Shi kɛya he ni ato saneyitsei lɛ anaa yɛ lɛ

Shi kɛya he ni ato saneyitsei lɛ anaa yɛ lɛ

Nyɛkɛfafaa Nyɛhe

Nyɛkɛfafaa Nyɛhe

Nyɛkɛfafaa Nyɛhe

“Nyɛnanaa nyɛhaa nyɛhe ni nyɛkɛfafaa nyɛhe.”—KOL. 3:13.

TE OBAAHA HETOO OHA TƐŊŊ?

Mɛni hewɔ esa akɛ wɔkɛ eshai afa lɛ?

Mɛɛ abɛbua Yesu kɛtsu nii kɛtsɔɔ akɛ esa akɛ wɔkɛ tɔmɔi ake?

Kɛ́ wɔkɛfafaa wɔhe lɛ, mɛɛ jɔɔmɔi wɔbaaná?

1, 2. Mɛni hewɔ ehi jogbaŋŋ akɛ ooosusu nɔ hewɔ ni esa akɛ okɛ eshai afa lɛ he lɛ?

BIBLIA lɛ yeɔ ebuaa wɔ koni wɔna bɔ ni Yehowa buɔ eshafeemɔ ehaa, kɛ bɔ ni efeɔ enii ehaa kɛ́ wɔfee esha. Biblia lɛ haa wɔleɔ hu akɛ ekɛ eshai faa. Yɛ nikasemɔ ni tsɔ hiɛ lɛ mli lɛ, wɔkase nɔ hewɔ ni Yehowa kɛ eshai ni David kɛ Manase fee lɛ fa amɛ lɛ. Amɛshwa amɛhe yɛ nɔ ni amɛfee lɛ he, amɛjaje amɛhe eshai lɛ amɛtsɔɔ Yehowa, amɛtsi amɛhe kɛjɛ nɔ ni amɛfee lɛ he, ni amɛtsake amɛtsui. Enɛ hewɔ lɛ, Yehowa na amɛ mɔbɔ ni ekɛfa amɛ.

2 Agbɛnɛ nyɛhaa wɔsusua bɔ ni wɔ hu wɔɔfee wɔkɛ eshai afa lɛ he. Eji Manase nifeemɔ lɛ ha agbe owekunyo ko kulɛ, te obaanu he oha tɛŋŋ? Kulɛ, ani obaanyɛ okɛ Manase he eshai afa lɛ? Ehi jogbaŋŋ akɛ wɔɔsusu sanebimɔ nɛɛ he, ejaakɛ wɔyɛ jeŋ ni mli eyi obɔ kɛ mlakwamɔ, yiwalɛ, kɛ pɛsɛmkunya nifeemɔi mli. No hewɔ lɛ, akɛ Kristofoi lɛ, mɛni hewɔ esa akɛ wɔkase bɔ ni akɛ eshai faa lɛ? Ni kɛ́ aye bo sane fɔŋ ko lɛ, mɛni baaye abua bo koni oye omlifu nɔ, ni ofee onii yɛ gbɛ ni Yehowa taoɔ lɛ nɔ, ni okɛfa?

NƆ HEWƆ NI ESA AKƐ WƆKƐ MƐI ATƆMƆI AFA AMƐ

3-5. (a) Mɛɛ abɛbua Yesu kɛtsu nii kɛtsɔɔ nɔ hewɔ ni esa akɛ akɛ tɔmɔi afa lɛ mli? (b) Mɛni Yesu taoɔ etsɔɔ yɛ abɛbua ni ekɛtsu nii yɛ Mateo 18:21-35 lɛ?

3 Esa akɛ wɔkɛ mɛi ni tɔ̃ɔ wɔnɔ lɛ atɔmɔi afa amɛ—kɛ́ amɛji Kristofoi jio, amɛjeee Kristofoi jio—koni wekukpaa kpakpa akã he ahi wɔ kɛ wɔwekumɛi, wɔnanemɛi, mɛi krokomɛi, kɛ Yehowa teŋ. Ŋmalɛ lɛ haa wɔleɔ akɛ, esa akɛ Kristofoi kɛ mɛi atɔmɔi afa amɛ, ekɔɔɔ he eko shii abɔ ni mɛi lɛ aaatɔ̃ amɛnɔ. Yesu kɛ abɛbua ko ni kɔɔ tsulɔ ko ni hiɛ enuŋtsɔ nyɔmɔ lɛ tsu nii kɛtsɔɔ nɔ hewɔ ni esa akɛ wɔkɛ mɛi atɔmɔi afa amɛ lɛ mli.

