Shi kɛya he ni ato saneyitsei lɛ anaa yɛ lɛ

Shi kɛya he ni ato saneyitsei lɛ anaa yɛ lɛ

 NIBII NI HAA MIISHƐƐ HIƆ WEKU MLI

Ogbãla ni Ji Enyɔ Nɔ lɛ Baanyɛ Aye Omanye

Ogbãla ni Ji Enyɔ Nɔ lɛ Baanyɛ Aye Omanye

HERMAN: * “Beni mikɛ miŋa ehi shi afii 34 sɛɛ lɛ, eye kansa hela ni egbo. Beni mibote gbalashihilɛ mli ekoŋŋ lɛ, miŋa Linda nu he akɛ be fɛɛ be lɛ, mikɛ lɛ miito miklɛŋklɛŋ ŋa lɛ he. Nɔ ni fite sane lɛ fe fɛɛ ji akɛ, minanemɛi ni mikɛ amɛ ebɔ be kplaŋŋ lɛ fɔɔ miŋa ni gbo lɛ sui kpakpai ahe wiemɔ waa, ni enɛ gbaa Linda naa waa.”

LINDA: “Beni Herman kɛ mi bote gbalashihilɛ mli sɛɛ lɛ, minu he akɛ lɛ kɛ mɛi krokomɛi ahiɛ esɔɔɔ mi tamɔ bɔ ni amɛhiɛ sɔɔ etsutsu ŋa lɛ. No mli lɛ, asumɔɔ esane waa, egbee kɛ wiemɔ ŋɔɔ, ebuɔ mɔ waa ni ebaa ejeŋ jogbaŋŋ. Bei komɛi lɛ mibiɔ mihe akɛ, ‘Ani manyɛ mabɛŋkɛ miwu kpaakpa taakɛ yoo lɛ fee lɛ lo?’”

Eŋɔɔ Herman kɛ Linda naa akɛ amɛkɛ amɛhe hi shi. Linda ni tse ewu ni ekɛhi shi klɛŋklɛŋ lɛ gbãla lɛ, tsɛɔ Herman po akɛ “kãkãlɔ ni buɔ mɔ he.” Kɛlɛ, taakɛ amɛkpɛlɛɔ nɔ lɛ, kɛ́ mɔ ko bote gbãla mli ekoŋŋ lɛ, ebaanyɛ ekɛ naagbai ni ekɛkpeee yɛ tsutsu nɔ lɛ mli lɛ akpe. *

Kɛji amrɔ nɛɛ obote gbalashihilɛ mli ekoŋŋ lɛ, te onaa gbãla nɛɛ ohaa tɛŋŋ? Yoogbayoo ko ni atsɛɔ lɛ Tamara, ni tse gbãla, ní afii etɛ sɛɛ lɛ ekɛ mɔ kroko hi shi lɛ kɛɛ akɛ: “Kɛ́ obote gbalashihilɛ mli klɛŋklɛŋ kwraa lɛ, onáa henumɔ krɛdɛɛ ko akɛ gbãla lɛ baahi shi kɛya naanɔ. Shi kɛ́ ohefatalɔ lɛ je mli loo nyɛtse gbãla, ni okɛ mɔ kroko hi shi lɛ, ekolɛ onáŋ henumɔ ni tamɔ nakai, akɛni oklɛŋklɛŋ nɔ̃ ni eyayeee omanye lɛ yɔɔ ojwɛŋmɔŋ be fɛɛ be lɛ hewɔ.”

 Fɛɛ sɛɛ lɛ, hefatalɔi babaoo yɛ ni beni amɛsaa amɛbote gbalashihilɛ mli lɛ, amɛná miishɛɛ ni sɛɛ efooo. Amɛha amɛgbãla lɛ ye omanye—ni bo hu obaanyɛ oye omanye! Te obaafee tɛŋŋ? Susumɔ naagbai etɛ komɛi ni fɔɔ kaa, kɛ bɔ ni Biblia shishitoo mlai baanyɛ aye abua bo kɛkpee naa lɛ ahe okwɛ. *

NAAGBA 1: OOBƆ MƆDƐŊ KONI OTSUTSU GBÃLA LƐ AKAGBA GBÃLA NI OYƆƆ MLI AMRƆ NƐƐ NAA.

