Shi kɛya he ni ato saneyitsei lɛ anaa yɛ lɛ

Shi kɛya he ni ato saneyitsei lɛ anaa yɛ lɛ

Bulɛ Kɛha Nɔyeli Hegbɛ—Mɛni Hewɔ Ehe Hiaa?

Bulɛ Kɛha Nɔyeli Hegbɛ—Mɛni Hewɔ Ehe Hiaa?

Bulɛ Kɛha Nɔyeli Hegbɛ—Mɛni Hewɔ Ehe Hiaa?

NAMƆ bɛ he miishɛɛ akɛ polisifoi lɛ yɛ nɔyeli hegbɛ ni amɛkɛaamɔmɔ awuiyelɔi ni juɔ wɔnibii loo amɛwoɔ wɔweku lɛ he gbeyei? Ni ani wɔnáaa he miishɛɛ akɛ saneyelihei yɛ nɔyeli hegbɛ ni amɛkɛaagbala awuiyelɔi atoi bɔni afee ni amɛkɛbu akutsoŋ bii lɛ ahe?

Ekolɛ yelikɛbuamɔi krokomɛi ni akɛhaa maŋbii tamɔ gbɛjegbɛ nɔ saamɔ, falefalefeemɔ, kɛ wolokasemɔ—ní bei pii lɛ awoɔ he nyɔmɔ kɛtsɔ too ni maŋ nɔyeli hegbɛ lɛ biɔ nɔ lɛ—hu baanyɛ aba ojwɛŋmɔ mli. Anɔkwa Kristofoi ji mɛi ni yɔseɔ fe fɛɛ akɛ ehe miihia ni akɛ bulɛ aha nɔyeli hegbɛ ni aje gbɛ ahala amɛ lɛ. Shi esa akɛ ajie bulɛ ni tamɔ nɛkɛ kpo kɛyashi nɛgbɛ? Ni mɛɛ saji nɛkɛ ehe hiaa ni ajie bulɛ kpo atsɔɔ nɔyeli hegbɛ yɛ mli?

Nɔyeli Hegbɛ ni Yɔɔ Akutso lɛ Mli

Biblia lɛ kɛɔ mɛi fɛɛ, kɛji amɛji heyelilɔi jio, amɛjeee heyelilɔi jio, koni amɛkɛ bulɛ aha maŋ nɔyeli hegbɛ ni tsuɔ nii koni ehe aba sɛɛnamɔ kɛha akutsoŋ bii lɛ. Kristofonyo bɔfo Paulo ŋma enɛ he sane kɛyaha enanemɛi heyelilɔi lɛ yɛ Roma, ni sɛɛnamɔ yɛ he akɛ wɔɔsusu nɔ ni ekɛɔ he, taakɛ aŋma yɛ Romabii 13:1-7 lɛ.

Paulo ji Roma maŋnyo, ni Roma ji jeŋ hewalɛ ni yɔɔ yɛ nakai beaŋ. Paulo wolo ni aŋma aaafee afi 56 Ŋ.B. lɛ wo Kristofoi hewalɛ koni amɛfee maŋbii ni feɔ nɔkwɛmɔnɔ kpakpa. Eŋma akɛ: “Mɔ fɛɛ mɔ aba ehe shi aha hegbɛi ni yeɔ nɔ [nɔyeli hegbɛi ni nɔ kwɔlɔ] lɛ. Ejaakɛ hegbɛ [nɔyeli hegbɛ] ko bɛ ni jɛɛɛ Nyɔŋmɔ ŋɔɔ; shi hegbɛi [nɔyeli hegbɛi] ni yɔɔ lɛ, Nyɔŋmɔ to.”

Paulo tsɔɔ mli yɛ biɛ akɛ adesa nɔyeli hegbɛ ko kwraa ehiŋ shi kɛ́ jeee Nyɔŋmɔ ŋmɛ gbɛ. Yɛ nakai jwɛŋmɔ naa lɛ nɔyeli hegbɛi ni nɔ kwɔlɔ lɛ yɛ hegbɛ kɛyashiɔ he ko yɛ Nyɔŋmɔ yiŋtoo lɛ gbɛjianɔtoo mli. No hewɔ lɛ, nɔ ni baa sɛɛ mli ji akɛ “mɔ fɛɛ mɔ ni kuɔ hegbɛ [nɔyeli hegbɛ] lɛ naa lɛ, Nyɔŋmɔ gbɛjianɔtoo lɛ eteɔ shi ewoɔ.”