4 Tsulɔ lɛ hiɛ enuŋtsɔ lɛ nyɔmɔ ni naa shɛɔ gbii 60,000,000 nitsumɔ nyɔmɔwoo; shi enuŋtsɔ lɛ kɛ fɛɛ ke lɛ. No sɛɛ lɛ, tsulɔ nɛɛ kɛ enaanyo tsulɔ kroko ni hiɛ lɛ nyɔmɔ ni naa shɛɔ gbii 100 nitsumɔ nyɔmɔwoo kpe. Enaanyo tsulɔ nɛɛ kpa lɛ fai akɛ eto etsui shi fioo eha lɛ, shi tsulɔ ni akɛ enyɔmɔ babaoo lɛ ke lɛ lɛ ekpɛlɛɛɛ, ni eha ayawo enaanyo nɛɛ tsuŋ. Enifeemɔ lɛ ha enuŋtsɔ lɛ mli fu waa. No hewɔ lɛ, enuŋtsɔ lɛ bi lɛ akɛ: “Ani . . . jeee bo hu ogbɛnaa ji akɛ ona onaanyo tsulɔ lɛ mɔbɔ, bɔ ni mi hu minao mɔbɔ lɛ? Ni enuŋtsɔ lɛ mli fu, ni eha apĩi lɛ kɛyashi beyinɔ ni eeebawo lɛ nyɔmɔ lɛ fɛɛ.”—Mat. 18:21-34.

5 Mɛni Yesu taoɔ ni wɔkase yɛ abɛbua nɛɛ mli? Etsɔɔ mli akɛ: “Nakai nɔŋŋ mitsɛ ni yɔɔ ŋwɛi lɛ hu aaaŋɔfee nyɛ, kɛji nyɛteŋ mɔ fɛɛ mɔ eŋɔɔɔ enyɛmi nɔtɔ̃mɔ ekeee lɛ kɛjɛɛɛ etsuiŋ lɛ.” (Mat. 18:35) Nɔ ni Yesu tsɔɔ lɛ yɛ faŋŋ. Akɛni wɔyeee emuu ni wɔfeɔ esha daa hewɔ lɛ, eyɛ faŋŋ akɛ wɔnyɛŋ wɔshɛ Yehowa taomɔ nii ahe kɛmɔ shi. Fɛɛ sɛɛ lɛ, eeesumɔ ni ekɛfa wɔ kwraa. No hewɔ lɛ, eji mɔ fɛɛ mɔ ni miisumɔ ni etsɔ Yehowa naanyo lɛ gbɛnaa akɛ ekɛ mɛi krokomɛi atɔmɔi ake amɛ. Enɛ hewɔ lɛ, Yesu wie yɛ e-Gɔŋ nɔ Shiɛmɔ lɛ mli lɛ akɛ: “Kɛji nyɛkɛ mɛi atɔmɔi fa amɛ lɛ, nyɛtsɛ ni yɔɔ ŋwɛi lɛ kɛaafa nyɛ hu. Shi kɛji nyɛkɛ mɛi atɔmɔi efaaa amɛ lɛ, nyɛtsɛ lɛ hu kɛ nyɛtɔmɔi lɛ efaŋ nyɛ.”—Mat. 6:14, 15.

