Esiletõstetud kohti 4. Moosese raamatust
Jehoova Sõna on elav
Esiletõstetud kohti 4. Moosese raamatust
PÄRAST Egiptusest väljumist organiseeriti iisraellased rahvaks. Üsna pea oleks neil olnud võimalus pääseda Tõotatud Maale, kuid see lükkus edasi. Selle asemel pidid nad hoopis rändama umbes neli aastakümmet „suures ja kardetavas ... kõrbes” (5. Moosese 8:15). Miks? Sellest räägib Piibli 4. Moosese raamatu ajalooline jutustus. See peaks meile meelde tuletama, kui tähtis on Jehoova Jumalale kuuletuda ja tema esindajaid austada.
4. Moosese raamatu kirjutas Mooses kõrbes ja Moabi lagendikel. See hõlmab 38 aasta ja 9 kuu pikkust perioodi – alates aastast 1512 kuni aastani 1473 e.m.a. (4. Moosese 1:1; 5. Moosese 1:3.) Raamatu võib jagada kolme ossa. Esimene osa räägib sündmustest, mis toimusid Siinai mäe juures. Teine osa annab ülevaate Iisraeli rahva rännakutest kõrbes. Ja viimane osa räägib sellest, mis toimus Moabi lagendikel. Seda raamatut lugedes võiksid esitada endale järgmised küsimused: mida õpetlikku on neis sündmustes minu jaoks? Kas siin leidub põhimõtteid, mis võiksid mullegi kasuks olla?
SIINAI MÄE JUURES
Esimene kahest rahvaloendusest, mida mainitakse 4. Moosese raamatus, toimub siis, kui iisraellased on veel Siinai mäe juures. Mehi, kes on 20-aastased või vanemad, on kokku 603 550, leviite nende hulka aga ei loeta. See rahvaloendus toimub ilmselt sõjalisel eesmärgil. Kui arvata juurde ka kõik naised, lapsed ja leviidid, siis võib laagris kokku olla üle kolme miljoni inimese.
Pärast inimeste ülelugemist antakse iisraellastele juhendeid, kuidas suures rühmas korra järgi liikuda, millised kohustused on leviitidel ja mida peab tegema kogudusetelgis, ning samuti antakse seadused karantiini, armukadeduse ja nasiiride vannete kohta. Peatükis 7 räägitakse suguharu vürstide ohvritest, mida neil on vaja altari pühitsemisel tuua, ja peatükk 9 käsitleb paasapüha pidamist. Rahvale antakse juhendeid ka selle kohta, kuidas leer üles lüüa ja kokku panna.
Vastused piiblilistele küsimustele:
2:1, 2 – Mis olid need „märgid”, mille ümber iisraellased pidid kolme suguharu kaupa oma leeri kõrbes üles lööma? Piibel ei kirjelda neid märke üksikasjalikult. Igatahes ei peetud neid mingiteks pühadeks sümboliteks ning neile ei omistatud religioosset tähendust. Neil märkidel oli praktiline väärtus – inimesed said leeris nende järgi oma elukoha üles leida.
5:27 – Mida peeti silmas ütlusega, et abielurikkumises süüdioleva naise „niuded kiduvad”? Sõna „niuded” viitab siin suguorganitele (1. Moosese 46:26). „Kidumine” tähendab nende organite mandumist, mistõttu naisel pole võimalik rasestuda.
Õpetus meile:
6:1–7. Nasiirid ei tohtinud süüa viinamarjadest valmistatud tooteid, samuti pidid nad hoiduma kõigist alkohoolsetest jookidest. See nõudis ennastsalgavust. Nad pidid laskma oma juustel pikaks kasvada, näidates nii allumist Jehoovale, nagu ka naine pidid alluma oma mehele või isale. Nasiirid pidid säilitama oma puhtuse, hoidudes kõigist surnukehadest – nad ei tohtinud olla isegi lähedase sugulase surnukeha juures. Tänapäeval on täisajalistel teenijatel samasugune ennastohverdav vaim. Nad on valmis ennast salgama ning alluma Jehoovale ja tema korraldustele. Mõned on võtnud vastu ülesande minna teenima kuhugi kaugemale ning seetõttu võib neil olla raske või isegi võimatu lähedase inimese matusteks koju sõita.
8:25, 26. Preestriteenistuses võisid olla vaid võimekad ja selleks sobivad leviidid. Eakamad mehed pidid oma vanuse tõttu kohustuslikust teenistusest loobuma. Ent nad võisid vabatahtlikult teistele leviitidele abiks olla. Ehkki praegu me ei saa Kuningriigi kuulutamise tööst nii-öelda pensionile jääda, võib sellest seadusepõhimõttest üht-teist väärtuslikku õppida. Kui kristlane ei saa oma kõrge ea tõttu teatud kohuseid täita, siis võib ta teha seda, mida suudab.
