Shi kɛya he ni ato saneyitsei lɛ anaa yɛ lɛ

Mɛni Ji Eshaifaa?

Mɛni Ji Eshaifaa?

Hetoo ni Biblia lɛ kɛhãa

 Eshaifaa tsɔɔ mɔ ko tɔmɔ ni akɛke lɛ. Greek wiemɔ ni atsɔɔ shishi akɛ “eshaifaa” yɛ Biblia lɛ mli lɛ shishinumɔ diɛŋtsɛ ji ní “aŋmɛɛ he,” taakɛ eji yɛ mɔ ko ni akɛ enyɔmɔ eke lɛ lɛ gbɛfaŋ lɛ. Be ni Yesu tsɔɔ esɛɛnyiɛlɔi lɛ bɔ ni esa akɛ asɔle lɛ, ekɛ eshaifaa to nyɔmɔ ni akɛkeɔ he; ewie akɛ: ‘Okɛ wɔhe eshai afa wɔ, ejaakɛ wɔ diɛŋtsɛ hu wɔkɛ mɔ fɛɛ mɔ ni hiɛ wɔ nyɔmɔ lɛ he keɔ lɛ.’ (Luka 11:4, shishigbɛ niŋmaa) Agbɛnɛ hu, Be ni Yesu gbaa abɛbua ni kɔɔ nyɔŋ ni enaaa mɔbɔ lɛ he lɛ, ekɛ eshaifaa to nyɔmɔ ni akɛkeɔ kwraa lɛ he.—Mateo 18:23-35.

 Kɛ́ wɔkɛɛ wɔkɛ mɛi ahe eshai efa amɛ lɛ, no tsɔɔ akɛ wɔjie mlifu kɛ dɔlɛ ni yɔɔ wɔmli lɛ fɛɛ, ni wɔkpaaa gbɛ akɛ afee nɔ ko kɛkpãta wɔ, loo ato wɔ nibii ni ŋmɛɛ wɔ yɛ nɔ ni afee wɔ lɛ hewɔ lɛ najiaŋ. Biblia lɛ tsɔɔ akɛ, suɔmɔ krɔŋŋ ji nɔ ni hãa anyɛɔ akɛ eshai faa kwraa, ejaakɛ suɔmɔ “kɛ efɔŋ etooo emli.”—1 Korintobii 13:4, 5.

Eshaifaa etsɔɔɔ akɛ:

  •   Obu nɔ ni afee lɛ akɛ ebɛ hiɛdɔɔ. Biblia lɛ wieɔ eshiɔ mɛi ni buɔ efɔŋfeemɔ akɛ naagba bɛ he, kɛ mɛi ni fĩɔ efɔŋfeemɔ sɛɛ lɛ.—Yesaia 5:20.

  •   Okwa ofee tamɔ nɔ ni afeko efɔŋ ko. Nyɔŋmɔ kɛ eshai ni yɔɔ hiɛdɔɔ ni Maŋtsɛ David fee lɛ ke lɛ, shi etsĩii nibii ni jɛ David nɔfɔŋfeemɔ lɛ mli kɛba lɛ anaa. Nyɔŋmɔ hã aŋmala David eshai lɛ po ashwie shi koni anyɛ akane ŋmɛnɛ.—2 Samuel 12:9-13.

  •   Ooŋmɛ gbɛ ni mɛi krokomɛi aye bo amim. Ŋɔɔ lɛ akɛ mɔ ko bafa oshika, ni eto bo be ni ekɛbaahã bo. Shi ekɛ shika lɛ eyatsuuu nii jogbaŋŋ, no hewɔ lɛ, enyɛɛɛ ewo nyɔmɔ lɛ yɛ be ni eto lɛ naa. Egba enaa waa ni ebakpa bo fai. Yɛ enɛ mli lɛ, obaanyɛ okpɛ mli akɛ okɛ ehe baake lɛ, no ji okɛ sane lɛ woŋ omli, ni owieŋ he dɔŋŋ, ni ekolɛ okɛ nyɔmɔ lɛ po baake lɛ kwraa. Kɛ̃lɛ, obaanyɛ ohala hu akɛ ofaŋ lɛ shika dɔŋŋ.—Lala 37:21; Abɛi 14:15; 22:3; Galatiabii 6:7.