Yɛ be mli ni ekolɛ nɔyeli hegbɛi ni nɔ kwɔlɔ lɛ ejieŋ maŋbii ni feɔ ekpakpa lɛ ayi lɛ, akɛ hewalɛ haa nɛkɛ nɔyeli hegbɛi nɛɛ hu koni amɛgbala efɔŋfeelɔi atoi. Mɛi ni feɔ efɔŋ lɛ yɛ yiŋtoi ni fa hewɔ ni amɛaashe gbeyei akɛ, nɔyeli hegbɛi yɛ hegbɛ lɛ akɛ amɛaatsu nii akɛ ‘oweletɔlɔ,’ akɛni nɔyelii lɛ feɔ nakai akɛ “Nyɔŋmɔ sɔɔlɔ” lɛ hewɔ.

Paulo mu esane hesusumɔ lɛ naa akɛ: “No hewɔ lɛ sa akɛ abaa he shi, jeee yɛ mlifu lɛ kɛkɛ hewɔ, shi moŋ henilee hewɔ hu. Enɛ hewɔ ni nyɛtsũɔ onia hu lɛ; ejaakɛ Nyɔŋmɔ tsuji ji amɛ, ni nɛkɛ sɔɔmɔ nɛɛ nɔŋŋ he amɛyɔɔ.”

Too ni awoɔ lɛ he gbɛjianɔtoo lɛ he gbɛnaa nii kã nɔyeli hegbɛi ni nɔ kwɔlɔ lɛ anɔ, shi jeee toowolɔ lɛ. Ákɛ maŋnyo ni yeɔ anɔkwa lɛ, Kristofonyo hiɛɔ henilee kpakpa mli daa. Ele akɛ kɛ́ eba ehe shi eha nɔyeli hegbɛi ni nɔ kwɔlɔ lɛ ni ewo too ni sa lɛ, jeee akɛ ekɛ enɛ miifĩ akutso ni eyɔɔ mli lɛ mlai asɛɛ kɛkɛ shi eehi shi yɛ ŋwɛi mlai kɛ gbeekpamɔ naa hu.

Nɔyeli Hegbɛ yɛ Weku lɛ Mli

Ni nɔyeli hegbɛ ni yɔɔ weku lɛ mli lɛ hu? Bei pii lɛ, yɛ abifao mra be afii amli lɛ, egbalaa jwɛŋmɔ kɛbaa enɔ kɛtsɔɔ yaafo loo bolɔmɔ po nɔ. Shi fɔlɔ ni le nii lɛ baayɔse nɔ diɛŋtsɛ ni he hiaa abifao lɛ ni jeee ni eeeha mlifu nifeemɔ ko aaatsɔɔ. Akɛ hegbɛ babaoo haa gbekɛbii komɛi ni aŋmɛɔ amɛ gbɛ koni amɛ diɛŋtsɛ amɛwo mlai amɛha amɛhe yɛ be mli ni amɛdaraa lɛ. Akɛni amɛbɛ niiashikpamɔ hewɔ lɛ, ekolɛ amɛkɛ amɛhe baawo awuiyeli loo efɔŋfeemɔ kroko mli, ni ebaagba weku lɛ kɛ akutso lɛ fɛɛ naa, taakɛ maŋ nɔyeli hegbɛi amli bii babaoo le jogbaŋŋ lɛ.

Rosalind Miles ni ŋma wolo ni ji Children We Deserve lɛ kɛɛ akɛ: “Fɔlɔi haa gbekɛbii daraa waa tsɔ̃ dani amɛtsɔseɔ amɛ. Be ni sa akɛ aje shishi ji beni afɔ́ gbekɛ lɛ nɔŋŋ.” Kɛ kɛjɛ shishijee lɛ fɔlɔi kɛ mlihilɛ gbee kɛ nɔyeli hegbɛ ni akɛsusuɔ mɔ he wieɔ ni gbeekpamɔ yɛ amɛnifeemɔi amli lɛ, etsɛŋ ni amɛbii lɛ kaseɔ bɔ ni amɛaafee amɛkpɛlɛ nakai nɔyeli hegbɛ kɛ suɔmɔ tsɔsemɔ ni jɛɔ mli kɛbaa lɛ nɔ.