RÄNDAMINE KÕRBES ÜHEST PAIGAST TEISE
Kui kogudusetelgi kohal olev pilv lõpuks tõuseb, alustavad iisraellased oma rännakut, mille käigus nad jõuavad 38 aasta ning ühe või kahe kuu pärast Moabi kõrbelagendikele. Võiksid jälgida nende teekonda brošüürist „Vaatleme seda head maad” kaardilt lk 9. (Väljaandjad Jehoova tunnistajad.)
Teel Kaadesisse kaeblevad nad Paarani kõrbes vähemalt kolmel korral. Esimese kaeblemise lõpetab see, kui Jehoova saadab tule, mis hävitab mõned inimesed. Seejärel kaeblevad iisraellased, et tahavad liha, ning Jehoova saadab neile vutte. Mirjami ja Aaroni kaebus Moosese vastu lõpeb sellega, et Mirjam jääb ajutiselt pidalitõppe.
Kaadesis leeris olles saadab Mooses 12 maakuulajat Tõotatud Maad uurima. 40 päeva hiljem tulevad nad tagasi. Rahvas usub kümne maakuulaja pessimistlikke teateid ning tahab Moosese, Aaroni ja ustavad maakuulajad – Joosua ja Kaalebi – kividega surnuks visata. Jehooval on plaan lüüa rahvast katkuga, kuid Mooses sekkub. Seepeale teatab Jumal, et iisraellased peavad kõrbes rändama 40 aastat, kuni mehed, kes rahvaloenduse ajal üle loeti, on surnud.
Jehoova annab täiendavaid seadusi. Korah ja tema kaaslased mässavad Moosese ja Aaroni vastu, kuid mässajad hävitab tuli või neelab maa. Järgmisel päeval nuriseb terve kogudus Moosese ja Aaroni vastu. Selle tagajärjel saadab Jehoova nuhtluse, millesse sureb 14 700 inimest. Jumal paneb Aaroni kepi haljendama, et teha selgeks, kelle ta on valinud ülempreestriks. Seejärel annab Jehoova veelgi määruseid, mis käsitlevad leviitide kohustusi ja rahva puhastamist. Punase lehma tuha kasutamine kujutab ette Jeesuse ohvri abil patust puhastamist (Heebrealastele 9:13, 14).
Iisraeli lapsed pöörduvad tagasi Kaadesisse, kus Mirjam sureb. Jällegi esitab rahvas Moosese ja Aaroni vastu kaebusi. Põhjuseks on veepuudus. Mooses ja Aaron annavad ime läbi vett, kuid kuna nad ei too seejuures au Jehoova nimele, kaotavad nad võimaluse jõuda Tõotatud Maale. Iisrael liigub Kaadesist edasi ja Aaron sureb Hoori mäel. Ümber Edomimaa rännates iisraellased tüdivad ning hakkavad Jumalat ja Moosest kritiseerima. Jehoova saadab mürkmaod neid karistama. Jällegi sekkub Mooses – Jumal käsib tal teha vaskmao ja seada see ridva otsa, et kõik, keda on salvatud, võiksid seda silmitseda ja terveks saada. See madu kujutas ettetähenduslikult Jeesus Kristuse postilelöömist, mis toimus meie igavese heaolu nimel (Johannese 3:14, 15). Iisrael alistab emorlaste kuningad Siihoni ja Oogi ning võtab nende maad enda valdusse.
Vastused piiblilistele küsimustele:
12:1 – Miks Mirjam ja Aaron Moosest kritiseerisid? Kriitika tõeline põhjus oli ilmselt see, et Mirjam soovis endale suuremat mõjuvõimu. Kui Moosese naine Sippora oma mehe juurde kõrbesse tagasi tuli, siis Mirjam võis karta, et ta jääb ilma tähtsaima naise positsioonist (2. Moosese 18:1–5).
12:9–11 – Miks ainult Mirjamit löödi pidalitõvega? Ilmselt oli just tema see, kes kaeblemisega algust tegi ja Aaroni sellesse kaasa tõmbas. Aaronil oli õige suhtumine, sest ta tunnistas oma eksimust.
21:14, 15 – Mis raamatut siin silmas peetakse? Pühakirjas mainitakse mitmesuguseid raamatuid, mida piiblikirjutajad kasutasid allikmaterjalina (Joosua 10:12, 13; 1. Kuningate 11:41; 14:19, 29). „Jehoova sõdade raamat” oli ajalooline teos, kuhu olid kirja pandud Jehoova rahva sõjad.
Õpetus meile:
11:27–29. Mooses annab meile suurepärase eeskuju selle kohta, kuidas reageerida siis, kui teistele antakse Jehoova teenistuses ülesandeid. Mooses ei otsinud kadedalt endale au, vaid oli rõõmus, kui Eldad ja Meedad said prohvetiteks.
12:2, 9, 10; 16:1–3, 12–14, 31–35; 17:6, 11–15. Jehoova ootab, et ta teenijad peaksid lugu isikutest, kelle tema on seadnud ametisse.
14:24. Kui tahame seista vastu maailma survele teha halba, tuleb meil arendada „teistsugust vaimu” ehk meelelaadi. See meelelaad peab erinema maailma omast.
