mõnedel juutidel teha?

⁷ Kuna enamik juute oli sündinud Babüloonias, olid paljud neist harjunud sealse rahva mõtteviisi ja tavadega. Kui juudid olid juba aastakümneid kodumaal olnud, sai Esra teada, et mõned neist olid abiellunud võõramaa naistega. (2. Moos. 34:15, 16; Esra 9:1, 2.) Ja veel hiljem oli maavalitseja Nehemja šokeeritud, kui kuulis, et Iisraelis sündinud lapsed ei oska heebrea keelt. (5. Moos. 6:6, 7; Neh. 13:23, 24.) Kuidas võiksid nad Jehoovat armastama ja teenima hakata, kui nad ei mõista keelt, milles suurem osa pühakirjast oli kirja pandud? (Esra 10:3, 44.) Niisiis oli juutidel vaja teha suuri muudatusi. Kuid kahtlemata oli neid lihtsam teha Iisraelis, kus puhast jumalateenimist järk-järgult taastati. (Neh. 8:8, 9.)

8. Miks peaks nii ammune lugu meile huvi pakkuma? (Vaata kaanepilti.)

 ⁸ See on küll huvitav lugu minevikust, aga kas sellel on mingi tähendus ka meile tänapäeval? On küll, sest ka meie käime pühal teel. Nii võitutel kui ka teistel lammastel tuleb sellele teele jääda, kuna see aitab Jehoovat ustavalt teenida nii praegu kui ka tulevikus. b (Joh. 10:16.) Alates aastast 1919 on miljonid lahkunud Suurest Babülonist, mis sümboliseerib kõiki vääruskusid ühtekokku, ning hakanud käima pühal teel. Ilmselt oled sinagi nende hulgas. Kuigi see tee avati umbes 100 aastat tagasi, algasid teetööd sajandeid varem.

9. Miks oli vaja teha ettevalmistustöid tänapäevasel pühal teel? (Jes. 57:14.)

⁹ Jehoova kõrvaldas Babülooniast lahkuvate juutide teelt kõik takistused. (Loe Jesaja 57:14.) Kuidas on aga lugu tänapäevase püha teega? Sajandeid enne aastat 1919 kasutas Jehoova jumalakartlikke mehi, et puhastada tee, mis viib välja Suurest Babülonist. (Vrd Jesaja 40:3.) Need mehed tegid ettevalmistustöid, et inimestel oleks hiljem võimalik väärusk hüljata ja hakata Jehoovat koos tema rahvaga teenima. Mida nende ettevalmistustööde käigus tehti?

10., 11. Kuidas aitas piibli trükkimine ja tõlkimine kaasa piibli õpetuste levikule? (Vaata ka pilti.)

¹⁰ Trükkimine. 15. sajandi keskpaigani kirjutati piiblit ümber käsitsi. See aga võttis kaua aega ning seetõttu oli piibleid vähe saada ja need olid väga kallid. Kui aga leiutati trükipress, sai piibleid valmistada kiiremini ja need muutusid laialdasemalt kättesaadavaks.

¹¹ Tõlkimine. Sajandeid sai piiblit lugeda peamiselt ladina keeles, mida oskasid vaid haritud inimesed. Kui aga trükkimine muutus tavalisemaks, hakkasid jumalakartlikud mehed piiblit tõlkima keeltesse, mida rääkis lihtrahvas. Tänu sellele võisid inimesed võrrelda seda, mis neile kirikus räägiti, sellega, mida piibel õpetab.

12., 13. Kuidas hakkasid hoolikad pühakirja uurijad 19. sajandil kirikute väärõpetusi paljastama?

¹² Piibli uurimise abivahendid. Need, kes hoolega piiblit uurisid, hakkasid seda paremini mõistma ja vaimulike meelehärmiks jagasid nad leitud mõtteid ka teistega. Näiteks 19. sajandil hakkas üks rühm mehi välja andma voldikuid, mis paljastasid kirikute väärõpetusi.