6. Mɛni hewɔ ebɛ mlɛo akɛ wɔkɛ tɔmɔi aaafa be fɛɛ be lɛ?

6 Ekolɛ obaakɛɛ akɛ, ‘ekɛɛmɔ waaa tamɔ efeemɔ.’ Nɔ hewɔ lɛ ji akɛ, kɛ́ atɔ̃ wɔnɔ lɛ, edɔɔ wɔ waa. Ekolɛ wɔmli baafu, wɔbaanu he akɛ ayeko wɔ anɔkwa, wɔbaasumɔ akɛ agbala mɔ lɛ toi, loo ekolɛ wɔbaato mɔ lɛ najiaŋ po. Mɛi komɛi po nuɔ he akɛ amɛnyɛŋ amɛkɛfa kɔkɔɔkɔ. Kɛ́ nakai ji bɔ ni onuɔ he lɛ, mɛni obaanyɛ ofee koni onyɛ okɛ tɔmɔi afa taakɛ Yehowa kpaa gbɛ lɛ?

TAOMƆ NƆ HEWƆ NI ONUƆ HE NAKAI LƐ

7, 8. Mɛni baaye abua bo koni okɛ tɔmɔi afa kɛji mɔ ko nifeemɔ ha omli fu?

7 Kɛ́ atɔ̃ wɔnɔ lɛɛlɛŋ loo ekolɛ wɔ ni wɔmiinu he akɛ atɔ̃ wɔnɔ lɛ, ebaanyɛ eha wɔmli afu waa. Oblanyo ko ni awie ehe yɛ niiamlitaomɔ ko ni afee yɛ mlifu he lɛ mli lɛ wie akɛ: ‘Be ko beni mimli fu lɛ, mishi shĩa lɛ, ni mikã kita akɛ mikuŋ misɛɛ kɛbaŋ shĩa lɛ dɔŋŋ. No mli lɛ hulu miitso, ni minyiɛ gbɛjegbɛ fɛfɛo ko nɔ. Nibii fɛfɛji ni mina lɛ ha mitsui he bɔi jɔɔ. Ŋmɛlɛtswai fioo komɛi asɛɛ lɛ, mishwa mihe akɛ mimli fu waa nakai, ni miku misɛɛ kɛtee shĩa lɛ ekoŋŋ.’ Taakɛ nɔkwɛmɔnɔ nɛɛ tsɔɔ lɛ, kɛ́ wɔha wɔtsui he jɔ, ni wɔbɔ mɔdɛŋ akɛ wɔbaasusu sane lɛ he jogbaŋŋ lɛ, ebaaye ebua wɔ koni wɔnyɛ wɔkɛ tɔmɔ lɛ ake, ni ehaŋ wɔfee nɔ ko ni baaha wɔshwa wɔhe sɛɛ mli.—Lala 4:5; Abɛi 14:29; Yak. 1:19, 20.

8 Shi kɛji yɛ enɛ fɛɛ sɛɛ lɛ wɔtsui he ejɔɔɔ hu? Susumɔ nɔ hewɔ ni omli efu lɛ he. Ani sane fɔŋ ko ni aye bo, ekolɛ bulɛ kpo ni ajieee atsɔɔɔ bo lɛ hewɔ? Aloo akɛni osusuɔ akɛ mɔ lɛ je gbɛ efee nɔ ni efee lɛ hewɔ? Ani nɔ ni efee lɛ ehiii kwraa? Kɛ́ osusu nii ahe jogbaŋŋ, ni ona nɔ tuuntu hewɔ ni omli efu lɛ, ebaaha ole Ŋmalɛ naa shishitoo mla pɔtɛɛ ni obaanyɛ okɛtsu nii kɛye omlifu lɛ nɔ. (Nyɛkanea Abɛi 15:28; 17:27.) Kɛ́ osusu nii ahe yɛ gbɛ ni tamɔ nɛkɛ nɔ lɛ, ekolɛ ebaaye ebua bo ni okɛ tɔmɔ lɛ ake. Eyɛ mli akɛ enɛ feemɔ wa moŋ, shi kɛ́ ofee nakai lɛ, no tsɔɔ akɛ ooŋmɛ gbɛ ni Biblia lɛ apɛi ‘otsuiaŋ susumɔi kɛ jwɛŋmɔi lɛ amli,’ ni ebaaha okɛfa taakɛ Yehowa feɔ lɛ.—Heb. 4:12.

ANI ESA AKƐ OMLI AFU?