Ellen ni yɔɔ South Africa lɛ kɛɛ akɛ: “Minyɛɛɛ majie miklɛŋklɛŋ gbalashihilɛ lɛ he saji yɛ mijwɛŋmɔŋ, titri lɛ kɛ́ mikɛ mihefatalɔ ni mikɛyɔɔ amrɔ nɛɛ fã gbɛ kɛtee hei ni mikɛ mitsutsu hefatalɔ lɛ yashara shi yɛ be ko ni eho lɛ. Bei komɛi lɛ, ebaalɛ po akɛ mikɛ miwu lɛ toɔ mitsutsu hefatalɔ lɛ he.” Yɛ gbɛ kroko nɔ lɛ, kɛ́ ohefatalɔ lɛ ebote gbalashihilɛ mli pɛŋ, ni efɔɔ nakai gbãla lɛ he wiemɔ lɛ, omli baawo la waa.

Nyɛfea nibii hei ni baaha nyɛfee ekome akɛ gbalashihilɛ mli hefatalɔi

ŊAAWOO: Esa akɛ okpɛlɛ nɔ akɛ, bo jio, ohefatalɔ lɛ jio, nyɛteŋ mɔ ko naŋ lɛ mlɛo akɛ ehiɛ baakpa eklɛŋklɛŋ gbalashihilɛ lɛ nɔ, titri lɛ kɛ́ nakai gbãla lɛ ye afii babaoo dani eba naagbee. Anɔkwa, mɛi komɛi ewie akɛ amɛkɛ amɛtsutsu hefatalɔ lɛ gbɛ́i etsɛ hefatalɔ ni amɛkɛyɔɔ amrɔ nɛɛ pɛŋ ni amɛjeee gbɛ! Te obaafee tɛŋŋ okpee shihilɛ nɛɛ loo eko ni tamɔ nakai lɛ naa lɛ? Biblia lɛ woɔ ŋaa akɛ: “Nyɛnua nyɛhewɔ shishi.”1 Petro 3:8, New Century Version.

Kɛ́ atsĩ klɛŋklɛŋ gbãla lɛ tã lɛ, okɛ awuŋayeli akaku ohiɛ oshwie nɔ. Kɛ́ ohefatalɔ lɛ nu he akɛ esa akɛ ewie bɔ ni ekɛ etsutsu hefatalɔ lɛ hi shi eha lɛ he lɛ, jɛɛ mlihilɛ kɛ musuŋtsɔlɛ mli obo lɛ toi. Agbɛnɛ hu, kaaha ohe fee oya kɛmu sane naa akɛ ekɛ bo miito mɔ kroko lɛ he. Nuu ko ni atsɛɔ lɛ Ian ni bote gbãla mli afii nyɔŋma ni eho nɛ lɛ wie akɛ: “Kɛ́ mitsĩ mitsutsu hefatalɔ ni gbo lɛ tã lɛ, miŋa Kaitlyn enaaa lɛ akɛ eji nihiinii. Moŋ lɛ eŋɔɔ lɛ akɛ eji hegbɛ ni ená ni ekɛbaale nɔ̃ mɔ ni miji amrɔ nɛɛ.” Ekolɛ, obaana akɛ, sanegbaa ni tamɔ nɛkɛ lɛ baanyɛ aye abua bo koni otswa naanyobɔɔ ni bɛŋkɛ kpaakpa oma shi yɛ okɛ ohefatalɔ lɛ teŋ.

Okɛ ojwɛŋmɔ ama ohefatalɔ ni okɛ yɔɔ amrɔ nɛɛ sui kpakpai ni nɔ bɛ lɛ anɔ. Anɔkwa, ekolɛ ohefatalɔ lɛ bɛ sui kpakpai loo nyɛmɔi ni otsutsu hefatalɔ lɛ jie lɛ kpo lɛ ekomɛi. Shi ekã shi faŋŋ akɛ, ekolɛ ohefatalɔ ni okɛ yɔɔ amrɔ nɛɛ hu yɛ hei ni ebɔɔ mɔdɛŋ waa yɛ. No hewɔ lɛ, okɛ ojwɛŋmɔ ama ohefatalɔ lɛ sui ni osumɔɔ lɛ anɔ, ni ohiɛ asɔ nakai sui lɛ koni okɛwaje gbãla ni oyɔɔ mli amrɔ nɛɛ, ‘shi jeee ni okɛbaato mɔ kroko nɔ he.’ (Galatabii 6:4) Nuu ko ni atsɛɔ lɛ Edmond ni ebote gbalashihilɛ mli shii enyɔ sɔŋŋ lɛ kɛ sane lɛ ba nɛkɛ: “Taakɛ bɔ ni naanyobɔi enyɔ ko bɛ ni yeɔ egbɔ lɛ, nakai nɔŋŋ gbalashihilɛi enyɔ ko hu bɛ ni yeɔ egbɔ.”

