Hüppa sisu juurde

Hüppa sisukorda

Piibel. Uue maailma tõlge (õppeväljaanne)

Apostlite tegude raamatu tutvustus

  • Kirjutaja: Luukas

  • Kirjutamise koht: Rooma

  • Kirjutamine lõpetati: u 61 m.a.j

  • Käsitletud ajavahemik: 33 – u 61 m.a.j

Huvitavaid fakte

  • Apostlite tegude raamat räägib, kuidas püha vaimu tegutsemise tulemusena sündis kristlik kogudus. Selle raamatu tegevus jätkub sealt, kus Luuka evangeeliumi oma pooleli jäi. Apostlite tegude raamatus käsitleb Luukas ajavahemikku 33 kuni umbes 61 ja jutustab seega ligikaudu 28 aasta jooksul toimunust. Suurem osa esimesest 12 peatükist räägib Peetruse tegevusest, ülejäänud 16 peatükki räägivad aga Pauluse tegevusest.

  • Luukas adresseeris nii oma evangeeliumi kui ka Apostlite tegude raamatu Teofilosele. (Lu 1:3, 4; Ap 1:1.) Teofilos oli arvatavasti kristlane, sest talle oli Jeesus Kristuse ja tema teenistuse kohta suusõnal õpetust jagatud. (Lu 1:4; vt Lu 1:3 kommentaari.)

  • Sellest jutustusest saame teada, et Süüria Antiookia oli esimene koht, kus Jeesuse jüngreid hakati Jumala juhtimisel nimetama kristlasteks. (Ap 11:26.)

  • Luukas sai Jeesuse järelkäijaks ilmselt pärast aastat 33. Ta polnud apostel, kuid ta käis apostlitega tihedalt läbi. Paulus mainib teda kolmel korral nimeliselt ja ühel korral neist nimetab ta teda armsaks arstiks. (Kol 4:14; 2Ti 4:11; Flm 24.) Luukas tegutses mitu aastat Paulusega külg külje kõrval.

  • Apostlite tegude raamatus mainitakse nimeliselt umbes sadat inimest ja umbes sadat Vahemere-äärset kohta (piirkonda, provintsi, linna ja saart). Arheoloogilised leiud kinnitavad Luuka jutustuse täpsust. Näiteks on Efesosest välja kaevatud Artemise templi ja selle teatri varemed, kus efeslased Pauluse pärast mürglit tegid. (Ap 19:27–41.) On leitud raidkirju, mis kinnitavad, et Luukas kasutas Tessaloonika linna ülemate kohta korrektset kreekakeelset sõna. (Ap 17:6, 8.) Näiteks Maltalt on leitud kaks raidkirja, ladina- ja kreekakeelne, mis näitavad, et Luukas kasutas ka Publiuse kohta õiget kreekakeelset nimetust, mis on tõlgitud vastega „tähtsaim mees”. (Ap 28:7.) Ja veel üks raidkiri tõendab, et Luukas oli täpne, kui nimetas Galliot Ahhaia prokonsuliks. (Ap 18:12.)

  • Nagu evangeeliumid, kinnitab ka Apostlite tegude raamat, et piibli heebreakeelne osa on kirja pandud Jumala vaimu mõjutusel. Näiteks Peetrus tsiteeris kaht kuningas Taaveti kirjapandud ennustust, mis täitusid seoses äraandja Juudaga. (Ap 1:16, 20; L 69:25; 109:8.) Samuti ütles Peetrus nädalatepühal rahvahulgale, et see, mille tunnistajaks nad on, viib täide Joeli ennustuse. (Ap 2:16–21; Jl 2:28–32.) Apostlite tegude raamat näitab ka seda, et Filippus, Jaakobus ja Paulus tuginesid õpetamisel piibli heebreakeelsele osale. (Ap 8:28–35; 15:15–18; 26:22; 28:23, 25–27.)