Kidroni orgu. Sõna-sõnalt „Kidroni talveoja”. Kidroni org, mida mainitakse piibli kreekakeelses osas vaid siin salmis, asub Jeruusalemma ja Õlimäe vahel. Org on põhja-lõunasuunaline ja asub linnast ida pool. Kidroni org oli tavaliselt isegi talvel kuiv, välja arvatud väga suurte vihmade korral. Kreeka sõna cheímarros, mis on siin tõlgitud vastega „org”, tähendab sõna-sõnalt „talveoja” ehk selline oja, kus vesi voolab vaid talvel, kui on suured vihmahood. Septuagintas on rohkem kui 80 korral selle sõnaga tõlgitud heebrea sõna náhal (org), mida on kasutatud Kidroni oru kohta. (2Sa 15:23; 1Ku 2:37.) Mõlemad sõnad võivad käia ka oja või jõe kohta. (5Mo 10:7; Ii 6:15; Jes 66:12; Hes 47:5.) Sagedamini käivad need aga vadi kohta, oru kohta, mis on tavaliselt kuiv, välja arvatud vihmaperioodil. (4Mo 34:5; Jos 13:9; 17:9; 1Sa 17:40; 1Ku 15:13; 2Aj 33:14; Neh 2:15; Ül 6:11; vt „Sõnaseletusi”, märksõna „Vadi”.)

väesalga. Siin kasutatud kreeka sõna speíra näitab, et tegu oli Rooma sõduritega. Johannes on ainus evangeeliumikirjutaja, kes mainib, et Rooma sõdurid osalesid Jeesuse vahistamises. (Joh 18:12.)

lõi sellega ülempreestri orja. Sellest vahejuhtumist räägivad kõik neli evangeeliumit ja need täiendavad üksteist. (Mt 26:51; Mr 14:47; Lu 22:50.) Ainult arst Luukas (Kol 4:14) mainib, et Jeesus „puudutas orja kõrva ja tegi ta terveks” (Lu 22:51). Johannes on ainuke, kes paneb kirja, et Siimon Peetrus oli see, kes mõõga haaras, ja et orja nimi oli Malkus. Johannes oli ilmselt see jünger, kes tundis ülempreestrit ja tema kodakondseid. (Joh 18:15, 16.) Seega on loogiline, et ta mainib vigastatud meest nimepidi. Johannese tutvust ülempreestri kodakondsetega kinnitab ka tekst Joh 18:26. Seal selgitab Johannes, et ori, kes süüdistas Peetrust selles, et too on Jeesuse jünger, oli „selle mehe sugulane, kelle kõrva Peetrus oli ära raiunud”.

jooma karikast. Piiblis sümboliseerib karikas sageli Jumala tahet kellegi suhtes. (L 11:6; 16:5; 23:5.) Siin tähendab karikast joomine Jumala tahtele allumist. Jeesuse puhul ei tähendanud see karikas mitte ainult kannatusi, surma ja valesüüdistust jumalateotuses, vaid ka ülesäratamist taevaseks eluks ja surematuse saamist. (Vt Mt 20:22 ja 26:39 kommentaari.)

mingu see karikas minust mööda. Piiblis sümboliseerib karikas sageli Jumala määratud osa ehk tahet inimese suhtes. (Vt Mt 20:22 kommentaari.) Jeesus tundis kahtlemata suurt muret teotuse pärast, mida see, et ta peab surema kui jumalateotaja ja mässule õhutaja, võib Jumalale tuua. See ajendas teda palvetama, et see karikas temast mööda läheks.

juua karikast. Piiblis sümboliseerib karikas sageli Jumala tahet kellegi suhtes. (L 11:6; 16:5; 23:5.) Siin tähendab karikast joomine Jumala tahtele allumist. Jeesuse puhul ei tähendanud see karikas mitte ainult kannatusi, surma ja valesüüdistust jumalateotuses, vaid ka ülesäratamist taevaseks eluks ja surematuse saamist.

tuhatkonnaülem. Kreeka termin chilíarchos (kiliarh) tähendab sõna-sõnalt „tuhandevalitseja” ja sellega mõeldakse Rooma sõjatribuuni. Igal Rooma leegionil oli kuus tribuuni. Siiski polnud leegion jagatud kuueks üksuseks, vaid iga tribuun kamandas kogu leegioni kokku kuuendiku aastast. Sel väejuhil oli suur mõjuvõim, sealhulgas voli valida välja ja määrata ametisse tsentuurioid. Kreeka sõna võib viidata ka kõrgetele väepealikele üldiselt. Rooma tuhatkonnaülem oli koos sõduritega Jeesust vahistamas.