Te obaafee tɛŋŋ okwɛ koni nibii ni yɔɔ miishɛɛ ni okaiɔ yɛ otsutsu gbãla lɛ mli lɛ akagba gbalashihilɛ ni obote mli amrɔ nɛɛ naa lɛ? Nuu ko ni atsɛɔ lɛ Jared lɛ kɛɛ akɛ: “Gbi ko lɛ, miha miŋa ni mikɛ yɔɔ amrɔ nɛɛ ná le akɛ, mitsutsu gbalashihilɛ lɛ tamɔ wolo fɛfɛo ko ni mikɛ mitsutsu ŋa lɛ ŋma. Yɛ be kɛ beaŋ lɛ, ekolɛ magbele nakai wolo lɛ mli ni majwɛŋ wɔniiashikpamɔi kpakpai lɛ ekomɛi anɔ. Shi jeee nakai wolo lɛ naa mihiɔ shi yɛ. Moŋ lɛ, amrɔ nɛɛ mikɛ miŋa etsa yaa kɛmiiŋmala wɔ diɛŋtsɛ wɔwolo, ni wolo nɛɛ naa amrɔ nɛɛ mikɛ miishɛɛ hiɔ shi yɛ.”

KAA ENƐ OKWƐ: Bi ohefatalɔ lɛ okwɛ akɛ kɛ́ aawie tsutsu gbãla lɛ he lɛ, ani egbaa enaa lo. Kwɛmɔ ni ole be ni esaaa akɛ owieɔ tsutsu gbãla lɛ he.

NAAGBA 2: OOBƆ MƆDƐŊ KONI ONYƐ OKƐ ONANEMƐI NI OKƐ AMƐ EBƆ BE KPLAŊ, SHI AMƐLEKO OHEFATALƆ HEE LƐ JOGBAŊŊ LƐ ASHARA.

Nuu ko ni atsɛɔ lɛ Javier ni kɛ eŋa teŋ gbãla tse, ni afii ekpaa sɛɛ lɛ ekɛ mɔ kroko bote gbãla mli ekoŋŋ lɛ kɛɛ akɛ: “Beni wɔbote gbalashihilɛ mli be fioo sɛɛ lɛ, miŋa nu he akɛ minanemɛi lɛ ekomɛi miikoli eshihilɛ mli nifeemɔi amli tsɔ.” Wu ko ni atsɛɔ lɛ Leo lɛ kɛ shihilɛ kroko kwraa kpe. Ekɛɛ akɛ: “Mɛi komɛi haa miŋa leɔ bɔ ni amɛsumɔɔ etsutsu wu lɛ sane kɛ bɔ ni amɛhiɛ tseɔ lɛ ha—ni amɛfeɔ enɛ yɛ mihiɛ tuuntu!”