Saji babaoo ni kɔɔ nɔyeli hegbɛ ni yɔɔ weku lɛ mli lɛ he yɛ Biblia lɛ mli. Yɛ Abɛi awolo lɛ mli lɛ, Salomo nilelɔ lɛ gbala jwɛŋmɔ kɛtee ekomefeemɔ ni yɔɔ fɔlɔi Nyɔŋmɔ gbeyeishelɔi ateŋ yɛ amɛbii ahiɛ lɛ nɔ, akɛ: “Mibi, bo otsɛ tsɔsemɔ lɛ toi, ni kaashɛ onyɛ mla lɛ ofɔ!” (Abɛi 1:8) Kɛ fɔlɔi lɛ tee nɔ amɛhiɛ ekomefeemɔ kpakpa mli yɛ amɛbii ahiɛ lɛ, gbekɛbii lɛ leɔ nɔ ni ji fɔlɔi lɛ ayiŋkpɛɛ. Ekolɛ amɛbaabɔ mɔdɛŋ ni amɛkudɔ fɔlɔ kome amɛshi mɔ kroko lɛ koni amɛkɛbɔ mɔdɛŋ ni amɛfee nɔ ni amɛsumɔɔ, shi ekomefeemɔ ni yɔɔ fɔlɔi anɔyeli hegbɛ lɛ mli lɛ ji hebuu kɛha gbekɛbii lɛ.

Biblia lɛ tsɔɔ mli akɛ gbɛnaa nii titri kã wu lɛ nɔ koni ekɛ mumɔŋ hiɛyaa aha eŋa lɛ hu ni jeee kɛha ebii lɛ pɛ. Atsɛɔ enɛ akɛ yitsoyeli. Te esa akɛ atsu yitsoyeli nɛɛ he nii aha tɛŋŋ? Paulo tsɔɔ mli akɛ, taakɛ Kristo ji asafo lɛ Yitso lɛ, nakai nɔŋŋ nuu lɛ ji eŋa lɛ yitso. Kɛkɛ ni Paulo kɛfata he akɛ: “Nyɛ wumɛi lɛ, nyɛsumɔa nyɛ diɛŋtsɛ nyɛŋamɛi, taakɛ bɔ ni Kristo hu sumɔ asafo [emumɔŋ ayemforo] lɛ ni eŋɔ lɛ diɛŋtsɛ ehe eha yɛ ehewɔ.” (Efesobii 5:25) Kɛ nuu ko nyiɛ Yesu nɔkwɛmɔnɔ lɛ sɛɛ ni etsu yitsoyeli lɛ he nii yɛ suɔmɔ mli lɛ, eŋa lɛ baaná “bulɛ ni mli kwɔ” eha lɛ. (Efesobii 5:33, NW) Gbekɛbii ni yɔɔ shia ni tamɔ nɛkɛ mli lɛ hu baale sɛɛnamɔ ni yɔɔ nɔyeli hegbɛ ni Nyɔŋmɔ kɛha lɛ he, ni enɛ baawo amɛ hewalɛ ni amɛkpɛlɛ nɔ.—Efesobii 6:1-3.

Te aaafee tɛŋŋ ni fɔlɔi komekomei ni mɛi ni amɛhefatalɔi egboi lɛ fata he lɛ aaadamɔ sane nɛɛ naa? Kɛ amɛji tsɛ jio, nyɛ jio, amɛbaanyɛ amɛbi nɔyeli hegbɛ ni jɛ Yehowa Nyɔŋmɔ kɛ Yesu Kristo ŋɔɔ lɛ dɛŋ yelikɛbuamɔ tɛ̃ɛ. Yesu kɛ nɔyeli hegbɛ wieɔ be fɛɛ be—nɔ ni jɛ e-Tsɛ lɛ ŋɔɔ kɛ nɔ ni jɛ Ŋmalɛi ni jɛ mumɔŋ lɛ mli.—Mateo 4:1-10; 7:29; Yohane 5:19, 30; 8:28.

Biblia lɛ kɛ shishitoo mlai babaoo ni jara wa ni kɔɔ naagbai ni gbekɛbii kɛkpeɔ lɛ he lɛ haa. Kɛ fɔlɔ lɛ tao he ni shishitoo mlai nɛɛ yɔɔ ni ekɛtsu nii lɛ, ebaanyɛ ekɛ ŋaawoo ni suɔmɔ yɔɔ mli ni yeɔ ebuaa aha gbekɛbii lɛ. (1 Mose 6:22; Abɛi 13:20; Mateo 6:33; 1 Korintobii 15:33; Filipibii 4:8, 9) Fɔlɔi hu baanyɛ ni amɛkwɛ wolo ni adamɔ Biblia nɔ aŋma lɛ nɔ, nɔ ni aje gbɛ afee koni eye ebua amɛ ni amɛtsɔse amɛbii koni amɛhiɛ asɔ sɛɛnamɔi ni yɔɔ bulɛ ni aaaná aha Ŋmalɛi lɛ amli nɔyeli hegbɛ lɛ. *

