Shi kɛya he ni ato saneyitsei lɛ anaa yɛ lɛ

Shi kɛya he ni ato saneyitsei lɛ anaa yɛ lɛ

YITSO KPAANYƆ

Mɛni Ji Nyɔŋmɔ Maŋtsɛyeli Lɛ?

Mɛni Ji Nyɔŋmɔ Maŋtsɛyeli Lɛ?
  • Mɛni Biblia lɛ tsɔɔ wɔ yɛ Nyɔŋmɔ Maŋtsɛyeli lɛ he?

  • Mɛni Nyɔŋmɔ Maŋtsɛyeli lɛ baafee?

  • Mɛɛ be Maŋtsɛyeli lɛ baaha afee Nyɔŋmɔ suɔmɔnaa nii yɛ shikpɔŋ lɛ nɔ?

1. Mɛɛ sɔlemɔ ko ni ale jogbaŋŋ abaasusu he amrɔ nɛɛ?

GBƆMƐI akpekpei abɔ ni yɔɔ je lɛŋ fɛɛ lɛ le sɔlemɔ ni mɛi babaoo tsɛɔ lɛ akɛ Wɔtsɛ ni Yɔɔ Ŋwɛi, loo Nuŋtsɔ lɛ Sɔlemɔ lɛ. Gbɛi enyɔ nɛɛ fɛɛ kɔɔ sɔlemɔ ni ale jogbaŋŋ ni Yesu Kristo diɛŋtsɛ kɛha akɛ sɔlemɔ he nɔkwɛmɔnɔ lɛ he. Eji sɔlemɔ ko ni sa kadimɔ waa, ni klɛŋklɛŋ nibimɔi etɛ ni yɔɔ mli lɛ ahe susumɔ baaye abua bo koni okase nibii ni Biblia lɛ tsɔɔ lɛ ahe nii babaoo.

2. Mɛɛ nibii etɛ fata nibii ni Yesu tsɔɔ ekaselɔi lɛ akɛ amɛsɔle yɛ he lɛ ahe?

2 Beni Yesu je sɔlemɔ he nɔkwɛmɔnɔ nɛɛ shishi lɛ, ekɛ gbɛtsɔɔmɔ ha etoibolɔi lɛ akɛ: “No hewɔ lɛ nyɛsɔlea nɛkɛ: Wɔtsɛ ni yɔɔ ŋwɛi, ogbɛi lɛ he atse; omaŋtsɛyeli lɛ aba; afee nɔ ni osumɔɔ yɛ shikpɔŋ lɛ nɔ, taakɛ afeɔ yɛ ŋwɛi lɛ.” (Mateo 6:9-13) Mɛni nibimɔi etɛ nɛɛ tsɔɔ?

3. Mɛni ehe hiaa ni wɔle yɛ Nyɔŋmɔ Maŋtsɛyeli lɛ he?

3 Wɔkase Nyɔŋmɔ gbɛi ni ji Yehowa lɛ he nii babaoo momo. Ni wɔsusu Nyɔŋmɔ suɔmɔnaa nii ni ji nibii ni efee kɛha adesai kɛ nɔ ni kpaako ebaafee lɛ ahe kɛyashɛ he ko. Shi kɛlɛ, mɛni Yesu tsɔɔ beni ekɛɛ wɔ koni wɔsɔle akɛ: “Omaŋtsɛyeli lɛ aba” lɛ? Mɛni ji Nyɔŋmɔ Maŋtsɛyeli lɛ? Kɛ́ eba lɛ mɛɛ gbɛ nɔ ebaatsɔ etse Nyɔŋmɔ gbɛi lɛ he loo eha efee krɔŋkrɔŋ? Ni mɛɛ tsakpaa Maŋtsɛyeli lɛ ni baaba lɛ kɛ Nyɔŋmɔ suɔmɔnaa nifeemɔ yɔɔ?

