Kas sa tead?

Kas sipelgad tõesti ’valmistavad suvel oma leiva ja koguvad lõikuseajal toiduse’?

▪ Õpetussõnad 6:6–8 ütleb: „Mine sipelga juurde, sina laisk, vaatle tema viise ja saa targaks! Kuigi tal ei ole pealikut, ülevaatajat ega valitsejat, valmistab ta siiski suvel oma leiva ja kogub lõikuseajal oma toiduse!”

Mitmed sipelgaliigid tõesti koguvad endale toiduvarusid. Liik, kellele Saalomon viitas, on tõenäoliselt seemnesipelgas Messor semirufus, kõige levinum liik tänapäeva Iisraelis.

Üks allikas annab teada: „Soodsa ilma korral lähevad seemnesipelgad oma pesadest toitu otsima ... [ning] koguvad seemneid aasta kõigi soojemate kuude vältel.” Seemneid kogutakse kas otse taimedelt või siis maapinnalt. Oma maa-alused pesad rajavad sipelgad sinna, kus leidub vilja, ehk siis põldude, viljaaitade ja rehepeksuplatside lähedale.

Seemnesipelgad säilitavad oma toiduvarusid madalates kambrikestes, mida ühendavad arvukad käigud. Niisugused maa-alused kambrid võivad olla 12-sentimeetrise läbimõõduga ning sentimeeter kõrged. Seega arvatakse, et hästi varustatud seemnesipelgate kolooniad suudavad elada „oma varudest ilma väljastpoolt saadava toidu ja veeta üle nelja kuu”.

Mida kujutas endast kuninga joogikallaja amet?

▪ Nehemja oli Pärsia kuninga Artaxerxese (Artahsasta) joogikallaja (Nehemja 1:11). Muistse Lähis-Ida õukondades polnud kuninga joogikallaja sugugi tähtsusetu teener. Vastuoksa, joogikallaja oli kõrge ametnik. Klassikaline kirjandus ja hulk muistseid reljeefe, kus on kujutatud joogikallajaid, aitab teha nii mitmeidki järeldusi Nehemja rolli kohta Pärsia õukonnas.

Joogikallaja pidi maitsma kuninga veini, et kellelgi ei õnnestuks valitsejat mürgitada. Seega usaldas kuningas joogikallajat täielikult. „Kui mõelda Ahhemeniidide [Pärsia dünastia] õukonnas lokkavatele intriigidele, siis on selge, et seal vajati hädasti usaldusväärseid õukonnateenreid,” ütleb ajaloolane Edwin Yamauchi. Joogikallaja oli tõenäoliselt ka kuninga lemmikametnik, kellel oli kuninga üle märkimisväärne mõjujõud. Fakt, et joogikallaja kuulus kuninga lähikonda, andis talle võimaluse otsustada, keda lubada valitseja jutule.

Eelöeldu aitab selgitada, miks kuningas oli valmis lubama Nehemjat Jeruusalemma müüre ehitama. Nehemja pidi kuninga silmis väga hinnatud olema. „The Anchor Bible Dictionary” märgib: „Kuningas ei küsinud Nehemjalt muud kui üksnes „Millal sa tagasi tuled?”.” (Nehemja 2:1–6.)

[Joonis/pilt lk 9]

Reljeef Pärsia Persepolise paleest

[Joonis]

(Kujundatud teksti vaata trükitud väljaandest.)

Joogikallaja

Kroonprints Xerxes

Dareios Suur

[Allikaviide]

© The Bridgeman Art Library International