Nɔyeli Hegbɛ yɛ Kristofoi Asafo lɛ Mli

“Mɔnɛ ji misuɔmɔ bi ní mináa ehe tsui lɛ; nyɛboa lɛ toi!” (Mateo 17:5) Nɛkɛ wiemɔi nɛɛ ni Yehowa Nyɔŋmɔ diɛŋtsɛ wie lɛ kpɛlɛ Yesu nɔ akɛ mɔ ni kɛ ŋwɛi nɔyeli hegbɛ wieɔ. Aŋma nɔ ni ekɛɛ lɛ yɛ Sanekpakpai ejwɛ lɛ ni wɔbaanyɛ wɔkwɛ mli amrɔ nɔŋŋ lɛ mli.

Beni eshwɛ fioo ni Yesu baaya ŋwɛi lɛ, ekɛɛ ekaselɔi lɛ akɛ: “Aŋɔ hegbɛ [nɔyeli hegbɛ] fɛɛ aha mi yɛ ŋwɛi kɛ shikpɔŋ nɔ.” (Mateo 28:18) Ákɛ mɔ ni ji esafo lɛ Yitso lɛ, jeee akɛ Yesu buɔ esɛɛnyiɛlɔi ni nyiɛɔ enajifaamɔi asɛɛ ni afɔ amɛ mu ni amɛyɔɔ shikpɔŋ nɔ lɛ ahe waa pɛ kɛkɛ, shi kɛjɛ beni afɔse mumɔ krɔŋkrɔŋ lɛ ashwie yɛ Pentekoste 33 Ŋ.B. kɛbaa nɛɛ, ekɛ amɛ etsu nii hu akɛ mɛi ni kɛ anɔkwale lɛ haa, ákɛ “tsulɔ anɔkwafo kɛ nilelɔ.” (Mateo 24:45-47; Bɔfoi lɛ Asaji 2:1-36) Mɛni efee koni ekɛtsu enɛɛmɛi fɛɛ he nii bɔni afee ni ekɛwaje Kristofoi asafo lɛ? “Beni ekwɔ kɛtee ŋwɛi lɛ . . . , ekɛ gbɔmɛi ateŋ nikeenii ha.” (Efesobii 4:8NW) Nɛkɛ “gbɔmɛi ateŋ nikeenii” nɛɛ ji Kristofoi onukpai ni mumɔ krɔŋkrɔŋ lɛ halaa amɛ ni akɛ nɔyeli hegbɛ haa amɛ koni amɛtsu nanemɛi heyelilɔi amumɔŋ hiamɔ nii ahe nii.—Bɔfoi lɛ Asaji 20:28.

Yɛ enɛ hewɔ lɛ, Paulo wo ŋaa akɛ: “Nyɛkaia nyɛtsɔɔlɔi, mɛi ni wie Nyɔŋmɔ wiemɔ lɛ tsɔɔ nyɛ lɛ; nyɛkwɛa amɛjeŋba lɛ naagbee, ni nyɛkasea amɛhemɔkɛyeli lɛ.” Akɛni nɛkɛ hii anɔkwafoi nɛɛ nyiɛɔ Yesu najifaamɔi asɛɛ kpaakpa hewɔ lɛ, ekã shi faŋŋ akɛ nilee gbɛ ji ni aaakase amɛhemɔkɛyeli lɛ. Kɛkɛ ni Paulo kɛfata he akɛ: “Nyɛboa nyɛtsɔɔlɔi lɛ atoi ni nyɛbaa nyɛhe shi nyɛhaa amɛ; [“nyɛyaa nɔ nyɛyɔsea nɔyeli hegbɛ ni amɛyɔɔ yɛ nyɛnɔ lɛ,” The Amplified Bible] ejaakɛ amɛ amɛbuɔ nyɛsusumai lɛ ahe akɛ mɛi ni baabu he akɔntaa, koni amɛkɛ miishɛɛ afee nii nɛɛ, shi jeee ŋtsɔidɔɔmɔ; ejaakɛ no ehiii haaa nyɛ.”—Hebribii 13:7, 17.