NƆ NI NYƆŊMƆ MAŊTSƐYELI LƐ JI

4. Mɛni ji Nyɔŋmɔ Maŋtsɛyeli lɛ, ni namɔ ji enɔ Maŋtsɛ?

4 Nyɔŋmɔ Maŋtsɛyeli lɛ ji nɔyeli ko ni Yehowa Nyɔŋmɔ to shishi, ni Nyɔŋmɔ ji mɔ ni hala enɔ Maŋtsɛ lɛ. Namɔ ji Nyɔŋmɔ Maŋtsɛyeli lɛ nɔ Maŋtsɛ? Lɛ ji Yesu Kristo. Ákɛ Maŋtsɛ lɛ, Yesu nɔ kwɔ kwraa fe adesai anɔyelɔi fɛɛ, ni atsɛ́ɔ lɛ “maŋtsɛmɛi amaŋtsɛ kɛ nuŋtsɔmɛi anuŋtsɔ.” (1 Timoteo 6:15) Eyɛ hewalɛ ni ekɛaafee nibii kpakpai babaoo fe adesai nɔyelɔi lɛ fɛɛ, ni amɛteŋ mɔ ni mli hi fe fɛɛ lɛ po ninaaa lɛ.

5. Nɛgbɛ Nyɔŋmɔ Maŋtsɛyeli lɛ baajɛ aye nɔ, ni namɛi anɔ ebaaye?

5 Nɛgbɛ Nyɔŋmɔ Maŋtsɛyeli lɛ baajɛ aye nɔ? Ojogbaŋŋ, nɛgbɛ Yesu yɔɔ? Obaakai akɛ wɔkase akɛ agbe lɛ yɛ sɛŋmɔtso nɔ, ni sɛɛ mli lɛ atée lɛ shi. No sɛɛ etsɛɛɛ lɛ, ekwɔ kɛtee ŋwɛi. (Bɔfoi lɛ Asaji 2:33) No hewɔ lɛ, ŋwɛi ni ji eshihilɛhe lɛ ji he ni Nyɔŋmɔ Maŋtsɛyeli lɛ yɔɔ. Enɛ hewɔ ni Biblia lɛ tsɛɔ lɛ akɛ ‘ŋwɛi maŋtsɛyeli’ lɛ. (2 Timoteo 4:18) Eyɛ mli akɛ Nyɔŋmɔ Maŋtsɛyeli lɛ yɛ ŋwɛi moŋ, shi ebaaye mɛi ni yɔɔ shikpɔŋ nɔ lɛ anɔ.Kpojiemɔ 11:15.

6, 7. Mɛni haa Yesu bafeɔ Maŋtsɛ ni nɔ bɛ lɛ?

6 Mɛni haa Yesu bafeɔ Maŋtsɛ ko ni nɔ bɛ lɛ? Yiŋtoo kome ji akɛ egboŋ kɔkɔɔkɔ. Beni Biblia lɛ kɛ Yesu toɔ adesai maŋtsɛmɛi ahe lɛ, ewie ehe akɛ “lɛ ekome eyɔɔ naanɔ shihilɛ ni gbele bɛ mli, ni ehiɔ la ni anyɛŋ abɛŋkɛ mli.” (1 Timoteo 6:16) Enɛ tsɔɔ akɛ nibii kpakpai ni Yesu feɔ lɛ fɛɛ baahi shi daa. Ni ebaafee nibii kpakpai wuji babaoo.

7 Susumɔ Biblia mli gbalɛ ni nyiɛ sɛɛ ni kɔɔ Yesu he lɛ he okwɛ: “Yehowa mumɔ lɛ aaahi enɔ, ŋaalee kɛ sanesɛɛkɔmɔ mumɔ lɛ, ŋaawoo kɛ hewalɛ mumɔ lɛ, nilee kɛ Yehowa gbeyeishemɔ mumɔ lɛ. Ni eeená Yehowa gbeyeishemɔ lɛ he miishɛɛ; bɔ ni ehiŋmɛii naa lɛ, jeee nakai ebaakojo, ni bɔ ni etoii nuɔ lɛ, jeee nakai ebaabu atɛŋ; shi eeekojo ohiafoi yɛ jalɛ naa, ni jajemɔ hu ekɛaakã mɛi lɛ, ni eeebu mɛi ní nii yɔɔ mɔbɔ yɛ shikpɔŋ lɛ nɔ lɛ atɛŋ bɔ ni ja.” (Yesaia 11:2-4) Wiemɔi nɛɛ tsɔɔ akɛ Yesu baafee Maŋtsɛ ni yeɔ jalɛsane ni musuŋ tsɔɔ lɛ yɛ mɛi ni yɔɔ shikpɔŋ lɛ nɔ lɛ ahe. Ani osumɔŋ ni oná nɔyelɔ ni tamɔ nɛkɛ?

