Shi kɛya he ni ato saneyitsei lɛ anaa yɛ lɛ

Shi kɛya he ni ato saneyitsei lɛ anaa yɛ lɛ

KASEMƆ AMƐHEMƆKƐYELI LƐ | YOSEF

“Ani Shishitsɔɔmɔ lɛ Jeee Nyɔŋmɔ Nɔŋ?”

“Ani Shishitsɔɔmɔ lɛ Jeee Nyɔŋmɔ Nɔŋ?”

YOSEF nyiɛ ablanaa ni mli ewo duŋ lɛ nɔ ni etɔlɛ waa, ni efɔ tsɔɔ kɛ latsaa. Ejipt hulu ni tsoɔ gbaŋgbaŋ lɛ ehã mɔɔ lɛ mli edɔ oookɛɛ flɔnɔɔ. Etamɔ nɔ ni ele fɔji fɛɛ ni yɔɔ mɔɔ lɛ mli. Amrɔ nɛɛ, ejeŋ fɛɛ nɛ. Anɔkwa abuɔ lɛ waa yɛ biɛ. Kɛ̃lɛ, eji gboklɛfonyo.

Eeenyɛ efee akɛ bei pii lɛ esusuɔ shihilɛ mli ni ehi yɛ Hebron gɔji lɛ anɔ be ni ekwɛɔ etsɛ tooi lɛ he waa! Be ni etsɛ Yakob tsu lɛ he ko ni kɛ shĩa jɛkɛ waa lɛ, no mli lɛ eye aaafee afii 17. Amrɔ nɛɛ, etamɔ nɔ ni enaŋ nakai heyeli dɔŋŋ. Yosef nyɛmimɛi hii ni ye ehe awuŋa lɛ to akɛ amɛbaagbe lɛ, ni amɛhɔ̃ɔ lɛ akɛ nyɔŋ. Akɛ lɛ tee Ejipt, he ni eyasɔmɔ klɛŋklɛŋ kwraa yɛ Ejipt piafonyo Potifar shĩa lɛ. No mli lɛ, Yosef nuŋtsɔ lɛ muɔ efɔ̃ɔ enɔ waa kɛyashi Potifar ŋa lɛ folɔ Yosef naa akɛ kulɛ eetao eto lɛ kabonaa, ni enɛ hã ebaje tsuŋwoo he nɛɛ. *1 Mose, yitso 37 kɛ 39.

Amrɔ nɛɛ Yosef eye afii 28, ni ekɛ aaafee afii nyɔŋma ehi shi akɛ nyɔŋ kɛ gboklɛfonyo. Jeee shihilɛ ni ekpaa gbɛ lɛ kwraa mli eyaje lɛ. Ani ebaaye ehe be ko? Ani ebaana etsɛ ataa ni efɔ̃ nɔ yɛ afii amli lɛ, loo enyɛmi gbekɛ, Benyamin, ni esumɔɔ esane waa lɛ ekoŋŋ? Bei enyiɛ ebaahi bu nɛɛ mli kɛyashi?

Ani onu he taakɛ Yosef nu he lɛ pɛŋ? Bei komɛi lɛ, otii ni wɔkɛmamɔɔ wɔhiɛ lɛ eyabaaa lɛ bɔ ni wɔkpaa gbɛ. Jaramɔ shihilɛi ni wɔkɛkpeɔ lɛ baanyɛ afee tamɔ nɔ ni sɛɛ efooo, ni wɔnaaa bɔ ni wɔɔfee wɔtsu he nii loo wɔkpee naa. Hã wɔkwɛ nɔ ni wɔbaanyɛ wɔkase kɛjɛ Yosef hemɔkɛyeli lɛ mli.