ŊAAWOO: Bɔɔ mɔdɛŋ ni okɛ ohe awo onanemɛi lɛ ashihilɛ mli. Ian, ni wɔtsĩ etã kɛtsɔ hiɛ lɛ kɛɛ akɛ: “Misusuɔ akɛ bei komɛi lɛ, edɔɔ nanemɛi ni wɔkɛ amɛ ebɔ be kpalaŋŋ lɛ, ni egbaa amɛnaa akɛ amɛkɛ gbalashihilɛ mli hefatalɔi ni amɛle, shi amrɔ nɛɛ amɛkɛ mɔ kroko ebote gbalashihilɛ mli lɛ aaabɔ.” No hewɔ lɛ, ‘feemɔ mɔ ni nuɔ sane shishi, ni okɛ ohe atsɔɔ mɔ fɛɛ mɔ akɛ ohe jɔ.’ (Tito 3:2) Ha onanemɛi kɛ owekumɛi lɛ be koni amɛtsake amɛhe amɛwo shihilɛ hei lɛ amli. Bɔ ni ogbãla lɛ etsake lɛ, nakai nɔŋŋ onanemɛi lɛ hu baanyɛ atsake. Javier, ni wɔtsĩ etã kɛtsɔ hiɛ lɛ wie akɛ, beni be shwie mli lɛ, ekɛ eŋa lɛ kɛ nanemɛi ni amɛkɛbɔ be ko lɛ ateŋ bafee jogbaŋŋ ekoŋŋ. Ekɛfata he akɛ: “Shi akɛ gbalashihilɛ mli hefatalɔi lɛ, wɔbɔɔ  mɔdɛŋ akɛ wɔbaaná nanemɛi heei, ni no hu ye ebua wɔ waa.”

Kɛ́ okɛ onanemɛi ni okɛbɔ be kpalaŋŋ lɛ miibɔ lɛ, susumɔ bɔ ni ohefatalɔ lɛ baanu he eha lɛ he. Akɛ nɔkwɛmɔnɔ lɛ, kɛ́ nyɛmiigba sane ni abɔi otsutsu gbãla lɛ he wiemɔ lɛ, okɛ ŋaa kɛ hiɛshikamɔ atsu nii koni ohefatalɔ ni okɛyɔɔ amrɔ nɛɛ lɛ akanu he akɛ ajie lɛ yɛ sanegbaa lɛ mli. Biblia abɛ ko kɛɔ akɛ: “Kɛ́ mɔ ko susuuu nii ahe dani ewieɔ lɛ, no lɛ nakai wiemɔi lɛ baanyɛ aye awui tamɔ adumɔɔ klante. Shi hiɛshikalɔ kwɛɔ saji ni jɛɔ enaa lɛ jogbaŋŋ. Ewiemɔi lɛ baanyɛ atsa mɛi ni epila lɛ.”Abɛi 12:18, Holy Bible—Easy-to-Read Version.

KAA ENƐ OKWƐ: Nyɛjwɛŋa nifeemɔi komɛi ni baanyɛ afee naagba kɛha bo loo ohefatalɔ lɛ ahe. Nyɛtsɔa hiɛ nyɛsusua gbɛ ni sa jogbaŋŋ ni nyɛbaatsɔ nɔ nyɛha saji ni nyɛnanemɛi lɛ baabibii lɛ ahetoo kɛ nibii ni amɛbaawie yɛ tsutsu gbalashihilɛ lɛ he lɛ.

NAAGBA 3: OOBƆ MƆDƐŊ KONI ONÁ HEKƐNƆFƆ̃Ɔ YƐ OHEFATALƆ HEE LƐ MLI, EJAAKƐ KLƐŊKLƐŊ MƆ LƐ EYAYEEE ANƆKWA.

Andrew, ni etsutsu ŋa shi lɛ lɛ wie akɛ: “Kulɛ misheɔ gbeyei akɛ abaaha minine anyɛ shi ekoŋŋ.” Sɛɛ mli lɛ, ekɛ eŋa Riley ni ekɛyɔɔ amrɔ nɛɛ hi shi. Andrew kɛfata he akɛ: “Bei komɛi lɛ, mishwieɔ miyiŋ akɛ, ‘ani manyɛ matamɔ Riley klɛŋklɛŋ wu lɛ lo?’ Minu he po akɛ, ebaakpɛ eyiŋ akɛ jeee mihe nuu ji lɛ, ni no sɛɛ lɛ ebaashi mi eyawo mɔ kroko.”

ŊAAWOO: Kaashashao shi akɛ okɛ ohefatalɔ lɛ baasusu saji ni gbaa onaa lɛ ahe. Biblia lɛ kɛɔ akɛ: “Kɛ́ ajinatoo bɛ lɛ, yiŋtoi feɔ yaka.” (Abɛi 15:22) Naagbee aahu lɛ, ajinatoo ye ebua Andrew kɛ Riley ni amɛteŋ mɔ fɛɛ mɔ hé enaanyo eye. Andrew wie akɛ: “Mikɛɛ Riley akɛ kɛ́ mikɛ naagbai miikpe lɛ, mikɛ gbalatsemɔ efeŋ gbɛ ni yɔɔ mlɛo ni mikɛbaatao naagbai lɛ anaa tsabaa, ni Riley hu wo mi shi nakai nɔŋŋ. Fiofio lɛ, mibaná hekɛnɔfɔ̃ɔ kwraa yɛ emli.”