8. Namɛi baafata Yesu he kɛye nɔ lɛ?

8 Anɔkwa sane kroko hu ni kɔɔ Nyɔŋmɔ Maŋtsɛyeli lɛ he ji akɛ: Yesu kome pɛ yeŋ nɔ akɛ maŋtsɛ. Mɛi krokomɛi baafata ehe kɛye nɔ. Ákɛ nɔkwɛmɔnɔ lɛ, bɔfo Paulo kɛɛ Timoteo akɛ: “Kɛ́ wɔmia wɔhiɛ yɛ amanehulu mli lɛ, wɔkɛ lɛ aaaye maŋtsɛ hu.” (2 Timoteo 2:12) Hɛɛ, Paulo, Timoteo, kɛ anɔkwafoi krokomɛi ni Nyɔŋmɔ ehala amɛ lɛ baafata Yesu he kɛye nɔ yɛ ŋwɛi Maŋtsɛyeli lɛ mli. Mɛi enyiɛ baaná hegbɛ krɛdɛɛ nɛɛ?

9. Mɛi enyiɛ kɛ Yesu baaye nɔ, ni mɛɛ be Nyɔŋmɔ bɔi amɛ halamɔ?

9 Taakɛ atsɔɔ mli yɛ wolo nɛɛ Yitso 7 lɛ mli lɛ, ajie ninaa ko kpo atsɔɔ bɔfo Yohane, ni ena “toobi lɛ [Yesu Kristo] damɔ Zion gɔŋ lɛ nɔ [emaŋtsɛyelihe ni yɔɔ ŋwɛi lɛ], ni mɛi akpei oha-kɛ-nyɔŋmai-ejwɛ-kɛ-ejwɛ ni aŋma egbɛi kɛ etsɛ gbɛi yɛ amɛhiɛŋtsei anɔ fata ehe.” Namɛi ji nakai mɛi 144,000 lɛ? Yohane diɛŋtsɛ haa wɔ sanebimɔ nɛɛ hetoo akɛ: ‘Mɛnɛɛmɛi ji mɛi ni nyiɛɔ toobi lɛ sɛɛ kɛyaa he fɛɛ he ni eyaa lɛ. Mɛnɛɛmɛi ji mɛi ni ahé kɛjɛ gbɔmɛi ateŋ ni amɛtsɔmɔ klɛŋklɛŋ yibii amɛha Nyɔŋmɔ kɛ toobi lɛ.’ (Kpojiemɔ 14:1, 4) Hɛɛ, amɛji Yesu Kristo sɛɛnyiɛlɔi anɔkwafoi ní aje gbɛ ahala amɛ koni amɛkɛ lɛ aye nɔ yɛ ŋwɛi lɛ. Kɛ́ atée amɛ shi kɛjɛ gbele mli kɛtee ŋwɛi lɛ, amɛbaafata Yesu he ‘kɛye shikpɔŋ lɛ nɔ.’ (Kpojiemɔ 5:10) Bɔfoi lɛ abeaŋ tɔ̃ɔ Nyɔŋmɔ bɔi Kristofoi anɔkwafoi lɛ halamɔ kɛyashi ená yibɔ ni ji 144,000 lɛ.

10. Gbɛjianɔ ni ato koni Yesu kɛ mɛi 144,000 lɛ aye adesai aweku lɛ nɔ lɛ ji nifeemɔ ni suɔmɔ yɔɔ mli yɛ mɛɛ gbɛ nɔ?

10 Gbɛjianɔ ni ato koni Yesu kɛ mɛi 144,000 lɛ aye adesai aweku lɛ nɔ lɛ ji nifeemɔ ko ni suɔmɔ yɔɔ mli diɛŋtsɛ. Nɔ kome ji akɛ, Yesu ehi shi pɛŋ akɛ adesa, ni etsɔ amanehulu mli hu dã. Paulo kɛɛ akɛ Yesu ‘jeee mɔ ni nyɛɛɛ anu wɔgbedemɔi lɛ ahe aha wɔ, shi eji mɔ ko ni aka lɛ yɛ nibii fɛɛ gbɛfaŋ tamɔ wɔ, ni kɛlɛ esha ko esha ko bɛ ehe.’ (Hebribii 4:15; 5:8) Mɛi ni kɛ lɛ baaye nɔ lɛ hu kɛ amanehului kpe beni amɛji adesai lɛ, ni amɛŋmɛ amɛtsui shi yɛ mli. Kɛfata he lɛ, amɛwu amɛshi fãtɔɔi ni yɔɔ amɛhe lɛ, ni amɛŋmɛ amɛtsui shi yɛ helai srɔtoi fɛɛ amli. Ekã shi faŋŋ akɛ amɛbaanu naagbai ni adesai kɛkpeɔ lɛ ashishi diɛŋtsɛ!