“YEHOWA KƐ YOSEF YƐ”

Yosef le akɛ Yehowa, ni ji e-Nyɔŋmɔ lɛ hiɛ kpako enɔ, ni enɛ ye ebua lɛ ni enyɛ ekpee shihilɛ lɛ naa. Yehowa tsɔ gbɛi srɔtoi anɔ ejɔɔ Yosef yɛ maŋsɛɛ tsuŋwoohe nɛɛ mli po. Biblia lɛ kɛɔ akɛ: “Shi Yehowa kɛ Yosef yɛ, ni ena lɛ mɔbɔ, ni ewo ehiɛ nyam yɛ gboklɛfoi akwɛlɔ lɛ hiɛ.” (1 Mose 39:21-23) Be ni Yosef yaa nɔ etsuɔ nii waa lɛ, e-Nyɔŋmɔ lɛ ná yiŋtoi ni eeedamɔ nɔ ejɔɔ lɛ. Ekã shi faŋŋ akɛ, le ni ele akɛ Yehowa kɛ lɛ yɛ be fɛɛ be lɛ shɛje emii waa!

Ani Yehowa to akɛ ebaahã Yosef ahi nakai tsuŋwoohe lɛ ewala gbii abɔ fɛɛ? Yosef leee bɔ ni sane lɛ naa baayakpa ahã, ni ekã shi faŋŋ akɛ ekɛ sane lɛ fɔ̃ e-Nyɔŋmɔ lɛ hiɛ yɛ sɔlemɔ mli. Shi taakɛ efɔɔ kaa lɛ, hetoo lɛ ba yɛ gbɛ ni akpaaa gbɛ nɔ. Gbi ko be ni akɛ Farao piafoi enyɔ komɛi ba tsuŋwoohe lɛ akɛ gboklɛfoi lɛ, hoofeemɔ ko te shi. Mɔ kome ji maŋtsɛ lɛ abolooshalɔi anukpa; mɔ kome hu ji dãawolɔi lɛ anukpa.1 Mose 40:1-3.

Tsuŋwoohe nɔkwɛlɔ lɛ tuu mɛi enyɔ nɛɛ ni kulɛ amɛji onukpai yɛ Farao we lɛ ewo Yosef dɛŋ. * Gbi gbɛkɛ ko lɛ, amɛteŋ mɔ fɛɛ mɔ la lamɔ ko, ni amɛnuuu shishi. Be ni Yosef na amɛ leebi lɛ, eyɔse akɛ amɛhao. No hewɔ lɛ, ebi amɛ akɛ: “Mɛɛba nyɛfee mɔbɔmɔbɔ nɛkɛ ŋmɛnɛ?” (1 Mose 40:3-7) Ekolɛ bɔ ni Yosef jieɔ mlihilɛ kpo etsɔɔ amɛ lɛ hã amɛnu he akɛ amɛbaanyɛ amɛgba lɛ amɛnaagba lɛ. Yosef leee akɛ sanegbaa nɛɛ baahã eshihilɛ atsake kwraa. Eji Yosef fooo mɛi krokomɛi anɔ mli kulɛ, ani osusuɔ akɛ sanegbaa ni tamɔ nɛkɛ baaya nɔ yɛ amɛteŋ? Bɔ ni Yosef fee enii ehã lɛ baanyɛ ahã wɔbi wɔhe akɛ, ‘Ani mifoɔ mɛi krokomɛi anɔ mli kɛtsɔɔ akɛ miyɛ hemɔkɛyeli yɛ Nyɔŋmɔ mli?’

