Jehoova tahab, „et kõiksugused inimesed pääseksid ja õpiksid tõde hästi tundma”. (1. Tim. 2:4.) Juhindudes Jumala seisukohast, on Jehoova tunnistajad Dominikaani Vabariigis püüdnud kohusetruult jõuda oma territooriumil kõigi inimesteni, sealhulgas nendeni, kes viibivad kinnipidamiskohtades.

1997. aastal külastas eripioneeridest abielupaar San Cristóbalis asuvat Najayo vanglat, nagu neil iga nädal tavaks oli, ja nad kohtusid Gloriaga, 23-aastase Colombiast pärit naisega, kes istus vangis uimastitega kaubitsemise eest. Gloria oli varem korduvalt vestelnud ühe õega, kes oli ülekohtuselt vangistatud. Et Gloria saaks vastused oma küsimustele, tõid need eripioneerid talle raamatu „Arutlusi Pühakirja põhjal” ja muid väljaandeid. Ta oli õppimisest niivõrd haaratud ja õhinas, et see avaldas mõju ka teistele vangidele ning huviliste rühm, keda iga nädal külastati, aina kasvas.

 Tõde pani Gloriat tegema hämmastavaid muudatusi ja aastal 1999 oli ta kõlblik saama ristimata kuulutajaks. Ta kuulutas vanglas iga kuu rohkem kui 70 tundi ja uuris Piiblit kuue kaasvangiga, kes tegid häid edusamme. Aastal 2000 palus ta presidendilt armu ja tema hea käitumise tõttu see palve rahuldati. Ta lasti vanglast välja ja saadeti tagasi Colombiasse. Gloria ristiti 2001. aastal peagi pärast kodumaale naasmist, kuigi ta perekond oli sellele väga vastu.

Pärast ristimist hakkas Gloria pioneeriks. Ta abiellus ühe kogudusevanemast vennaga ja praegu teenivad nad üheskoos pioneeridena Colombias suurema vajadusega territooriumil. Gloria on aidanud mitmel piibliõpilasel saada Jehoova pühendunud ja ristitud teenijaks. Ta ütleb, et tunneb Jehoova ees tänuvõlga ning et parim viis selle tasumiseks on teha teistele seda, mida tehti talle — aidata neil õppida tundma tõde.

Gloria lugu näitab, et vanglatrellid ei takista vangidel õppida elupäästvaid piiblitõdesid. Harubüroo esindajad taotlesid vanglate ametilt luba külastada piibliuurimiste läbiviimiseks veel rohkemaid vanglaid. Selle tulemusel said 43 venda ja 6 õde loa osaleda piibliharidustöös 13 vanglas.

20. sajandi lõpus oli Dominikaani Vabariigi 342 koguduses 21 684 hea sõnumi kuulutajat ja piibliuurimisi oli 34 380. Mälestusõhtul viibis 72 679 inimest. Kuna kasv on olnud väga suur, on Jehoova rahvas kärmelt võtnud kuulda Jesaja sõnu „Avarda  oma telgipaika. Venita oma aulise telkpühamu kangaid. Ära hoia end tagasi, pikenda telginööre”. (Jes. 54:2.)

Üheks mureks oli saada kokkutulekusaal, kuhu üha kasvav kuulutajate hulk ära mahuks. 1996. aastal oli Santo Domingos saanud valmis kokkutulekusaal harubüroo kõrval ning seda kasutasid pealinna ja ümberkaudsete piirkondade kogudused. Kuid Villa Gonzálezes asuv kokkutulekusaal, kuhu kogunesid riigi ülejäänud kogudused, vajas hädasti remonti või oli vaja ehitada selle asemele uus saal.

2001. aastal andis juhtiv kogu heakskiidu ehitada Villa Gonzálezes asuvale maatükile uus, 2500-kohaline kokkutulekusaal. Vennad olid põnevil, kui kuulsid, et kavas on ehitada ka hoonekompleks, kus hakkab  toimuma teenistusväljaõppe kool (nüüd on see asendatud kuningriigi kuulutajate kooliga). See pidi tulema kokkutulekusaali kõrvale ning seal pidid olema eluruumid, klassiruum, raamatukogu, köök ja söögisaal. 2004. aastal pidas vend Theodore Jaracz juhtivast kogust uute hoonete pühitsemiseks kõne. Alates tollest ajast on selle kooli lõpetanud 15 kursust.