9, 10. (a) Te esa akɛ ofee onii oha tɛŋŋ kɛ́ onu he akɛ atɔ̃ onɔ? (b) Kɛ́ omli fuuu mra, ni okɛ sane keɔ lɛ, te obaanu he oha tɛŋŋ?

9 Shihilɛ mli nibii pii haa wɔmli fuɔ. Ákɛ nɔkwɛmɔnɔ lɛ, kɛ́ ookudɔ tsɔne ni shwɛ sharao ni mɔ ko kɛ etsɔne abashi onɔ lɛ, te obaafee onii oha tɛŋŋ? Mɛi komɛi amli fuɔ aahu akɛ amɛyatutua tsɔnekudɔlɔ kroko lɛ. Shi akɛ Kristofonyo lɛ, osumɔŋ akɛ ofee nakai.

10 Ehi jogbaŋŋ akɛ oooŋɔ be fioo kɛsusu sane lɛ he dani ofee nɔ ko. Ekolɛ bo hu osa shwamɔ, ejaakɛ no mli lɛ okwɛɛɛ ohiɛ tɛ̃ɛ. Aloo ekolɛ tsɔnekudɔlɔ kroko lɛ ná naagba ko yɛ etsɔne lɛ he. Oti ni yɔɔ sane nɛɛ mli ji akɛ, kɛ́ mɔ ko fee bo nɔ ko, ni obɔ mɔdɛŋ akɛ obaanu nɔ ni kɛ naagba lɛ ba lɛ shishi, ni okai hu akɛ onyɛŋ ole nɔ fɛɛ nɔ ni ha eba lɛ nakai lɛ, ebaaha ohumi shi kɛ mlifu, ni obaaŋmɛɛ sane lɛ he kwraa. Esaaa akɛ wɔtsui shaa wɔ mramra. Jajelɔ 7:9 lɛ kɛɔ akɛ: “Kaaha omumɔ mli miifu oyá, ejaakɛ mlifu lɛ, kwashiai amiinaa eyɔɔ.” Bei pii lɛ, wɔbaasusu akɛ mɔ ko je gbɛ efee wɔ nɔ ko, shi ekolɛ ejeee gbɛ, ejaakɛ mɛi tɔ̃ɔ wɔnɔ akɛni amɛyeee emuu loo amɛyanuuu wɔ shishi jogbaŋŋ lɛ hewɔ. No hewɔ lɛ, kaimɔ akɛ onyɛŋ ole nɔ fɛɛ nɔ ni ha mɔ ko wie loo efee nɔ ko eshi bo, ní ojɛ suɔmɔ mli okɛfa tswaa. Kɛji onyɛ ofee nakai lɛ, omii baashɛ ohe pam.—Nyɛkanea 1 Petro 4:8.

‘NYƐHEJƆLƐ LƐ AKU SƐƐ ABA NYƐŊƆƆ EKOŊŊ’

11. Te esa akɛ wɔfee wɔnii wɔha tɛŋŋ kɛ́ mɛi kɛ wɔ yeee jogbaŋŋ yɛ shiɛmɔ nitsumɔ lɛ mli?

11 Kɛ́ onyiɛ shiɛmɔ nɔ ni mɔ ko fee bo nɔ ko ni esaaa lɛ, mɛni hewɔ esa akɛ oye ohe nɔ lɛ? Beni Yesu tsu shiɛlɔi 70 lɛ, ekɛɛ amɛ ni amɛha hejɔlɛ ahi shĩai ni ahereɔ amɛ yɛ mli lɛ anɔ. Yesu kɛɛ akɛ: “Kɛji hejɔlɛ bi ko yɛ jɛi lɛ, nyɛhejɔlɛ lɛ aaahi enɔ; shi kɛ́ jeee nakai lɛ, eeeku esɛɛ eba nyɛŋɔɔ ekoŋŋ.” (Luka 10:1, 5, 6) Kɛ́ mɛi bo wɔsane lɛ toi lɛ, wɔmii shɛɔ wɔhe waa, ejaakɛ amɛbaaná he sɛɛ. Shi bei komɛi lɛ, mɛi kɛ wɔ yeee jogbaŋŋ. Kɛ́ ebalɛ nakai lɛ, mɛni esa akɛ wɔfee? Yesu kɛɛ wɔha wɔhejɔlɛ lɛ aku sɛɛ aba wɔŋɔɔ ekoŋŋ. Ekɔɔɔ he eko bɔ ni mɛi kɛwɔ baaye aha lɛ, esa akɛ wɔkɛ miishɛɛ ashi shinaa lɛ naa. Kɛ́ wɔjie mɔ lɛ naa kɛ mlifu lɛ, wɔhaŋ wɔhejɔlɛ lɛ aku sɛɛ aba wɔŋɔɔ.