Yosef kɛ gboklɛfoi krokomɛi lɛ ye yɛ mlihilɛ kɛ bulɛ naa

Hii enyɔ lɛ tsɔɔ mli akɛ, amɛhao waa ejaakɛ amɛnuuu amɛlamɔ lɛ shishi, ni agbɛnɛ hu mɔ ko bɛ ni baatsɔɔ amɛ shishi. Ejiptbii lɛ naa lamɔ akɛ nɔ ko ni he hiaa waa, ni amɛbuɔ mɛi ni kɛɔ akɛ amɛbaanyɛ amɛtsɔɔ shishi lɛ hu waa. Hii enyɔ nɛɛ leee akɛ amɛlamɔ lɛ jɛ Yosef Nyɔŋmɔ, ni ji Yehowa lɛ ŋɔɔ. Shi Yosef le. Ekɛɛ amɛ akɛ: “Ani shishitsɔɔmɔ lɛ jeee Nyɔŋmɔ nɔŋ? Miikpanyɛ fai, nyɛgbaa mi [lamɔ lɛ]!” (1 Mose 40:8) Yosef wiemɔi lɛ ahe yɛ sɛɛnamɔ lolo kɛhã mɛi fɛɛ ni kɛ anɔkwayeli kaseɔ Biblia lɛ ŋmɛnɛ. Esa akɛ mɛi fɛɛ ni jáa Nyɔŋmɔ lɛ ajie heshibaa tamɔ nakai nɔŋŋ kpo! Esa akɛ wɔjie henɔwomɔ ni ji su ko ni eka adesai ahe lɛ kɛjɛ wɔhe, ni wɔkɛ wɔhe afɔ̃ Nyɔŋmɔ nɔ be mli ni wɔtaoɔ ni wɔná ewiemɔ lɛ he shishinumɔ ni ja lɛ.1 Tesalonikabii 2:13; Yakobo 4:6.

Dãawolɔ lɛ wie klɛŋklɛŋ. Egba Yosef akɛ, yɛ elamɔ lɛ mli lɛ, ena weintso ko ni egbala niji etɛ, ni ewo yibii shabii. Yibii lɛ batsu, ni eŋa ewo Farao kpulu lɛ mli. Yɛ Yehowa duromɔ naa lɛ, amrɔ nɔŋŋ lɛ, Yosef ná le lamɔ lɛ shishi. Ekɛɛ dãawolɔ lɛ akɛ, niji etɛ lɛ damɔ shi kɛhã gbii etɛ; yɛ gbii etɛ sɛɛ, Farao kɛ dãawolɔ lɛ baato egbɛhe lɛ ekoŋŋ. Be ni Yosef na akɛ dãawolɔ lɛ tsui enyɔ emli lɛ, ekɛɛ lɛ akɛ: “Miikpao fai ní okai mi, ní omli ahi yɛ minɔ, ní otsĩ mitã otsɔɔ Farao.” Yosef tsɔɔ mli akɛ aju lɛ kɛjɛ emaŋ kɛba he ni eyɔɔ lɛ, ni agbɛnɛ hu lɛ awo lɛ tsuŋ ni efeko nɔ ko.1 Mose 40:9-15.

Be ni abolooshalɔ lɛ na kɛ daawolɔ lɛ lamɔ lɛ shishitsɔɔmɔ lɛ hi lɛ, lɛ hu ebi Yosef ni etsɔɔ lɛ elamɔ lɛ shishi; ela ni etere akpaanɔ kpãnyãi etɛ, ní loofɔji miiye ekome mli nii. Ahã Yosef le lamɔ nɛɛ hu shishi. Shi abolooshalɔ lɛ nɔ lɛ eyafeee sane kpakpa. Yosef kɛɛ akɛ: “Eshishitsɔɔmɔ nɛ: Kpãnyãi etɛ lɛ gbii etɛ ni; biɛ gbii etɛ lɛ Farao aaawo oyitso nɔ, ni eeesɛŋo yɛ tso nɔ; ni loofɔji aaaye oheloo yɛ ohe.” (1 Mose 40:16-19) Taakɛ eji yɛ Nyɔŋmɔ anɔkwa tsuji fɛɛ agbɛfaŋ lɛ, Yosef kɛ ekãa hã ale saji ni jɛ Nyɔŋmɔ ŋɔɔ lɛ—sane kpakpa kɛ fɔbuu kojomɔ fɛɛ.Yesaia 61:2.

