Shi kɛya he ni ato saneyitsei lɛ anaa yɛ lɛ

OBLAHII KƐ OBLAYEI BIƆ AKƐ

Adebɔɔ Aloo Sutsakemɔ?​—Fã 1: Mɛni Hewɔ Esa akɛ Ohe Nyɔŋmɔ Nɔ Oye?

Adebɔɔ Aloo Sutsakemɔ?​—Fã 1: Mɛni Hewɔ Esa akɛ Ohe Nyɔŋmɔ Nɔ Oye?

 Adebɔɔ aloo sutsakemɔ?

 Ani oheɔ oyeɔ akɛ Nyɔŋmɔ bɔ nɔ fɛɛ nɔ? Kɛ́ ohetoo lɛ ji hɛɛ lɛ, belɛ jeee okome pɛ; oblahii kɛ oblayei (kɛ onukpai) babaoo hu kɛ bo kpãa gbee. Shi mɛi komɛi kɛɔ akɛ, wala kɛ jeŋ muu lɛ fɛɛ ba kɛtsɔ sutsakemɔ nɔ​—jeee Nyɔŋmɔ Ofe lɛ ji mɔ ni bɔ.

 Ani ole? Bei pii lɛ, kui enyɔ nɛɛ fɛɛ ahe feɔ oya kɛtsɔɔ nɔ ni amɛheɔ amɛyeɔ, kɛ̃lɛ yɛ anɔkwale mli lɛ amɛleee nɔ hewɔ ni amɛheɔ amɛyeɔ lɛ.

  •   Mɛi komɛi heɔ adebɔɔ amɛyeɔ akɛni nakai atsɔɔ amɛ yɛ sɔlemɔ ni amɛyaa lɛ hewɔ.

  •   Mɛi babaoo heɔ sutsakemɔ amɛyeɔ akɛni nakai atsɔɔ amɛ yɛ skul lɛ hewɔ.

 Sane nɛɛ, ni ji “Adebɔɔ Aloo Sutsakemɔ,” ni abaaŋma kɛtsara nɔ lɛ baaye abua bo koni hemɔkɛyeli ni oyɔɔ yɛ adebɔɔ mli lɛ mli awa waa, ni onyɛ ogbala mli otsɔɔ mɛi. Shi klɛŋklɛŋ lɛ, esa akɛ obi ohe sane ni waaa kwraa nɛɛ, akɛ:

 Mɛni hewɔ miheɔ Nyɔŋmɔ nɔ miyeɔ?

 Mɛni hewɔ sane nɛɛ he hiaa waa lɛ? Biblia lɛ woɔ bo hewalɛ ni ‘ojwɛŋ nii anɔ.’ (Romabii 12:1) Enɛ tsɔɔ akɛ esaaa akɛ hemɔkɛyeli ni oyɔɔ yɛ Nyɔŋmɔ mli lɛ feɔ

  •  henumɔ folo ko kɛkɛ (Minuɔ he kɛkɛ akɛ hewalɛ kpele ko yɛ he ko)

  •  nɔ ni mɛi krokomɛi ekɛɛ hewɔ (Mɛi ni yɔɔ mikutso lɛ mli lɛ sumɔɔ Nyɔŋmɔ jamɔ)

  •  nɔnyɛɛ (Mifɔlɔi tsɔse mi koni mahe Nyɔŋmɔ nɔ maye​—kɛjeee nakai lɛ)

 No najiaŋ lɛ, esa akɛ bo diɛŋtsɛ lɛ ohe oye kwraa akɛ Nyɔŋmɔ yɛ, ní onyɛ otsɔɔ yiŋtoi ahewɔ ni oheɔ oyeɔ lɛ.

 No hewɔ lɛ, mɛni hãa onuɔ he akɛ Nyɔŋmɔ yɛ? Nifeemɔ wolo ni ji, “Mɛni Hewɔ Miheɔ Nyɔŋmɔ Nɔ Miyeɔ?” lɛ baawaje hekɛnɔfɔɔ ni oyɔɔ yɛ Nyɔŋmɔ mli lɛ. Kɛfata he lɛ, kɛ́ okane bɔ ni oblahii kɛ oblayei krokomɛi ehã nakai sanebimɔ lɛ hetoo lɛ, ebaaye ebua bo waa.

