Shi kɛya he ni ato saneyitsei lɛ anaa yɛ lɛ

Shi kɛya he ni ato saneyitsei lɛ anaa yɛ lɛ

 SANEYITSO LƐ MLITSƆƆMƆ | MƐNI HEWƆ NYƆŊMƆ HE HIAA WƆ?

Mɛni Hewɔ Abiɔ Sane Nɛɛ?

Mɛni Hewɔ Abiɔ Sane Nɛɛ?

“Ani oji mɔ ko ni nuɔ he akɛ Nyɔŋmɔ he ehiaaa bo? Mɛi akpekpei abɔ nuɔ he nakai.” Enɛ ji sane ko ni kuu ko ni susuɔ akɛ Nyɔŋmɔ bɛ lɛ wo he nyɔmɔ ni akɛkpɛtɛ tao ko nɔ kɛtswa adafi. Ekã shi faŋŋ akɛ amɛnuɔ he akɛ Nyɔŋmɔ he ehiaaa amɛ kwraa.

Yɛ gbɛ kroko nɔ lɛ, mɛi babaoo hu ni kɛɔ akɛ amɛheɔ Nyɔŋmɔ nɔ amɛyeɔ lɛ kpɛɔ yiŋ komɛi oookɛɛ Nyɔŋmɔ bɛ. Salvatore Fisichella, ni eji Katolik osɔfonukpa lɛ wie yɛ ejamɔŋbii lɛ ahe akɛ: “Ŋmɛnɛ lɛ, ebaawa waa akɛ kɛ́ mɔ ko kwɛ wɔ lɛ ebaayɔse wɔ akɛ Kristofoi, ejaakɛ wɔhiɔ shi tamɔ bɔ ni mɛi ni heee yeee lɛ hiɔ shi lɛ nɔŋŋ.”

Mɛi komɛi naaa dekã po ni amɛkɛtao Nyɔŋmɔ sɛɛgbɛ. Amɛsusuɔ akɛ ekɛ amɛteŋ jekɛ waa loo amɛnyɛŋ amɛkɛ lɛ ashara koni eye ebua amɛ yɛ amɛshihilɛ mli. Amɛsusuuu Nyɔŋmɔ he po, ni kɛ́ amɛbaafee nakai po lɛ ja amɛkɛ naagba miikpe loo nɔ ko he miihia amɛ—oookɛɛ eji amɛtsulɔ ni kɛ́ nɔ ko he miihia amɛ nɔŋŋ kɛkɛ lɛ amɛtsɛ lɛ.

Mɛi komɛi hu enaaa sɛɛnamɔ ni yɔɔ amɛjamɔŋ tsɔɔmɔi lɛ ahe, loo ekolɛ akɛni amɛsusuuu akɛ ehe miihia lɛ hewɔ. Kɛ́ wɔɔtsĩ nɔkwɛmɔnɔ kome pɛ tã lɛ, Katolikbii ni yɔɔ Germany lɛ ateŋ oha mlijaa 76 heɔ amɛyeɔ akɛ eja gbɛ akɛ nuu kɛ yoo aaahi shi tamɔ wu kɛ ŋa dani amɛbote gbalashihilɛ mli—susumɔ ko ni kɛ amɛjamɔŋ tsɔɔmɔi kɛ nɔ ni Biblia lɛ tsɔɔ lɛ kpãaa gbee kwraa. (1 Korintobii 6:18; Hebribii 13:4) Jamɔi babaoo eyɔse akɛ, eyɛ mli akɛ mɛi kpotoo kɛɔ akɛ amɛjáa Nyɔŋmɔ moŋ, shi amɛkɛ nibii ni amɛheɔ amɛyeɔ lɛ tsuuu nii. Jamɔi srɔtoi amli osɔfoi kɛɔ akɛ, amɛsafoŋbii lɛ feɔ amɛnii tamɔ “mɛi ni susuɔ akɛ Nyɔŋmɔ bɛ” lɛ nɔŋŋ.

Nɔkwɛmɔ nii nɛɛ teɔ sanebimɔ nɛɛ shi: Ani Nyɔŋmɔ he miihia wɔ lɛɛlɛŋ? Enɛ jeee sane hee ko kwraa. Sanebimɔ nɛɛ te shi klɛŋklɛŋ kwraa yɛ klɛŋklɛŋ wolo ni jeɔ Biblia lɛ shishi lɛ mli. Bɔni afee ni oná sanebimɔ lɛ hetoo lɛ, gbalamɔ ojwɛŋmɔ kɛya saji ni atee amɛ shi ni yɔɔ Biblia mli wolo ni ji 1 Mose lɛ mli lɛ anɔ.