juutide. Ilmselt mõeldakse juudi usujuhte. (Vt Joh 7:1 kommentaari.)

juudid. Johannes kasutab seda sõna mitmes tähenduses ja selle täpne tähendus selgub kontekstist. Selle all võidakse mõelda juudi rahvast, Juudamaa elanikke või Jeruusalemmas või selle lähedal elavaid inimesi. Samuti võidakse sellega mõelda juute, kes pidasid väga innukalt kinni Moosese seadusega seotud traditsioonidest, mis läksid sageli vastuollu selles seaduses olevate põhimõtetega. (Mt 15:3–6.) Siin mõeldakse juutide all eelkõige juudi usujuhte, kes suhtusid Jeesusesse vaenulikult. Ka salmides Joh 7:13, 15 ja 35a peetakse juutide all silmas juudi usujuhte. (Vt „Sõnaseletusi”, märksõna „Juut”.)

peapreestriks oli Hannas ja ülempreestriks Kaifas. Võib tõlkida ka „ülempreestriteks olid Hannas ja Kaifas”. Kui Luukas räägib ajast, mil Ristija Johannes oma teenistust alustas, ütleb ta, et see toimus siis, kui juudi preesterkonna eesotsas oli kaks mõjuvõimsat meest. Rooma provintsi Süüria maavalitseja Quirinius nimetas Hannase aastal 6 või 7 m.a.j ülempreestriks ja Hannas oli selles ametis kuni aastani 15. Ka pärast seda, kui roomlased ta ametist kõrvaldasid, oli tal endise ülempreestrina suur mõjuvõim ja tema arvamusel oli juudi ladvikus palju kaalu. Viis tema poega olid samuti mingil ajal ülempreestrid ja tema väimees Kaifas teenis ülempreestrina umbes aastatel 18–36. Seega, kuigi aastal 29 oli ülempreestriks Kaifas, võis Hannast tema olulise positsiooni tõttu õigusega nimetada peapreestriks. (Joh 18:13, 24; Ap 4:6.)

Nad viisid ta esmalt ... Hannase juurde. Ainult Johannes ütleb otsesõnu, et Jeesus viidi Hannase juurde. Rooma provintsi Süüria maavalitseja Quirinius nimetas Hannase aastal 6 või 7 ülempreestriks ja Hannas oli selles ametis kuni aastani 15. Ka pärast seda, kui roomlased ta ametist kõrvaldasid, oli tal endise ülempreestrina suur mõjuvõim ja tema arvamusel oli juudi ladvikus palju kaalu. Viis tema poega olid samuti mingil ajal ülempreestrid ja tema väimees Kaifas teenis ülempreestrina umbes aastatel 18–36, kaasa arvatud sel aastal ehk aastal 33, mil Jeesus hukati. (Vt Lu 3:2 kommentaari.)

see, keda Jeesus armastas. St see, keda Jeesus eriliselt armastas. See on esimene viiest kohast, kus mainitakse jüngrit, keda Jeesus armastas, kes oli talle armas. (Joh 19:26; 20:2; 21:7, 20.) Arvatakse, et tegu oli apostel Johannesega, kes oli Sebedeuse poeg ja Jaakobuse vend. (Mt 4:21; Mr 1:19; Lu 5:10.) Alust selleks annab see, et apostel Johannest ei mainita selles evangeeliumis nimepidi (tekstis Joh 21:2 mainitakse teda kaudselt väljendis „Sebedeuse pojad”). Samuti öeldakse tekstis Joh 21:20–24, et selle evangeeliumi pani kirja „jünger, keda Jeesus armastas”. Ja Jeesus ütles selle apostli kohta: „Kui ma tahan, et ta jääb, kuni ma tulen, mis sinul sellest?” Sellega andis ta mõista, et too elab Peetrusest ja teistest apostlitest kauem, mis läheb kokku sellega, mida me teame apostel Johannese kohta. (Vt kommentaari Johannese ning Joh 1:6 ja 21:20 kommentaari.)

jüngrit, keda ta armastas. St jüngrit, keda Jeesus eriliselt armastas. See on teine viiest kohast, kus mainitakse jüngrit, keda Jeesus armastas, kes oli talle armas. (Joh 13:23; 20:2; 21:7, 20.) Arvatakse, et tegu oli apostel Johannesega. (Vt Joh 13:23 kommentaari.)