MƐNI NYƆŊMƆ MAŊTSƐYELI LƐ BAAFEE?

11. Mɛni hewɔ Yesu kɛɛ ekaselɔi lɛ akɛ amɛsɔle koni afee Nyɔŋmɔ suɔmɔnaa nii yɛ ŋwɛi lɛ?

11 Beni Yesu kɛɛ ekaselɔi lɛ akɛ amɛsɔle koni Nyɔŋmɔ Maŋtsɛyeli lɛ aba lɛ, ekɛfata he hu akɛ amɛsɔle koni afee Nyɔŋmɔ suɔmɔnaa nii “yɛ shikpɔŋ lɛ nɔ, taakɛ afeɔ yɛ ŋwɛi lɛ.” Nyɔŋmɔ yɛ ŋwɛi, ni bɔfoi anɔkwafoi lɛ feɔ esuɔmɔnaa nii yɛ jɛmɛ be fɛɛ be. Shi kɛlɛ, wɔkase yɛ wolo nɛɛ Yitso 3 lɛ mli akɛ, bɔfo fɔŋ ko kpá Nyɔŋmɔ suɔmɔnaa nifeemɔ ni eha Adam kɛ Hawa tɔ̃. Wɔbaakase nɔ ni Biblia lɛ tsɔɔ yɛ nakai bɔfo fɔŋ, ni wɔle lɛ akɛ Satan Abonsam lɛ he lɛ he nii babaoo yɛ Yitso 10 lɛ mli. Aŋmɛ Satan kɛ mumɔŋ bɔɔ nii ni ji bɔfoi ni hala akɛ amɛaanyiɛ esɛɛ—ni atsɛɔ amɛ daimonioi—lɛ agbɛ koni amɛhi ŋwɛi be fioo ko. No hewɔ lɛ, yɛ nakai beaŋ lɛ jeee mɛi fɛɛ ni yɔɔ ŋwɛi lɛ feɔ Nyɔŋmɔ suɔmɔnaa nii. Shi kɛ́ Nyɔŋmɔ Maŋtsɛyeli lɛ je nɔyeli shishi lɛ, nibii baatsake. Yesu Kristo ni ji Maŋtsɛ hee ni awó lɛ lɛ baafã ta eshi Satan.Kpojiemɔ 12:7-9.

12. Mɛɛ nifeemɔi enyɔ ni he hiaa awie he yɛ Kpojiemɔ 12:10 lɛ?

12 Gbalɛ wiemɔi ni nyiɛ sɛɛ nɛɛ tsɔɔ nɔ ni baaba lɛ mli akɛ: “Minu gbee wulu ko yɛ ŋwɛi miikɛɛ: Agbɛnɛ yiwalaheremɔ lɛ kɛ hewalɛ lɛ kɛ maŋtsɛyeli lɛ etsɔ wɔ-Nyɔŋmɔ lɛ nɔ̃, ni akɛ hegbɛ lɛ eha e-Kristo mɔ ni efɔ lɛ mu lɛ, ejaakɛ ashɛ́ wɔnyɛmimɛi lɛ anaafolɔlɔ lɛ [Satan] ni folɔɔ amɛnaa yɛ wɔ-Nyɔŋmɔ lɛ hiɛ nyɔɔŋ kɛ shwane lɛ afɔ̃.” (Kpojiemɔ 12:10) Ani okadi nifeemɔi enyɔ ni he hiaa waa ni atsɔɔ mli yɛ Biblia mli ŋmalɛ nɛɛ mli lɛ? Klɛŋklɛŋ lɛ, Nyɔŋmɔ Maŋtsɛyeli ni Yesu Kristo ji enɔ maŋtsɛ lɛ je nɔyeli shishi. Nɔ ni ji enyɔ lɛ, ashɛ́ Satan afɔ̃ kɛjɛ ŋwɛi kɛba shikpɔŋ lɛ nɔ.