Kɛ́ ohefatalɔ ni okɛ yɔɔ amrɔ nɛɛ nine nyɛ shi yɛ etsutsu gbãla lɛ mli lɛ, feemɔ bɔ fɛɛ bɔ ni obaanyɛ koni oha ená hekɛnɔfɔ̃ɔ yɛ omli. Akɛ nɔkwɛmɔnɔ lɛ, Michel kɛ Sabine, ni amɛklɛŋklɛŋ gbãla lɛ yasha shi lɛ, ba gbeekpamɔ akɛ kɛ́ amɛteŋ mɔ ko kɛ etsutsu hefatalɔ lɛ wie lɛ, esa akɛ amɛkɛɛ amɛhe. Sabine wie akɛ: “Naashiwoo nɛɛ ha wɔnu he akɛ wɔyɛ shweshweeshwe, ni naagba ko bɛ.”Efesobii 4:25.

KAA ENƐ OKWƐ: Kɛ́ wu ji bo lɛ, foo husu owo bei abɔ kɛ shii abɔ ni oyeɔ okɛ yei krokomɛi gbaa sane hiɛ kɛ hiɛ, yɛ foŋ nɔ loo yɛ Intanɛt lɛ nɔ lɛ he; kɛ́ ŋa ji bo lɛ, bo hu foo husui nɛɛ nɔŋŋ yɛ okɛ hii krokomɛi asharamɔ mli.

Gbãla ni ji enyɔ nɔ babaoo eye omanye, bo hu onɔ̃ lɛ baanyɛ aye omanye. Ejaakɛ kɛ́ okɛ nɔ ni ji enyɔ nɔ nɛɛ to klɛŋklɛŋ nɔ lɛ he lɛ, ekã shi faŋŋ akɛ ole ohe jogbaŋŋ fe tsutsu lɛ. Andrew ni atsĩ etã mra mli lɛ wie akɛ: “Miná miishɛjemɔ kple ko yɛ gbãla ni mikɛ Riley bote mli lɛ mli. Beni wɔbote gbalashihilɛ mli afii 13 sɛɛ po lɛ, naanyobɔɔ gbagbalii ko kã wɔteŋ lolo—eji naanyobɔɔ ko ni wɔsumɔŋ ni eŋmɛɛ wɔ kɔkɔɔkɔ.”

^ kk. 3 Atsake gbɛ́i lɛ.

^ kk. 5 Eji anɔkwale akɛ soro henumɔ ni anáa beni gbele etsɛrɛ hefatalɔi amli lɛ yɛ henumɔ ni gbalatsemɔ kɛbaa lɛ he. Aje gbɛ aŋma sane nɛɛ koni eye ebua mɔ ni eyaje shihilɛ nɛɛ ateŋ eko mli lɛ koni egbãla ni ji enyɔ nɔ lɛ anyɛ aye omanye.

^ kk. 7 Kɛ́ ootao saji ni kɔɔ gbɛi anɔ ni obaatsɔ otsɔse banumai lɛ ahe lɛ, kwɛmɔ saji srɔtoi ni awie he yɛ saneyitso ni ji “Secrets of Successful Stepfamilies” ni je kpo yɛ April 2012 Awake! ni Yehowa Odasefoi fee lɛ mli lɛ.

BI OHE AKƐ . . .

  • Mɛni ji mihefatalɔ lɛ sui kpakpai komɛi ni misumɔɔ waa?

  • Kɛ́ aagba sane ni mitsutsu gbãla lɛ he baje mli lɛ, mɛɛ gbɛ nɔ matsɔ matsu shihilɛ lɛ he nii bɔ ni afee ni mihefatalɔ ni mikɛ yɔɔ amrɔ nɛɛ ana akɛ misumɔɔ lɛ, ni mibuɔ lɛ?