12. Taakɛ Paulo wiemɔi ni yɔɔ Efesobii 4:31, 32 lɛ tsɔɔ lɛ, te esa akɛ wɔfee wɔnii wɔha tɛŋŋ?

12 Bɔɔ mɔdɛŋ akɛ obaatiu toiŋjɔlɛ sɛɛ yɛ shihilɛ fɛɛ shihilɛ mli, jeee yɛ shiɛmɔ nitsumɔ lɛ mli pɛ. Kɛ́ wɔkɛ mɛi atɔmɔi fa amɛ lɛ, no etsɔɔɔ akɛ wɔbu nɔ ni amɛfee lɛ akɛ eja, loo wɔfee wɔnii tamɔ nɔ ni amɛnifeemɔ lɛ gbaaa mɛi anaa. Shi no tsɔɔ akɛ esa akɛ wɔjie mlifu lɛ yɛ wɔmli kwraa, ni wɔnu he akɛ wɔyɛ mligbɛ toiŋjɔlɛ. Mɛi komɛi jwɛŋɔ nɔ ni afee amɛ lɛ nɔ aahu akɛ efiteɔ amɛmiishɛɛ fɛɛ. Kaaha mlifu ye onɔ. Kaimɔ akɛ kɛ́ otee nɔ ohiɛ mlifu lɛ mli lɛ, onaŋ miishɛɛ. No hewɔ lɛ, bɔɔ mɔdɛŋ ni okɛfa!—Nyɛkanea Efesobii 4:31, 32.

FEEMƆ ONII BƆ NI BAASA YEHOWA HIƐ

13. (a) Mɛɛ gbɛ nɔ Kristofonyo ‘buaa ŋai kɛ la naa’ eshwieɔ ehenyɛlɔ yiteŋ? (b) Kɛ́ wɔha mɔ ko ni kɛ wɔ yeee jogbaŋŋ naajɔlɛ hetoo lɛ, mɛni baanyɛ ajɛ mli kɛba?

13 Bei komɛi lɛ, wɔsumɔɔ akɛ wɔtsɔɔ mɛi ni etɔ̃ wɔnɔ ni amɛjeee Kristofoi lɛ nɔ ni Biblia lɛ tsɔɔ. Bɔfo Paulo ŋma akɛ: “Kɛji hɔmɔ miiye ohenyɛlɔ lɛ, ha lɛ nii eye; kɛji kumai miiye lɛ lɛ, ha lɛ nu enu; ejaakɛ kɛ́ ofee nakai lɛ, ooobua ŋai kɛ la naa oshwie eyiteŋ. Kaaha efɔŋ miiye onɔ kunim, shi moŋ okɛ ekpakpafeemɔ aye efɔŋ nɔ kunim.” (Rom. 12:20, 21) Kɛ́ okɛ mɛi ye yɛ bulɛ mli beni amɛmli efu bo po lɛ, ekolɛ no baajɔɔ amɛtsui he, ni ebaaha amɛkɛ bo aye yɛ mlihilɛ mli. Kɛ́ wɔbɔ mɔdɛŋ akɛ wɔbaanu mɔ ko ni kɛ wɔ yeee jogbaŋŋ lɛ shishi, ni wɔjie musuŋtsɔlɛ kpo lɛ, ebaanyɛ eye ebua lɛ ni ekase Biblia lɛ. Bɔ fɛɛ bɔ ni sane lɛ ji lɛ, naajɔlɛ hetoo baanyɛ aye abua mɔ lɛ ni esusu nɔ hewɔ ni esoro bo kwraa lɛ he.—1 Pet. 2:12; 3:16.