13. Mɛni ejɛ Satan ni ashɛ́ lɛ afɔ̃ kɛjɛ ŋwɛi lɛ mli kɛba?

13 Mɛni ejɛ nakai nifeemɔi enyɔ lɛ amli kɛba? Wɔkaneɔ yɛ nɔ ni tee nɔ yɛ ŋwɛi lɛ he akɛ: “No hewɔ lɛ, nyɛ ŋwɛii kɛ nyɛ mɛi ni nyɛyɔɔ jɛi nyɛnáa tsuijurɔ!” (Kpojiemɔ 12:12) Hɛɛ, bɔfoi anɔkwafoi ni yɔɔ ŋwɛi lɛ ná miishɛɛ, ejaakɛ amrɔ nɛɛ Satan kɛ edaimonioi lɛ bɛ jɛmɛ dɔŋŋ, ni mɛi pɛ ni eshwɛ yɛ ŋwɛi ji mɛi ni yeɔ Yehowa Nyɔŋmɔ anɔkwa. Naanɔ toiŋjɔlɛ kɛ ekomefeemɔ eba jɛmɛ. Aafee Nyɔŋmɔ suɔmɔnaa nii yɛ ŋwɛi agbɛnɛ.

Satan kɛ edaimonioi lɛ ni ashɛrɛ amɛ ashwie kɛjɛ ŋwɛi lɛ kɛ amanehulu ba shikpɔŋ lɛ nɔ. Etsɛŋ ni haomɔi nɛɛ asɛɛ baafo

14. Mɛni ejɛ Satan ni ashɛ́ lɛ afɔ̃ shikpɔŋ nɔ lɛ mli kɛba?

14 Ni te nibii tee nɔ eha tɛŋŋ yɛ shikpɔŋ lɛ nɔ? Biblia lɛ kɛɔ akɛ: “Kpóo ha mɛi ni yɔɔ shikpɔŋ lɛ nɔ kɛ ŋshɔ hiɛ lɛ! ejaakɛ abonsam lɛ ekpeleke shi kɛba nyɛŋɔɔ, egiri naakpa, ni ele akɛ be fioo kɛkɛ eyɔɔ.” (Kpojiemɔ 12:12) Akɛni ashɛ́ Satan afɔ̃ kɛjɛ ŋwɛi, ni ele akɛ be fioo kɛkɛ eshwɛ lɛ hewɔ lɛ, emli efu waa. Ejɛɔ mlifu mli ekɛ haomɔi, loo ‘amanehului’ baa shikpɔŋ lɛ nɔ, ni enɛ ji “kpóo” ni aha shikpɔŋ lɛ. Wɔbaakase ‘amanehului’ nɛɛ ahe nii babaoo yɛ yitso ni nyiɛ sɛɛ lɛ mli. Shi, be mli ni enɛ yɔɔ wɔjwɛŋmɔ mli lɛ, wɔbaanyɛ wɔbi akɛ, Mɛɛ gbɛ nɔ Maŋtsɛyeli lɛ aaatsɔ aha afee Nyɔŋmɔ suɔmɔnaa nii yɛ shikpɔŋ lɛ nɔ?

15. Mɛni ji Nyɔŋmɔ yiŋtoo kɛha shikpɔŋ lɛ?

15 Ojogbaŋŋ, kaimɔ Nyɔŋmɔ yiŋtoo kɛha shikpɔŋ lɛ. Okase enɛ he nii yɛ Yitso 3 lɛ mli. Nyɔŋmɔ tsɔɔ yɛ Eden akɛ, eyiŋtoo kɛha shikpɔŋ lɛ ji ni eha etsɔ paradeiso ni adesai jalɔi ni gbooo eyi nɔ obɔ. Satan ha Adam kɛ Hawa tɔ̃, ni no ha Nyɔŋmɔ suɔmɔnaa nii kɛha shikpɔŋ lɛ sɛɛ gbala shi, shi no haaa eyiŋtoo lɛ atsake. Eji Yehowa yiŋtoo lolo akɛ “jalɔi lɛ, shikpɔŋ lɛ aaatsɔ amɛnɔ̃ ni amɛaahi nɔ daa.” (Lala 37:29) Ni Nyɔŋmɔ Maŋtsɛyeli lɛ baaha enɛ aba mli. Yɛ mɛɛ gbɛ nɔ?

16, 17. Mɛni Daniel 2:44 lɛ tsɔɔ wɔ yɛ Nyɔŋmɔ Maŋtsɛyeli lɛ he?