jüngri juurde, kes oli Jeesusele armas. St jüngri juurde, kes oli Jeesusele eriliselt armas. See on kolmas viiest kohast, kus mainitakse jüngrit, keda Jeesus armastas, kes oli talle armas. (Joh 13:23; 19:26; 20:2; 21:7, 20.) Arvatakse, et tegu oli apostel Johannesega. (Vt Joh 13:23 ja 18:15 kommentaari.) Selles salmis on kasutatud kreeka sõna philéo, mida on sageli tõlgitud vastetega „armas olema”, „kiindunud olema”. (Mt 10:37; Joh 11:3, 36; 16:27; Joh 21:15–17; Ilm 3:19.) Ülejäänud neljas kohas esineb selle sõna sünonüüm agapáo. (Vt Joh 5:20, 16:27 ja 21:15 kommentaari.)

jünger, keda Jeesus armastas. St jünger, keda Jeesus eriliselt armastas. See on neljas viiest kohast, kus mainitakse jüngrit, keda Jeesus armastas, kes oli talle armas. (Joh 13:23; 19:26; 20:2; 21:7, 20.) Arvatakse, et tegu oli apostel Johannesega, kes oli Sebedeuse poeg ja Jaakobuse vend. (Mt 4:21; Mr 1:19; Lu 5:10; Joh 21:2; vt Joh 13:23 ja 21:20 kommentaari, kus selgitatakse, mis annab alust arvata, et tegu oli apostel Johannesega.)

jüngrit, keda Jeesus armastas. St jüngrit, keda Jeesus eriliselt armastas. See on viimane viiest kohast, kus mainitakse jüngrit, keda Jeesus armastas, kes oli talle armas. (Joh 13:23; 19:26; 20:2; 21:7, 20.) Arvatakse, et tegu oli apostel Johannesega, kes oli Sebedeuse poeg ja Jaakobuse vend. (Mt 4:21; Mr 1:19; Lu 5:10; Joh 21:2.) Nagu näitab tekst Joh 21:20–24, oli „jünger, keda Jeesus armastas” seesama jünger, kes pani kirja selle evangeeliumi, ehk apostel Johannes. (Vt kommentaari Johannese ning Joh 1:6 ja 13:23 kommentaari.)

üks teine jünger. Tegu on ilmselt apostel Johannesega. Johannesele on omane, et ta ei nimeta end oma evangeeliumis nimepidi. (Vt Joh 13:23, 19:26, 20:2, 21:7 ja 21:20 kommentaari.) Johannest ja Peetrust mainitakse koos ka pärast Jeesuse ülesäratamist. (Joh 20:2–8.) Piiblis ei selgitata, kuidas Johannes, kes oli pärit Galileast, tundis ülempreestrit ja tema kodakondseid. Kuid tänu sellele tutvusele sai ta järgneda Jeesusele ülempreestri siseõue ja tuua sinna ka Peetruse. (Joh 18:16.)

sütest. Süsi on musta värvi habras ja poorne süsiniku vorm, mis tekib näiteks puidu põlemisel. Vanal ajal saadi sütt järgmiselt: puud kaeti mullakihiga ja neil lasti mitu päeva aeglaselt põleda. Õhku lasti juurde vaid niipalju, et eralduvad gaasid ära põleksid. See oli aeganõudev protsess, millel pidi pidevalt silma peal hoidma. Kuna söe põlemisel ei eraldu suitsu ja see annab ühtlast ja intensiivset kuumust, kasutati sütt sageli sooja saamiseks ja toiduvalmistamiseks. (Jes 47:14; Jer 36:22; Joh 21:9.)

peapreester. St Hannas. (Vt Joh 18:13 ja Ap 4:6 kommentaari.)

Nad viisid ta esmalt ... Hannase juurde. Ainult Johannes ütleb otsesõnu, et Jeesus viidi Hannase juurde. Rooma provintsi Süüria maavalitseja Quirinius nimetas Hannase aastal 6 või 7 ülempreestriks ja Hannas oli selles ametis kuni aastani 15. Ka pärast seda, kui roomlased ta ametist kõrvaldasid, oli tal endise ülempreestrina suur mõjuvõim ja tema arvamusel oli juudi ladvikus palju kaalu. Viis tema poega olid samuti mingil ajal ülempreestrid ja tema väimees Kaifas teenis ülempreestrina umbes aastatel 18–36, kaasa arvatud sel aastal ehk aastal 33, mil Jeesus hukati. (Vt Lu 3:2 kommentaari.)