 “Kɛ́ miyɛ klas ni tsɔɔlɔ lɛ miigbala bɔ ni wɔgbɔmɔtsei lɛ tsuɔ nii ehãa lɛ mli lɛ, miyiŋ tsɔɔ kwraa akɛ Nyɔŋmɔ yɛ. Gbɔmɔtso lɛ he nɔ fɛɛ nɔ kɛ nɔ ni etsuɔ, ni emli bibioo kwraa lɛ po yɛ nɔ ko ni etsuɔ, ni bei pii lɛ wɔyɔseee. Bɔ ni afee adesa gbɔmɔtso lɛ ahã lɛ yɛ naakpɛɛ waa!”​—Teresa

 “Kɛ́ mina ŋwɛitsui gojogojoo fɛfɛji, meelei wujiwuji fɛfɛji, loo kaa ko lɛ, mibiɔ mihe akɛ, ‘Namɔ fee enɛ?’ Mɛi ni hiɛ kã shi pɛ baanyɛ afee kaa, ejaakɛ esa akɛ nibii bibii babaoo ni yɔɔ he lɛ atsu nii jogbaŋŋ dani kaa lɛ anyɛ anyiɛ. Ni kɛ́ mɔ ko ji mɔ ni fee kaa lɛ, belɛ nakai nɔŋŋ kɛ̃ mɔ ko fee adesai hu.”​—Richard

 “Kɛ́ oyɔse akɛ ehé adesai hiɛshikalɔi fe fɛɛ lɛ afii ohai abɔ dani amɛnyɛ amɛbanu jeŋ kutruku nɛɛ he nɔ ko fioo kɛkɛ shishi lɛ, no lɛ jwɛŋmɔ bɛ mli kwraa akɛ abaakɛɛ akɛ jeee hiɛshikalɔ ko ji mɔ ni bɔ jeŋ kutruku nɛɛ!”​—Karen

 “Babaoo ni mikase jeŋ shikpamɔ he nii lɛ, babaoo ni miná akɛ sutsakemɔ tsɔɔmɔ lɛ jeee anɔkwale. Ákɛ nɔkwɛmɔnɔ lɛ, misusu bɔ ni ato adebɔɔ nibii ahe gbɛjianɔ jogbaŋŋ, bɔ ni gbɔmɔtso lɛ yɔɔ srɔto hã lɛ, kɛ bɔ ni wɔsumɔɔ ni wɔle nɔ gbɔmɛi ni wɔji, kɛ he ni wɔjɛ kɛba shihilɛ mli kɛ he ni wɔbaaya lɛ ahe. Sutsakemɔ tsɔɔlɔi damɔɔ bɔ ni kooloi feɔ amɛnii amɛhãa lɛ nɔ amɛkaa akɛ amɛbaagbala saji nɛɛ amli, kɛ̃lɛ amɛnyɛko amɛtsɔɔ nɔ hewɔ ni adesai yɔɔ srɔto lɛ mli. Yɛ misusumɔ naa lɛ, jwɛŋmɔ yɛ mli akɛ obaahe Bɔlɔ lɛ oye fe ni obaahe sutsakemɔ tsɔɔmɔ lɛ oye.”​—Anthony

 Bɔ ni mafee magbala mihemɔkɛyeli lɛ mli

 Ni kɛ́ oklasbii lɛ ye ohe fɛo akɛ oheɔ nɔ ko ni onaaa oyeɔ hu lɛ? Kɛ́ amɛkɛɛ, akɛɛ jeŋ shikpamɔ ema nɔ mi akɛ adesai jɛ sutsakemɔ mli kɛba hu?

 Klɛŋklɛŋ lɛ, ná nɔmimaa yɛ nɔ ni oheɔ oyeɔ lɛ he. Kaahã ohiɛ miigbo. (Romabii 1:​16) Kaimɔ akɛ:

  1.   Jeee okome oheɔ Nyɔŋmɔ nɔ oyeɔ; mɛi pii heɔ enɔ amɛyeɔ lolo. Mɛi nɛɛ ateŋ mɛi komɛi ahiɛ kã shi ni abuɔ amɛ hu waa. Ákɛ nɔkwɛmɔnɔ lɛ, jeŋ shikpalɔi komɛi heɔ Nyɔŋmɔ nɔ amɛyeɔ.