Gbii etɛ sɛɛ lɛ, Yosef wiemɔi lɛ ba mli anɔkwale. Farao ŋmɛ okpɔlɔ yɛ efɔmɔ gbi lɛ nɔ—nifeemɔ ni onaaa yɛ Nyɔŋmɔ webii ateŋ yɛ blema—ni ekojo etsuji enyɔ lɛ. Agbe abolooshalɔ lɛ taakɛ bɔ ni Yosef ewie lɛ, ni ahã dãawolɔ lɛ yatsa enitsumɔ lɛ nɔ. Dɔlɛ sane ji akɛ, dãawolɔ lɛ hiɛ je ehe nɔ, ekaiii Yosef.1 Mose 40:20-23.

“NO BƐ MIMLI”

Afii enyɔ sɔŋŋ ho. (1 Mose 41:1) Susumɔ bɔ ni Yosef baafee yeyeeye lɛ he okwɛ! Ekolɛ enu he akɛ etsɛŋ ni abaajie lɛ, ejaakɛ Yehowa etsɔɔ lɛ lamɔi ni dãawolɔ lɛ kɛ abolooshalɔ lɛ la lɛ shishi. No sɛɛ lɛ, eeenyɛ efee akɛ gbi fɛɛ gbi ni Yosef baate shi lɛ, enáa susumɔ lɛ akɛ abaajie lɛ—shi egbɛkpamɔ lɛ baaa mli aahu kɛyashiɔ je naa wɛlɛŋŋ. Eeenyɛ efee akɛ nakai afii enyɔ lɛ baafee jaramɔ be ni mli wa fe fɛɛ kɛhã Yosef akɛ ebaakpee naa. Fɛɛ sɛɛ lɛ, hiɛkɛnɔfɔɔ ni eyɔɔ yɛ Yehowa, e-Nyɔmɔ lɛ mli lɛ gbugbaaa. Yɛ nɔ najiaŋ ni enijiaŋ baaje wui lɛ, etswa efai shi akɛ ebaafĩ shi yɛ jaramɔ shihilɛ lɛ mli, ni naagbee lɛ etsɔ nakai shihilɛ ni jaraa lɛ mli sɔkee.Yakobo 1:4.

Yɛ jaramɔ bei nɛɛ amli lɛ, ehe miihia ni wɔya nɔ wɔfi shi yɛ jaramɔ shihilɛi amli. Kɛ́ wɔbaanyɛ wɔkpee kai ni wɔkɛkpeɔ daa lɛ anaa lɛ, ehe miihia ni wɔmia wɔhiɛ, wɔto wɔtsui shi, ni wɔná mligbɛ toiŋjɔlɛ, ni Nyɔŋmɔ pɛ baanyɛ ahã wɔná sui nɛɛ. Taakɛ eye ebua Yosef lɛ, ebaanyɛ eye ebua wɔ koni wɔwuu wɔshi nijiaŋwujee ni wɔnyɛ wɔfĩ shi.Romabii 12:12; 15:13.

