Kaks Jehoova tunnistajat, Habtemichael Tesfamariam ja Habtemichael Mekonen, surid 2018. aasta alguses Asmara linna lähedal asuvas Mai Serwa vanglas. Mõlemad olid 2008. aasta suvel arreteeritud ja vangistatud oma usuliste veendumuste pärast ning olnud ligi kümme aastat vanglas erakordselt ränkades tingimustes.

Habtemichael Tesfamariam suri vanglas äkitselt 3. jaanuaril. Ta oli 76-aastane. Kaasvangide sõnul tabas teda insult. Habtemichael Tesfamariam sündis 1942. aastal Adi Yakulus Mendeferas Eritreas. Ta sai Jehoova tunnistajaks 1970. aastal. Hoolimata ebaõiglasest vangistusest ja julmast kohtlemisest ei salanud ta oma usku. Temast jäid maha naine Leterberhan Bezabih, neli poega ja kolm tütart.

Habtemichael Mekonen suri vanglas 6. märtsil 77-aastaselt. Kaasvangide arvates suri ta neerupuudulikkuse tõttu. Habtemichael Mekonen sündis 1940. aastal Kudo Felasi külas Lõuna-Eritreas. Ta sai Jehoova tunnistajaks rohkema kui 55 aasta eest. Nagu Habtemichael Tesfamariamgi, ei salanud ka tema oma usku, hoolimata ebaõiglasest vangistamisest ja väärkohtlemisest. Temast jäid maha naine Mihret Ellias ning poeg ja tütar.

Habtemichael Mekonen oli parasjagu kodus, kui võimud ta 2008. aasta juulis arreteerisid, ilma et talle oleks süüdistust esitatud. Ka Habtemichael Tesfamariam oli kodus, kui ta 2008. aasta augustis arreteeriti. Mõlemad viidi peagi kurikuulsasse Meitiri vangilaagrisse Asmarast põhja pool asuvas kõrbes, kus nad pidid elama karmides ja ebainimlikes tingimustes. Võimud kasutasid Jehoova tunnistajatest vangide puhul erilist karistusmeetodit: nad hoidsid neid 2011. aasta oktoobrist kuni 2012. aasta augustini pooleldi maaalustes hoonetes, karistusalas, mida kutsuti põrandaaluseks. Seal pidid vangid ilma piisava toidu ja veeta taluma äärmuslikku suvekuumust. Nii mõnelgi tekkisid pikaajalised terviseprobleemid.

2017. aastal viisid võimud Jehoova tunnistajad Meitiri vanglast üle Mai Serwa vanglasse, kus neil lubatakse sugulastelt toidupakke saada ja kus neile võimaldatakse arstiabi, kui nende tervislik seisund peaks kriitiliseks muutuma. Vangidel oli veidi leebematesse tingimustesse üleviimise pärast hea meel, kuid Habtemichael Tesfamariam ja Habtemichael Mekonen ei taastunudki varasemast väärkohtlemisest.

Habtemichael Tesfamariam ja Habtemichael Mekonen polnud sugugi esimesed Jehoova tunnistajad, kes surid Eritreas vangisoleku ajal. Ebainimlike vangistustingimuste ja väärkohtlemise tõttu oli vanglas juba surnud kaks Jehoova tunnistajat ja kolm surid peagi pärast vabanemist. Vähemalt seitsmel Jehoova tunnistajal, kes said mõne aasta eest vanglast välja, on siiani raskeid terviseprobleeme, mis on otseselt seotud vanglas läbielatuga. 53 Eritrea Jehoova tunnistajat on siiani usu pärast vangis, teiste hulgas Habtemichael Tesfamariami vend Tareke.

8. juunil 2016 avaldas ÜRO inimõiguste nõukogu raporti, mis põhineb inimõigustest kinnipidamist Eritreas uuriva komisjoni aruandel. Komisjon õhutas Eritread „tunnustama usu- ja veendumusvabadust” ning „tegema lõppu meelevaldsetele arreteerimistele ning isikute vangis hoidmisele usu pärast, eriti mis puudutab mõnd usurühmitust, nagu näiteks Jehoova tunnistajaid, ... ning vabastama viivitamata ja tingimusteta kõik ebaseaduslikult ja meelevaldselt kinnipeetud”. Komisjon tegi järelduse, et Eritreas toimuv usuline tagakiusamine kujutab endast inimsusvastast kuritegu.

Jehoova tunnistajad loodavad, et Habtemichael Tesfamariami ja Habtemichael Mekoneni hiljutine surm ei jää rahvusvahelisele üldsusele märkamata ning et need tragöödiad ajendavad õiglasi Eritrea ametnikke tegutsema nende heaks, kes on oma usu pärast ebaõiglaselt vangistatud.