Mɛni baa kɛ́ abuuu gbɛtsɔɔmɔ ni tamɔ nɛkɛ lɛ? Mra be mli Kristofoi asafo lɛ mli bii komɛi fee nakai pɛpɛɛpɛ ni amɛbatsɔmɔ hemɔkɛyeli kwalɔi. Atsĩ Himeneo kɛ Fileto tã akɛ hii ni butu mɛi komɛi ahemɔkɛyeli kɛ mɛi ni kɛ amɛyakayaka wiemɔi lɛ ‘buleɔ krɔŋkrɔŋ nii.’ Saji ni amɛwie yɛ faŋŋ mli lɛ ateŋ ekome ji akɛ gbohiiashitee lɛ eba momo, ni yɛ faŋŋ mli lɛ eji mumɔŋ nɔ̃ loo okadifeemɔŋ nɔ̃, ni yɛ no hewɔ lɛ gbohiiashitee ko baŋ dɔŋŋ wɔsɛɛ ko yɛ Nyɔŋmɔ Maŋtsɛyeli lɛ shishi.—2 Timoteo 2:16-18.

Nɔyeli hegbɛ ni ahala amɛ lɛ ba koni amɛjaje shihilɛ lɛ. Kristofoi onukpai nyɛ amɛkpá ŋwanejeei ni tamɔ nɛkɛ lɛ he mama ejaakɛ ákɛ Yesu Kristo najiaŋdamɔlɔi lɛ, amɛkɛ Ŋmalɛ naa nɔyeli hegbɛ lɛ tsu nii. (2 Timoteo 3:16, 17) Nakai nɔŋŋ eji ŋmɛnɛ yɛ Kristofoi asafo ni awie he akɛ “anɔkwale lɛ akulashiŋ kɛ enɔdaamɔnɔ” lɛ he. (1 Timoteo 3:15) Aŋmɛŋ gbɛ kɔkɔɔkɔ ni amale tsɔɔmɔi afite ‘tsámɔ wiemɔi akadi’ ni abaa yi aha wɔ akɛ nɔ ko ni he yɔɔ sɛɛnamɔ yɛ Biblia lɛ baafai amli lɛ.—2 Timoteo 1:13, 14.

Yɛ be mli ni bulɛ ni ayɔɔ kɛha nɔyeli hegbɛ lɛ laajeɔ oyayaayai yɛ je lɛ mli lɛ, ákɛ Kristofoi lɛ, wɔyɔseɔ akɛ atoɔ nɔyeli hegbɛi ni sa ni yɔɔ akutso lɛ mli, yɛ weku lɛ mli, kɛ Kristofoi asafo lɛ mli lɛ shishi koni wɔná he sɛɛ. Bulɛ kɛha nɔyeli hegbɛ he miihia kɛha wɔhilɛ kɛhamɔ yɛ gbɔmɔtsoŋ, henumɔŋ, kɛ mumɔŋ. Kɛ wɔkpɛlɛ nɔyeli hegbɛ ni tamɔ nɛkɛ ni Nyɔŋmɔ kɛha lɛ nɔ, ni wɔjie bulɛ kpo wɔha no lɛ, nɔyeli hegbɛi ni nɔ kwɔlɔ fe fɛɛ—Yehowa Nyɔŋmɔ kɛ Yesu Kristo—baabu wɔhe koni ehe aba sɛɛnamɔ kɛha wɔ kɛya naanɔ.—Lala 119:165; Hebribii 12:9.

[Shishigbɛ niŋmaa]

^ kk. 17 Kwɛmɔ woji ni ji Questions Young People Ask—Answers That Work Nɔ Diɛŋtsɛ ni Kɛ Weku Miishɛɛ Baa lɛ mli, Watchtower Bible and Tract Society of New York, Inc. ji mɛi ni ŋma enyɔ lɛ fɛɛ.

[Wiemɔ ni akɔ ni akɛmiitsu nii ni yɔɔ baafa 5]

Saji babaoo ni kɔɔ nɔyeli hegbɛ ni yɔɔ weku lɛ mli lɛ he yɛ Biblia lɛ mli

[Mfoniri ni yɔɔ baafas 6]

Fɔlɔi komekomei baanyɛ abi nɔyeli hegbɛ ni jɛ Yehowa Nyɔŋmɔ kɛ Yesu Kristo ŋɔɔ lɛ dɛŋ yelikɛbuamɔ tɛ̃ɛ

[Mfonirii ni yɔɔ baafas 7]

Kristofoi yɔseɔ akɛ atoɔ nɔyeli hegbɛi ni sa ni yɔɔ weku lɛ mli, Kristofoi asafo lɛ mli, kɛ akutso lɛ mli lɛ shishi koni amɛná he sɛɛ

[He ni Mfoniri ni yɔɔ baafa 4 lɛ Jɛ]

Mfonirishalɔ lɛ ji Josh Mathes, Collection of the Supreme Court of the United States