14. Mɛni hewɔ kɛ́ mɔ ko eye wɔ sane fɔŋ po lɛ, esaaa akɛ wɔhiɛɔ mlifu mli lɛ?

14 Mɛi komɛi yɛ ni esaaa akɛ wɔkɛ amɛ bɔɔ kwraa. Amɛteŋ mɛi komɛi ji mɛi ni kulɛ amɛyɛ asafo lɛ mli, ni amɛfee efɔŋ, shi akɛni amɛtsakeee amɛtsui hewɔ lɛ ashwie amɛ lɛ. Kɛji nɔ ni mɔ lɛ fee lɛ sa ohe waa lɛ, ekolɛ ebaawa kɛha bo akɛ okɛbaake lɛ kɛ́ etsake etsui po, ejaakɛ eheɔ be dani dɔlɛ gboɔ. Yɛ shihilɛ ni tamɔ nɛkɛ mli lɛ, esa akɛ oya nɔ obi Yehowa ni eye ebua bo koni onyɛ okɛfa efɔŋfeelɔ ni etsake etsui lɛ. Nɔ hewɔ lɛ ji akɛ, onyɛŋ ole nɔ ni yɔɔ mɔ lɛ tsui mli. Shi Yehowa le. Ele tsuiiaŋ susumɔi fɛɛ, ni etoɔ etsui shi ehaa efɔŋfeelɔi. (Lala 7:10; Abɛi 17:3) Enɛ hewɔ lɛ, Ŋmalɛ lɛ kɛɔ akɛ: “Nyɛkaŋɔa efɔŋ nyɛtoa mɔ ko mɔ ko efɔŋ najiaŋ; nyɛjwɛŋa nɔ ni yɔɔ fɛo nɔ nyɛtoa yɛ gbɔmɛi fɛɛ hiɛ. Kɛ aaaho lɛ nyɛgbɛfaŋ lɛ, nyɛkɛ gbɔmɛi fɛɛ ahia shi yɛ hejɔlɛ mli. Suɔlɔi, nyɛkatɔa nyɛ diɛŋtsɛ nyɛhe owele, shi moŋ nyɛŋmɛa mlifu lɛ gbɛ; ejaakɛ aŋma akɛ: ‘Minɔ̃ ji oweletɔɔ, mi mato najiaŋ, Nuŋtsɔ lɛ kɛɛ.’” (Rom. 12:17-19) Ani wɔbaanyɛ wɔkojo mɔ ko yɛ gbɛ ni ja nɔ? Dabi. (Mat. 7:1, 2) Shi obaanyɛ oná nɔmimaa akɛ Nyɔŋmɔ baakojo yɛ gbɛ ni ja nɔ.

15. Kɛ́ mɔ ko ye wɔ sane fɔŋ lɛ, mɛni baaye abua wɔ koni wɔkabɛ lɛ wɔwo wɔmli?

15 Kɛ́ ewa kɛha bo akɛ okɛ mɔ ko ni ye bo sane fɔŋ shi eshwa ehe lɛ he aaake lɛ lɛ, esa akɛ okai akɛ aye mɔ lɛ hu sane fɔŋ pɛŋ. Afɔ́ lɛ akɛ mɔ ko ni yeee emuu tamɔ bo nɔŋŋ. (Rom. 3:23) Yehowa musuŋ tsɔɔ lɛ yɛ adesai fɛɛ ahe, ejaakɛ amɛyeee emuu. No hewɔ lɛ, esa akɛ wɔsɔle wɔha mɔ ni etɔ̃ wɔnɔ lɛ. Kɛ́ wɔsɔleɔ wɔhaa mɔ ko lɛ, ebaawa akɛ wɔɔbɛ lɛ wɔwo wɔmli. Yesu fee lɛ faŋŋ akɛ esaaa akɛ wɔbɛɔ mɛi ni kɛ wɔ yeee jogbaŋŋ lɛ wɔwoɔ wɔmli beni ekɛɛ akɛ: “Nyɛsumɔa nyɛhenyɛlɔi, . . . ni nyɛsɔlea nyɛhaa mɛi ni haoɔ nyɛ ni amɛwaa nyɛ yi lɛ.”—Mat. 5:44.