  •   Okɛ sane lɛ ake be mli ni mɔ lɛ shwako ehe. Nyɔŋmɔ kɛ mɛi ni jeɔ gbɛ amɛfeɔ efɔŋ ni amɛkpɛlɛɛɛ amɛtɔmɔ nɔ, ni amɛtsakeee amɛtsui, ni agbɛnɛ hu amɛkpaaa mɛi ni amɛtɔ amɛnɔ lɛ fai lɛ ahe ekeee amɛ. (Abɛi 28:13; Bɔfoi 26:20; Hebribii 10:26) Mɛi nɛɛ batsɔmɔɔ Nyɔŋmɔ henyɛlɔi, ni ekpaaa wɔ gbɛ akɛ wɔkɛ mɛi ni ekɛ amɛhe eshai ekeko amɛ lɛ ahe eshai ake amɛ.—Lala 139:21, 22.

     Ni kɛ́ mɔ ko ye bo sane ni ejaaa, ni ekpɛlɛɛɛ etɔmɔ nɔ po ní ebaakpa efɔŋ ni efee bo lɛ he fai hu? Biblia lɛ woɔ wɔ ŋaa akɛ: “Hã mlifũ sɛɛ afo ni oshɛ mlila ofɔ̃.” (Lala 37:8) Eyɛ mli akɛ okuŋ ohiɛ ofɔŋ tɔmɔ lɛ nɔ moŋ, shi obaanyɛ okwɛ ni okɛ tɔmɔ lɛ he mlifũ akawo omli. Ná nɔmimaa akɛ Nyɔŋmɔ baakojo nakai mɔ lɛ. (Hebribii 10:30, 31) Obaanyɛ ohã le ni ole akɛ be ko baashɛ ni Nyɔŋmɔ baajie hejaramɔ loo piŋmɔ ni hãaa wɔhe ajɔ wɔ lɛ kɛje shihilɛ mli kwraa lɛ ashɛje omii bianɛ.—Yesaia 65:17; Kpojiemɔ 21:4.

  •   Omli afu yɛ nibii bibii ahe ni akpa bo fai koni okɛke. Bei komɛi lɛ, yɛ nɔ najiaŋ ni wɔkɛ mɔ ko ni wɔsusuɔ akɛ etɔ̃ wɔnɔ lɛ he eshai baake lɛ lɛ, ekolɛ ebaahi akɛ wɔbaakpɛlɛ nɔ moŋ akɛ mɔ lɛ efeko nɔ ko ni tsɔɔ akɛ etɔ̃ wɔnɔ. Biblia lɛ kɛɔ akɛ: “Kaahã omumɔ mli miifũ oyá, ejaakɛ mlifũ lɛ, kwashiai amiinaa eyɔɔ.”—Jajelɔ 7:9.

Bɔ ni obaafee okɛ eshai afa

  1.   Kaimɔ nɔ ni eshaifaa biɔ. Jeee akɛ oobu tɔmɔ lɛ akɛ ebɛ hiɛdɔɔ loo ookwa oofee onii tamɔ nɔ ni afeko efɔŋ ko—moŋ lɛ, ooŋmɛɛ he kɛkɛ.

  2.   Kadimɔ sɛɛnamɔi ni anaa yɛ eshaifaa he. Kɛji omli fuuu oya lɛ ofeŋ nɔ ni esaaa, obaaná gbɔmɔtsoŋ hewalɛ, ni omii baashɛ ohe waa. (Abɛi 14:30; Mateo 5:9) Nɔ hewɔ ni eshaifaa he hiaa waa ji, kɛ́ wɔkɛ mɛi krokomɛi ahe eshai ke amɛ lɛ no dani Nyɔŋmɔ hu kɛ wɔhe eshai baake wɔ.—Mateo 6:14, 15.

  3.   Jiemɔ mlihilɛ kpo. Wɔ fɛɛ wɔyeee emuu. (Yakobo 3:2) Bɔ ni wɔsumɔɔ ni akɛ wɔhe eshai afa wɔ lɛ, nakai nɔŋŋ esa akɛ wɔ hu wɔkɛ mɛi krokomɛi atɔmɔi ake amɛ.—Mateo 7:12.

  4.   Ná tsui ohã mɛi. Kɛ́ mɔ ko tɔ̃ onɔ lɛ, obaanyɛ okɛ Biblia mli ŋaawoo nɛɛ atsu nii: “Nyɛyaa nɔ nyɛnáa tsui nyɛhãhãa nyɛhe.”—Kolosebii 3:13.

  5.   Tsu he nii oya. Okɛ eshai afa oya, moŋ fe ni obaahã omli afu fe nine.​—Efesobii 4:​26, 27.