Eeenyɛ eba lɛ akɛ dãawolɔ lɛ hiɛ kpa Yosef nɔ, shi Yehowa hiɛ kpaaa enɔ. Gbɛkɛ ko lɛ, ehã Farao la lamɔi enyɔ komɛi ni ehiɛ kpaaa nɔ kɔkɔɔkɔ. Yɛ klɛŋklɛŋ nɔ mli lɛ, maŋtsɛ lɛ na tsinai kpawo ni amɛshwishwii je kpo kɛjɛ Nilo Faa lɛ mli, ni tsinai kpawo krokomɛi hu ni he yɔɔ nyaŋemɔ ni amɛtara loo je kpo kɛ nyiɛ amɛsɛɛ. Nɔ ni etara loo lɛ ye nɔ ni eshwishwii lɛ. Sɛɛ mli lɛ, Farao la abeletso kome ni kpɛ sɛɛ bii kpawo ni ewo kpokploo. Kɛkɛ ni abeletso kroko hu ni kpɛ sɛɛ bii kpawo ni kɔɔyɔɔ egbi amɛ kekeree ni nɔ ko bɛ yi lɛ ba ni amɛbami ekpakpai lɛ. Leebi be ni Farao hiɛ tsɛ lɛ, elamɔi lɛ hã etsui bɔi yeli, no hewɔ lɛ etsɛ enilelɔi kɛ ewoloŋlelɔi lɛ fɛɛ kɛba koni amɛbatsɔɔ lɛ elamɔi lɛ ashishi. Shi amɛteŋ mɔ ko mɔ ko nyɛɛɛ. (1 Mose 41:1-8) Kɛji lamɔi lɛ hã amɛnaa kpɛ amɛhe waa jio, amɛnaa eyaaa bɛlɛ kome mli jio lɛ, wɔnyɛŋ wɔkɛɛ. Bɔ fɛɛ bɔ ni eba lɛ, amɛhã Farao nine nyɛ shi—shi fɛɛ sɛɛ lɛ, etsui miiye koni ena elamɔi lɛ ashishi.

Naagbee lɛ, dãawolɔ lɛ kai Yosef! Ehe nilee bɔi lɛ yii, ni egba Farao oblanyo ni he yɔɔ naakpɛɛ, ní afii enyɔ ni ho lɛ etsɔɔ lɛ kɛ abolooshalɔ lɛ amɛlamɔ lɛ shishi yɛ tsuŋwoohe lɛ he sane. Nɔŋŋ kɛkɛ ni Farao tsu ayaŋɔ Yosef kɛjɛ tsuŋwoohe lɛ kɛba.1 Mose 41:9-13.

Bo lɛ susumɔ bɔ ni Yosef baafee enii ehã be ni Farao tsuji lɛ ba ni amɛbaŋɔ lɛ kɛya lɛ he okwɛ. Amrɔ nɔŋŋ kɛkɛ ni etsake etadei lɛ, ni eku eyi—eeenyɛ efee akɛ eshɛ eyi kolikoli, ejaakɛ nakai ji bɔ ni afeɔ yɛ Ejipt. Ŋwanejee ko bɛ he akɛ esɔle waa koni Yehowa aye abua lɛ yɛ sane ni ekɛ maŋtsɛ lɛ yaagba lɛ mli! Etsɛɛɛ kɛkɛ ni eyapue yɛ maŋtsɛwe fɛfɛo lɛ kpo lɛ nɔ, yɛ maŋtsɛ lɛ hiɛ. Biblia lɛ kɛɔ akɛ: “Ni Farao kɛɛ Yosef akɛ: Mila lamɔ ko, ni mɔ ko mɔ ko bɛ ni nyɛ shishi tsɔɔ; ni minu ni akɛɛ yɛ ohe akɛ kɛji onu lamɔ ko lɛ, onyɛɔ shishi otsɔɔ.” Shi kome ekoŋŋ lɛ, hetoo ni Yosef hã lɛ hã ana akɛ ebaa ehe shi, ni eyɛ hemɔkɛyeli yɛ e-Nyɔŋmɔ lɛ mli. Ehere Farao nɔ akɛ: “No bɛ mimli; Nyɔŋmɔ aaahã Farao hejɔlɛ hetoo.”1 Mose 41:14-16.

Yosef jɛ heshibaa mli ekɛɛ Farao akɛ: “No bɛ mimli!”