16, 17. Kɛ́ asafoŋ onukpai lɛ kpɛlɛ efɔŋfeelɔ ko nɔ akɛ etsake etsui lɛ, te esa akɛ ofee onii oha tɛŋŋ, ni mɛni hewɔ?

16 Yehowa kɛ hegbɛ eha asafoŋ onukpai akɛ amɛkwɛ kɛji mɔ ko ni efee efɔŋ ni yɔɔ hiɛdɔɔ lɛ eshwa ehe loo eshwako ehe. Eyɛ mli akɛ onukpai lɛ leee saji fɛɛ ni kɔɔ nɔ ni eba lɛ he taakɛ Nyɔŋmɔ le lɛ moŋ, shi amɛdamɔɔ Biblia lɛ kɛ mumɔ krɔŋkrɔŋ lɛ gbɛtsɔɔmɔ nɔ amɛkpɛɔ amɛyiŋ yɛ sane lɛ he. No hewɔ lɛ, kɛ́ amɛsɔle ni Yehowa aye abua amɛ kɛkpɛ amɛyiŋ lɛ, wɔbaanyɛ wɔná nɔmimaa akɛ, amɛyiŋkpɛɛ lɛ kɛ bɔ ni Yehowa naa sane lɛ ehaa lɛ kpãa gbee.—Mat. 18:18.

17 Yɛ shihilɛ ni tamɔ nɛkɛ mli lɛ, esa akɛ wɔye anɔkwa. Ani okɛ mɛi ni akpɛlɛ amɛnɔ akɛ amɛtsake amɛtsui lɛ ahe eshai baafa amɛ, ní ojie suɔmɔ kpo otsɔɔ amɛ? (2 Kor. 2:5-8) Kɛji bo loo owekunyo ko ji mɔ ni afee lɛ efɔŋ lɛ, ebɛ mlɛo akɛ okɛaafa. Shi kɛji okɛ ohe fɔ̃ Yehowa nɔ, ni okpɛlɛ gbɛ ni etsɔɔ nɔ etsuɔ saji ahe nii yɛ asafo lɛ mli lɛ nɔ lɛ, no baaha ofee nɔ ni ja. Abaana akɛ okɛfa mɔ lɛ lɛɛlɛŋ.—Abɛi 3:5, 6.

18. Kɛ́ okɛ eshai faa kwraa lɛ, mɛɛ sɛɛ obaaná?

18 Datrɛfoi eyɔse akɛ kɛ́ wɔkɛ mɛi atɔmɔi faa amɛ lɛ, wɔnáa he sɛɛ waa. Ehaa wekukpaa kpakpa hiɔ wɔ kɛ mɛi krokomɛi ateŋ, ni ehaa wɔnáa gbɔmɔtsoŋ hewalɛ kpakpa hu, ejaakɛ kɛ́ wɔbɛ mɔ ko wɔwo wɔmli loo wɔmli fu lɛ, ebaanyɛ ewo wɔ hela. Okɛ enɛ ato awui ni tɔmɔi ni akɛkeee lɛ yeɔ lɛ he okwɛ—ewoɔ mɔ hela, efiteɔ mɛi ateŋ, ehaa mɔ haoɔ, ni ehaaa mɔ anyɛ ekɛ mɛi ashara jogbaŋŋ. Sɛɛnamɔ ni fe fɛɛ ni ehaa wɔnáa ji wekukpaa kpakpa ni bakãa wɔ kɛ wɔŋwɛi Tsɛ Yehowa lɛ teŋ lɛ.—Kol. 3:12-14.

[Nikasemɔ lɛ he Sanebimɔi]

[Mfoniri ni yɔɔ baafa 27]

Mɛni Yesu abɛbua nɛɛ tsɔɔ?

[Mfoniri ni yɔɔ baafa 30]

Aakpa Kristofoi agbɛ akɛ amɛkɛ tɔmɔi ake tswaa