  2.   Kɛ́ mɛi kɛɛ amɛheee Nyɔŋmɔ nɔ amɛyeee lɛ, bei pii lɛ, nɔ ni amɛtaoɔ amɛtsɔɔ ji amɛnuuu Nyɔŋmɔ shishi. Nɔ najiaŋ ni amɛbaatsɔɔ yiŋtoo hewɔ ni amɛheee Nyɔŋmɔ nɔ amɛyeee lɛ, amɛbiɔ saji tamɔ, “Kɛ́ Nyɔŋmɔ yɛ lɛ, mɛni hewɔ eŋmɛɔ nɔnaa gbɛ?” Yɛ gbɛ ko nɔ lɛ, amɛkɛ bɔ ni amɛnuɔ he amɛhãa lɛ yeɔ sane ni biɔ niianɔjwɛŋmɔ nɛɛ najiaŋ.

  3.   “Nyɔŋmɔ he miihia” adesai. (Mateo 5:3) Enɛ biɔ ni ahe Nyɔŋmɔ nɔ aye. No hewɔ lɛ, kɛ́ mɔ ko kɛɛ Nyɔŋmɔ bɛ lɛ, no lɛ jeee bo esa akɛ otsɔɔ mli, lɛ ji mɔ ni esa akɛ etsɔɔ mli.​—Romabii 1:​18-​20.

  4.   Jwɛŋmɔ yɛ mli waa akɛ abaahe Nyɔŋmɔ nɔ aye. Ekɛ anɔkwa sane ni ji akɛ wala nyɛŋ aba kɛkɛ lɛ kpãa gbee. Odaseyeli ko kwraa bɛ ni tsɔɔ akɛ wala baanyɛ aba kɛjɛ nɔ ko ni wala bɛ mli lɛ mli.

 No hewɔ lɛ, kɛ́ mɔ ko bi bo akɛ, ‘ani oheɔ Nyɔŋmɔ nɔ oyeɔ lo lɛ’, mɛni obaakɛɛ lɛ? Naa saji komɛi ni mɛi baanyɛ awie.

 Kɛ́ mɔ ko kɛɛ akɛ: “Mɛi ni eyako skul pɛ heɔ Nyɔŋmɔ nɔ amɛyeɔ lɛ.”

 Obaanyɛ okɛɛ akɛ: “Ani bo hu okpɛlɛɔ nakai susumɔ lɛ nɔ? Mikpɛlɛɛɛ nɔ. Be ni afeɔ niiamlitaomɔ ko lɛ, abibii tsɔɔlɔi kpanakpanaa 1,600 komɛi ni tsɔɔ jeŋ shikpamɔ yɛ Yunivɛsiti komɛi ni abuɔ waa lɛ mli lɛ saji ni ana akɛ amɛteŋ 480 heɔ Nyɔŋmɔ nɔ amɛyeɔ. a Ani obaakɛɛ nakai Yunivɛsiti tsɔɔlɔi kpanakpanaa 480 lɛ bɛ jwɛŋmɔ akɛni amɛheɔ Nyɔŋmɔ nɔ amɛyeɔ lɛ hewɔ?”

 Kɛ́ mɔ ko kɛɛ akɛ: “Kɛ́ Nyɔŋmɔ yɛ lɛ, mɛni hewɔ ni nɔnai efa waa yɛ je lɛŋ nɛkɛ?”

 Obaanyɛ okɛɛ akɛ: “Ekolɛ nɔ ni otsɔɔ ji akɛ, onuuu Nyɔŋmɔ nifeemɔi ashishi​—aloo osusuɔ akɛ ejeɔ gbɛ ekuɔ ehiɛ eshwieɔ nɔnai anɔ. Bɛ nakai otsɔɔ lɛ? [Ŋmɛɛ gbɛ ni ehã hetoo.] Miná sanebimɔ ni ji, ‘Mɛni hewɔ nɔnai efa nɛkɛ lɛ?’ hetoo ni hãa mɔ tsui nyɔɔ emli. Shi kɛ́ obaanu shishi lɛ, esa akɛ opɛi Biblia tsɔɔmɔi babaoo amli. Ani obaasumɔ ni okase enɛ he nibii krokomɛi hu?”

 Sane ni ji, “Adebɔɔ Aloo Sutsakemɔ” nɛɛ fã ni ji enyɔ lɛ baatsɔɔ nɔ hewɔ ni sutsakemɔ tsɔɔmɔ lɛ nyɛɛɛ atsɔɔ yiŋtoo hewɔ ni wɔyɔɔ shihilɛ mli lɛ mli.

a He ni ajie kɛjɛ: Social Science Research Council, “Religion and Spirituality Among University Scientists,” ni Elaine Howard Ecklund ŋma yɛ February 5, 2007.