Yehowa sumɔɔ mɛi ni baa amɛhe shi ni amɛyeɔ anɔkwa lɛ. No hewɔ lɛ ebɛ naakpɛɛ akɛ ehã Yosef nyɛmɔ ní ekɛtsɔɔ lamɔ lɛ shishi, be ni nilelɔi kɛ woloŋlelɔi lɛ nyɛɛɛ. Yosef tsɔɔ mli akɛ, Farao lamɔi enyɔ lɛ fɛɛ hiɛ shishinumɔ kome. Akɛni akɛ lamɔi srɔtoi enyɔ lɛ miitsɔɔ nɔ kome too lɛ nɔŋŋ hewɔ lɛ, Yehowa miitsɔɔ akɛ, ‘ebaafee nakai lɛɛlɛŋ’—ni tsɔɔ akɛ, kɛ́ ashi abele ashi akwɛ̃ lɛ, ebaaba mli. Tsinai ni eshwishwii kɛ abeletso kɛ esɛɛ bii ni ewo kpokpoloo lɛ damɔ shi kɛhã afii kpawo ni niyenii baaba babaoo yɛ Ejipt, ni tsinai ni etãrã loo kɛ abeletso ni nɔ ko bɛ yi lɛ hu damɔ shi kɛhã hɔmɔyeli afii kpawo ni baanyiɛ afii ni baaba nii pii lɛ sɛɛ. Nakai hɔmɔ lɛ baakpata shikpɔŋ lɛ nifalɛ lɛ fɛɛ hiɛ.1 Mose 41:25-32.

Farao yɔse akɛ Yosef etsɔɔ lamɔi lɛ ashishi jogbaŋŋ. Shi mɛni abaanyɛ afee yɛ he? Yosef tsɔɔ nɔ ko ni abaanyɛ afee. Esa akɛ Farao aná mɔ ko “ni ji hiɛshikalɔ kɛ nilelɔ” koni ekwɛ ni abua niyenii ni abaaná yɛ afii kpawo ni shikpɔŋ lɛ baaba nii kpɔtɔɔ lɛ eko naa awo aboŋoi amli, koni aŋɔhã mɛi ni niyenii he baahia amɛ yɛ hɔmɔyeli afii lɛ mli. (1 Mose 41:33-36) Niiashikpamɔ kɛ nyɛmɔi ni Yosef yɔɔ lɛ hã efee mɔ ni sa kɛhã nakai nitsumɔ lɛ, shi ebiii ni akɛ nakai nitsumɔ lɛ ahã lɛ. Bɔ ni ebaa ehe shi lɛ hãaa susumɔ ni tamɔ nakai aba eyiŋ kɔkɔɔkɔ; ehemɔkɛyeli lɛ hãaa egba ehe naa yɛ enɛ he. Kɛ́ wɔyɛ hemɔkɛyeli yɛ Yehowa mli lɛ, ehe ehiaaa ni wɔtao hiɛnyam loo wɔwo wɔhe nɔ. Wɔbaanyɛ wɔtse wɔtsuii wɔŋmɛ wɔmli, ni wɔshi sane lɛ wɔhã Yehowa!

“ANI WƆƆNYƐ WƆNÁ MƆ KO . . . TAMƆ MƆ NƐ?”

Farao kɛ ewebii lɛ fɛɛ na akɛ nilee yɛ nɔ ni Yosef tsɔɔ akɛ afee lɛ mli. Maŋtsɛ lɛ kpɛlɛ nɔ hu akɛ, Yosef Nyɔŋmɔ lɛ ji mɔ ni kɛ nilee wiemɔi lɛ fɛɛ hã Yosef. Ekɛɛ etsuji ni yɔɔ maŋtsɛ we lɛ akɛ: “Ani wɔɔnyɛ wɔná mɔ ko ni Nyɔŋmɔ Mumɔ yɔɔ emli tamɔ mɔ nɛ?” Ni ekɛɛ Yosef akɛ: “Gbiiabɔ ni Nyɔŋmɔ eŋɔ enɛ fɛɛ etsɔɔo nɛɛ, mɔ ko mɔ ko bɛ ni ji hiɛshikalɔ kɛ nilelɔ tamɔ bo. Bo oooye miwe lɛ nɔ, ni odaaŋ gbee toi mimaŋbii lɛ fɛɛ aaabo; sɛi lɛ gbɛfaŋ pɛ mafeo yɛ.”1 Mose 41:38-41.