peapreester Hannas. Rooma provintsi Süüria maavalitseja Quirinius nimetas Hannase ülempreestriks aastal 6 või 7 ning Hannas oli selles ametis kuni aastani 15. Ka pärast seda, kui roomlased ta ametist kõrvaldasid, oli tal endise ülempreestrina suur mõjuvõim ja tema arvamusel oli juudi ladvikus palju kaalu. Viis tema poega olid samuti mingil ajal ülempreestrid ja tema väimees Kaifas teenis ülempreestrina umbes aastatel 18–36. (Vt Lu 3:2 kommentaari.) Tekstides Joh 18:13 ja 19 räägitakse Hannasest kui peapreestrist (kr archiereús). Sama kreeka sõna kasutatakse nii ametisoleva ülempreestri kui ka teiste silmapaistvate preestrite, sealhulgas endiste ülempreestrite kohta. (Vt „Sõnaseletusi”, märksõna „Peapreester”.)

ülempreester Kaifase juurde. Vt lisa B12, kus on näidatud Kaifase maja võimalik asukoht.

kires kukk teist korda. Seda, et kukk kires, ütlevad kõik neli evangeeliumi, kuid üksnes Markus mainib, et kukk kires ka teist korda. (Mt 26:34, 74, 75; Mr 14:30; Lu 22:34, 60, 61; Joh 13:38; 18:27.) Mišna näitab, et Jeesuse päevil peeti Jeruusalemmas kukkesid, mis kinnitab piibli väite õigsust. Kuke kiremine, millele siin viidatakse, toimus ilmselt millalgi enne koitu. (Vt Mr 13:35 kommentaari.)

kires kukk. Vt Mr 14:72 kommentaari.

maavalitseja residentsi. Vt Mt 27:27 kommentaari.

varahommik. St 14. niisani hommik, päev, mil Jeesuse üle kohut mõisteti ja ta hukati. Paasapüha algas eelmisel õhtul, ja nagu selgub teistest evangeeliumitest, sõi Jeesus oma apostlitega tol õhtul paasatoitu. (Mt 26:18–20; Mr 14:14–17; Lu 22:15.) Seega pidi selles salmis mainitud paasatoidu söömine toimuma 15. niisanil, mis oli hapnemata leibade püha esimene päev. Jeesuse päevil viidati mõnikord nii paasapühale (14. niisan) kui ka hapnemata leibade pühale (15.–21. niisan) kui paasapühale. (Lu 22:1.)

maavalitseja residentsi. Kreeka sõna praitórion, mis on pärit ladina sõnast praetorium, tähendab Rooma maavalitseja residentsi. Jeruusalemmas oli selleks ilmselt Herodes Suure ehitatud palee, mis asus ülalinna loodeosas. (Vt lisa B12, kus on näidatud selle asukoht.) Pilatus elas tavaliselt Kaisareas ja käis Jeruusalemmas ainult pühade ajal, et ära hoida rahvarahutusi.

Kas sina oled juutide kuningas? Vt Mt 27:11 kommentaari.

Kas sina oled juutide kuningas? Pilatus keskendus Jeesuse ülekuulamisel sellele, kas Jeesus on juutide kuningas, ilmselt seetõttu, et Rooma riigis vajas iga kuningas valitsemiseks keisri luba.

Minu kuningriik ei kuulu sellesse maailma. Pilatus oli just Jeesuselt küsinud: „Mida sa oled teinud?” (Joh 18:35.) Kuid selle asemel, et vastata sellele küsimusele, vastas Jeesus Pilatuse esimesele küsimusele „Kas sina oled juutide kuningas?”. (Joh 18:33.) Oma lühikeses vastuses mainis Jeesus kolm korda kuningriiki, mille kuningaks ta pidi saama. Öeldes, et tema kuningriik ei kuulu sellesse maailma, tegi Jeesus selgeks, et see kuningriik ei ole inimvalitsus. Varem oli ta seda kuningriiki nimetanud taeva kuningriigiks ja Jumala kuningriigiks. (Mt 3:2; Mr 1:15.) Jeesus oli öelnud ka, et tema järelkäijad ei kuulu maailma ehk Jumalast võõrdunud ülekohtusesse ühiskonda. (Joh 17:14, 16.) Ja kui Peetrus üritas takistada Jeesuse vahistamist, näitas Jeesus, et tema järelkäijad ei peaks võitlema tema kaitsmise nimel, nii nagu teeksid seda inimkuninga toetajad. (Mt 26:51, 52; Joh 18:11.)