¹³ 1835. aastal andis üks jumalakartlik mees Henry Grew välja voldiku, mis rääkis surnute seisundist. Ta tõi piiblist tõendeid selle kohta, et inimesed pole surematud, vaid surematus on Jumala kingitus. Aastal 1837 leidis vaimulik nimega George  Storrs rongiga sõites ühe sellise voldiku. Ta luges selle läbi ja mõistis, et on teada saanud midagi väga olulist. Ta otsustas seda teistegagi jagada. Aastal 1842 pidas ta mitu loengut teemal „Üks küsimus: kas patused on surematud?”. George Storrsi õpetused avaldasid suurt mõju Charles Russellile.

14. Kuidas aitasid vend Russelli ja tema kaaslasi varem tehtud ettevalmistustööd? (Vaata ka pilti.)

¹⁴ Kuidas olid vend Russellile ja tema kaaslastele abiks sümboolsed teetööd, mida varem oli tehtud? Piiblit uurides said nad kasutada olemasolevaid sõnaraamatuid, registreid ja piiblitõlkeid. Samuti oli neile abiks uurimistöö, mida olid teinud Henry Grew, George Storrs ja teised. Russell ja tema kaaslased andsid neis ettevalmistustöödes ka oma osa, andes välja suurel hulgal piibliteemalisi raamatuid ja voldikuid.

15. Mis juhtus aastal 1919?

¹⁵ Aastal 1919 sai Jumala rahvas valereligiooni võimusest vabaks. Samuti hakkas sel aastal tegutsema ustav ja arukas ori, et võtta soojalt vastu need, kes olid hakanud käima vastavatud pühal teel. (Matt. 24:45–47.) Osalt just tänu varem tehtud ettevalmistustöödele võisid kõik need uued teelised Jehoovat paremini tundma õppida ja oma elu tema normidega kooskõlla viia. (Õpet. 4:18.) Jehoova pole aga kunagi oodanud, et tema rahvas teeks kõik vajalikud muudatused ühekorraga. Ta on aidanud neil seda teha järk-järgult. (Vaata kasti „ Jehoova aitab oma rahval järk-järgult muudatusi teha”.) Kahtlemata on meil väga hea  meel, kui jõuab kätte aeg, mil kõik, mis me teeme, toob Jehoovale rõõmu. (Kol. 1:10.)

16. Milliseid hooldustöid on alates aastast 1919 pühal teel tehtud? (Jes. 48:17; 60:17.)

¹⁶ Iga tee vajab korrapärast hooldust ja nii ka püha tee. Alates aastast 1919 on seda ka tehtud, et veel rohkematel inimestel oleks võimalik Suurest Babülonist lahkuda. Ustav ja arukas ori asus agaralt tööle ja 1921. aastal andsid nad välja raamatu „Jumala kannel”, mille abil said paljud Jehoovat tundma õppida. Seda trükiti peaaegu 6 miljonit eksemplari 36 keeles. Praegu on meil piiblikursuste juhatamiseks väga hea uus abivahend: raamat „Mõttekas elu nüüd ja igavesti”. Kogu lõpuaja vältel on Jehoova oma organisatsiooni kaudu andnud meile rikkalikult vaimset toitu, et võiksime pühal teel ikka edasi käia. (Loe Jesaja 48:17; 60:17.)

17., 18. Kuhu püha tee viib?

¹⁷ Igaühel, kes hakkab piiblit uurima, on võimalus astuda pühale teele. Mõned käivad sel teel vaid lühikest aega ja siis lahkuvad. Teistel on aga eesmärk käia sel teel, kuni jõuavad sihtpunkti.

¹⁸ Neile, kel on taevane lootus, on sihtpunktiks Jumala paradiis taevas. (Ilm. 2:7.) Ja maise lootusega kristlased on jõudnud kohale siis, kui nad tuhandeaastase rahuvalitsuse lõpuks täiuslikuks saavad. Kui sina juba käid sel pühal teel, siis ära vaata tagasi ja ära lahku sellelt. Uus maailm on silmapiiril. Soovime sulle head teed!