Farao ye eshiwoo lɛ nɔ. Etsɛɛɛ kɛkɛ ni awo Yosef klala fɛfɛo atade. Farao hã Yosef shika kɔsɔŋkɔsɔ kɛ wolo naasɔomɔ ga, ni ehã akɛ lɛ ta maŋtsɛmɛi ashwiili mli, ni ehã lɛ hegbɛ koni eyakpa maŋ muu lɛ fɛɛ mli, ni ekwɛ ní atsu nɔ ni ewie lɛ he nii. (1 Mose 41:42-44) No hewɔ lɛ, yɛ gbi kome pɛ mli lɛ, Yosef shihilɛ tsake kwraa—kɛjɛ tsuŋwoohe kɛtee maŋtsɛ shĩa. Ete shi leebi akɛ gboklɛfonyo ko kɛkɛ, shi be ni je naa lɛ etsɔ Farao sɛɛmɔ. Eyɛ faŋŋ akɛ, hemɔkɛyeli ni Yosef ná yɛ Yehowa Nyɔŋmɔ mli lɛ efeee efolo! Yehowa na bɔ ni akɛ etsulɔ lɛ yeee yɛ jalɛ naa yɛ afii nɛɛ amli lɛ fɛɛ lɛ. Etsu nakai shihilɛi ahe nii yɛ be ni sa mli yɛ gbɛ ni hi fe fɛɛ nɔ. Jeee efɔŋ ni afee Yosef lɛ pɛ Yehowa miisumɔ akɛ etsu he nii, shi mɛi ni baabatsɔmɔ Israelbii wɔsɛɛ lɛ ayibaamɔ hu yɛ ejwɛŋmɔŋ. Wɔbaana nɔ hewɔ ni akɛɔ nakai lɛ yɛ sane kroko ni abaakala wɔsɛɛ lɛ mli.

Kɛ́ okɛ shihilɛ ko ni jaraa miikpe, tamɔ ekolɛ akɛ bo miiye yɛ gbɛ ni ejaaa nɔ, ni enɛ etee nɔ afii pii po lɛ, onijiaŋ akaje wui. Kaimɔ Yosef. Akɛni etee nɔ ena mli ehã mɛi, eba ehe shi, efĩ shi, ní eŋmɛɛɛ ehemɔkɛyeli lɛ he hewɔ lɛ, naagbee lɛ, Yehowa jɔɔ lɛ.

^ kk. 4 Kwɛmɔ sane ni ji “Kasemɔ Amɛhemɔkɛyeli Lɛ” ni je kpo yɛ August 1November 1, 2014, Buu-Mɔɔ lɛ mli lɛ.

^ kk. 10 Blema Ejiptbii lɛ yeɔ aboloo kɛ keeki henɔi ni fa fe 90. No hewɔ lɛ, Farao abolooshalɔi anukpa lɛ ji mɔ ko ni yɔɔ gbɛhe wulu. Ni dãawolɔi anukpa lɛ kwɛɔ tsuji ni kwɛɔ akɛ dãa ni afeɔ ahãa Farao lɛ nɔ bɛ anɔ, ni agbɛnɛ hu ekwɛɔ tsuji ni kwɛɔ koni mɔ ko kɛ ebɔɔ akawo dãa lɛ mli lɛ anɔ—ejaakɛ nakai beaŋ lɛ ewaaa akɛ abaawo dãa mli nii ahã maŋtsɛ lɛ loo agbe lɛ. Ewaaa akɛ dãawolɔ lɛ baanyɛ ebatsɔ maŋtsɛ lɛ ŋaawolɔ ni emuɔ efɔ̃ɔ enɔ.