Jah, ma olen kuningas. Sõna-sõnalt „Sa ise ütled, et ma olen kuningas”. Jeesus tunnistab Pilatusele, et ta on kuningas. (Mt 27:11; vrd Mt 26:25 ja 26:64 kommentaariga.) Kuid Jeesus pole kuningas selles mõttes, mida Pilatus ette kujutab, sest Jeesuse kuningriik „ei kuulu sellesse maailma” ega konkureeri Roomaga. (Joh 18:33–36.)

tõe. Jeesus ei mõelnud tõde üldises mõttes, vaid tõde Jumala eesmärgi kohta. Jumala eesmärgis on oluline osa sellel, et „Taaveti poeg” Jeesus on ülempreester ja Jumala kuningriigi valitseja. (Mt 1:1.) Jeesus selgitas, et peamine põhjus, miks ta maa peale tuli, oli anda teada tõde selle kuningriigi kohta. Samasugusest sõnumist rääkisid inglid enne Jeesuse sündi ja siis, kui ta sündis Juudamaal Petlemmas, linnas, kus sündis Taavet. (Lu 1:32, 33; 2:10–14.)

tunnistust annaksin. Kreeka sõnad martyréo (tunnistust andma), martyría (tunnistus) ja mártys (tunnistaja) on laia tähendusega. Neid mõisteid on kasutatud nende põhitähenduses, milleks on pealtnägijana mingi fakti kohta ütlusi andma. Ent need kannavad endas ka mõtet millegi teatavaks tegemisest, kinnitamisest või sellest, et räägitakse kellestki või millestki head. Jeesus mitte ainult ei andnud teada tõdesid, milles ta oli veendunud, vaid ka elas nii, et täitusid tema isa antud ennustused ja tõotused. (2Ko 1:20.) Jumala eesmärk kuningriigi ja selle messiast valitsejaga oli üksikasjalikult ette kuulutatud. Jeesuse elu maa peal, mis kulmineerus tema ohvrisurmaga, viis täide kõik tema kohta käivad ennustused, sealhulgas seaduselepinguga seotud eelpildid. (Kol 2:16, 17; Heb 10:1.) Seega võib öelda, et Jeesus andis nii oma sõnade kui ka tegudega tunnistust tõe kohta.

Jah, olen. Sõna-sõnalt „Sa ise ütlesid seda”. Jeesus ei põigelnud Kaifase küsimusele vastamisest kõrvale, sest ta tunnustas ülempreestri õigust teda vande all küsitleda. (Mt 26:63.) See väljend oli juudi idioom, mis tähendas jaatavat vastust. (Mr 14:62; vt Mt 26:25 ja 27:11 kommentaari.)

Sa tead vastust. Sõna-sõnalt „Sa ise ütlesid seda”. Juudi idioom, millega kinnitati küsija väidet. Jeesus ütles sisuliselt: „Nagu sa ütlesid, nii ongi.” Ta andis mõista, et Juuda enda sõnad tunnistasid tema süüd. Juudas lahkus enne, kui Jeesus seadis sisse Isanda õhtusöömaaja, nagu on näha kirjakohast Joh 13:21–30. Matteus nimetab Juudast uuesti alles tekstis Mt 26:47, kui see tuli koos jõuguga Ketsemani aeda.

Mis on tõde? Pilatus mõtleb oma küsimusega ilmselt tõde üldises mõttes, mitte seda tõde, millest Jeesus just rääkis. (Joh 18:37.) Kui tema küsimus oleks olnud siiras, oleks Jeesus sellele kahtlemata vastanud. Arvatavasti esitas Pilatus selle küsimuse retooriliselt ja küünilise hoiakuga, otsekui öeldes: „Tõde? Mis see veel on? Seda pole ju olemas!” Igal juhul ei jäänud Pilatus vastust ootama, vaid läks välja juutide juurde.

Teie kombe järgi peaksin ma paasapühaks kellegi vabaks laskma. Kommet lasta pühade ajal vabaks üks vang mainitakse ka tekstides Mt 27:15 ja Mr 15:6. Ilmselt oli tegu juudi kombega, sest Pilatus ütles juutidele: „Teie kombe järgi ...” Kuigi piibli heebreakeelsest osast ei leia selleks alust ega pretsedenti, paistab, et Jeesuse päeviks oli juutidel selline tava välja kujunenud. Tõenäoliselt polnud roomlaste silmis sellises toimingus midagi imelikku, sest tõendid näitavad, et ka nemad vabastasid vange rahvahulga meeleheaks.