15:37–41. Iisraellaste riiete ainulaadsed hõlmatutid olid mõeldud selleks, et tuletada rahvale meelde nende eraldatust Jumala kummardamiseks ja tema käskudele kuuletumiseks. Kas ka meie ei peaks elama Jumala mõõdupuude järgi ja maailmast erinemisega silma paistma?
MOABI LAGENDIKEL
Kui Iisraeli lapsed löövad leeri üles Moabi kõrbelagendikel, tunnevad moabiidid nende ees suurt hirmu. Moabi kuningas Baalak palkab Bileami iisraellasi needma. Jehoova aga sunnib Bileami neid hoopis õnnistama. Moabi ja Midjani naised püüavad seejärel meelitada Iisraeli mehi ebamoraalselt käituma ja ebajumalaid teenima. Tagajärjeks on see, et Jehoova hävitab 24 000 üleastujat. Nuhtlus lõpeb siis, kui Piinehas näitab, et ta ei salli mingit Jehoovaga võistlemist.
Teine rahvaloendus näitab, et eelmisel korral loetud meestest pole elus kedagi peale Joosua ja Kaalebi. Joosua määratakse Moosese ametijärglaseks. Iisraellased saavad juhendeid selle kohta, kuidas mitmesuguseid ohvreid tuua ja tõotusi anda. Iisraeli rahvas maksab ka kätte midjanlastele. Ruubeni, Gaadi ja pool Manasse suguharu asuvad elama Jordani jõest ida poole. Iisraelile antakse juhendid, kuidas Jordanit ületada ja maad jagada. Üksikasjalikult on kirjeldatud pärisosade piire. Maa jaotatakse liisu läbi. Leviidid saavad 48 linna, millest 6 on pelgulinnad.
Vastused piiblilistele küsimustele:
22:20–22 – Miks Jehoova vihastas Bileami peale? Jehoova oli prohvet Bileamile öelnud, et see ei tohi iisraellasi needa (4. Moosese 22:12). Prohvet läks aga ühes Baalaki meestega kindla kavatsusega needa Iisraeli. Bileam tahtis Moabi kuningale meele järele olla ja temalt tasu saada (2. Peetruse 2:15, 16; Juuda 11). Isegi siis, kui Bileami oli sunnitud needmise asemel Iisraeli õnnistama, püüdis ta kuninga heakskiitu saavutada nii, et soovitas Baali kummardavatel naistel Iisraeli mehi võrgutada (4. Moosese 31:15, 16). Seega oli Jumala viha põhjuseks Bileami häbitu ahnus.
30:6–8 – Kas kristlik mees saab tühistada oma naise tõotused? Tänapäeval suhtub Jehoova iga oma kummardaja tõotustesse individuaalselt. Näiteks Jehoovale pühendumine on igaühe isiklik tõotus. (Galaatlastele 6:5.) Abielumehel pole voli sellist tõotust tühistada. Muidugi peaks naine hoiduma tõotustest, mis on vastuolus Jumala Sõnaga või kohustustega abikaasa ees.
Õpetus meile:
25:11. Piinehas andis meile Jehoova teenimisel hea eeskuju innukuses. Kui soovime hoida koguduse puhta, siis tahame kogudusevanematele teatada kõigest, mis puudutab mõne koguduseliikme ränka ebamoraalsust.
35:9–29. Teadmine, et kogemata teise inimese tapnud isik pidi oma kodu maha jätma ja teatud ajaks pelgulinna põgenema, õpetab meile, et elu on püha ja et meil on vaja sellest lugu pidada.
35:33. Kui maa on rüvetatud süütu verega, võib seda lepitada vaid selle valaja verega. On kohane, et Jehoova hävitab kurjad inimesed enne, kui maa muudetakse paradiisiks (Õpetussõnad 2:21, 22; Taaniel 2:44).
Jumala Sõna on vägev
Me peame lugu pidama Jehoovast ja neist, kelle ta on määranud oma rahva seas vastutavatele kohtadele. 4. Moosese raamat toob selle tõe selgelt esile. See annab meile olulise õppetunni, mis aitab tänapäeval koguduses rahu ja üksmeelt hoida.
4. Moosese raamatu sündmustest ilmneb, kui kergesti võivad need, kes oma vaimsuse eest hoolt ei kanna, mingi väärteo teha – hakata näiteks nurisema, ebamoraalselt käituma või ebajumalaid kummardama. Mõningaid selle raamatu näiteid ja õppetunde saab käsitleda Jehoova tunnistajate kogudustes teenistuskoosolekul kohalike vajadustena. Tõepoolest, „Jumala sõna on elav ja vägev” ning see mõjutab meie elu (Heebrealastele 4:12).
[Pilt lk 24, 25]
Jehoova näitas iisraellastele kogudusetelgi kohal asuva imelise pilve abil, millal on õige aeg leer üles lüüa või kokku panna
[Pildid lk 26]
Jehoova väärib seda, et me talle kuuletuksime, ja ta ootab, et me peaksime lugu tema esindajatest