16 Susumɔ gbalɛ ni yɔɔ Daniel 2:44 lɛ he okwɛ. Jɛmɛ kaneɔ akɛ: “Nɛkɛ maŋtsɛmɛi nɛɛ ayinɔ lɛ Nyɔŋmɔ ní yɔɔ ŋwɛi lɛ aaatee maŋtsɛyeli ko shi ama shi ni efiteŋ dɔŋŋ kɛaatee naanɔ, ni ashiŋ maŋtsɛyeli nɛɛ ahaŋ maŋ kroko; eeejwara maŋtsɛyelii nɛɛ fɛɛ wɔtsɔwɔtsɔ, ni eeekpata amɛhiɛ, shi lɛ diɛŋtsɛ lɛ eeedamɔ shi kɛaatee naanɔ.” Mɛni enɛ tsɔɔ wɔ yɛ Nyɔŋmɔ Maŋtsɛyeli lɛ he?

17 Klɛŋklɛŋ lɛ, etsɔɔ wɔ akɛ abaato Nyɔŋmɔ Maŋtsɛyeli lɛ shishi yɛ “nɛkɛ maŋtsɛmɛi nɛɛ ayinɔ” loo be mli ni maŋtsɛyelii komɛi yɔɔ shihilɛ mli lolo lɛ. Nɔ ni ji enyɔ lɛ, ekɛɔ wɔ akɛ Maŋtsɛyeli lɛ baahi shi kɛya naanɔ. Abutuŋ lɛ ní akɛ nɔyeli kroko abaye najiaŋ. Nɔ ni ji etɛ lɛ, gbalɛ nɛɛ haa wɔnaa akɛ ta baate shi yɛ Nyɔŋmɔ Maŋtsɛyeli lɛ kɛ je nɛŋ maŋtsɛyelii lɛ ateŋ. Nyɔŋmɔ Maŋtsɛyeli lɛ baaye kunim. Yɛ naagbee lɛ, ebaafee nɔyeli pɛ ni yeɔ adesai aweku lɛ nɔ. Kɛkɛ lɛ adesai baahi shi yɛ nɔyeli ni hi fe nɔyelii fɛɛ ni ehi shi pɛŋ lɛ shishi.

18. Te atsɛɔ naagbee ta ni baaya nɔ yɛ Nyɔŋmɔ Maŋtsɛyeli lɛ kɛ je nɛŋ nɔyelii lɛ ateŋ lɛ tɛŋŋ?

18 Biblia lɛ yɛ babaoo kɛɛmɔ yɛ nakai naagbee ta ni Nyɔŋmɔ Maŋtsɛyeli lɛ kɛ je nɛŋ maŋtsɛyelii baawu lɛ he. Ákɛ nɔkwɛmɔnɔ lɛ, etsɔɔ akɛ beni naagbee lɛ bɛŋkɛɔ lɛ, mumɔi fɔji baagbɛ amalei amɛshwã koni amɛkɛlaka “maŋtsɛmɛi ni yɔɔ jeŋ muu lɛ fɛɛ.” Yɛ mɛɛ yiŋtoo hewɔ? “Koni amɛyabua amɛnaa kɛya Nyɔŋmɔ Ofe lɛ gbi wulu lɛ nɔ ta lɛ.” Abaabua shikpɔŋ lɛ nɔ maŋtsɛmɛi lɛ anaa kɛya “he ko ni atsɛ́ɔ jɛi yɛ Hebri wiemɔ mli akɛ Harmagedon.” (Kpojiemɔ 16:14, 16) Yɛ nibii ni awie yɛ nakai kukuji enyɔ lɛ mli lɛ ahewɔ lɛ, atsɛɔ naagbee ta ni baaya nɔ yɛ adesai anɔyelii kɛ Nyɔŋmɔ Maŋtsɛyeli lɛ teŋ lɛ akɛ Harmagedon ta.

19, 20. Mɛɛ nibii haaa afee Nyɔŋmɔ suɔmɔnaa nii yɛ shikpɔŋ nɔ amrɔ nɛɛ?

19 Mɛni Nyɔŋmɔ Maŋtsɛyeli lɛ baatsɔ Harmagedon ta lɛ nɔ etsu? Susumɔ Nyɔŋmɔ yiŋtoo kɛha shikpɔŋ lɛ he ekoŋŋ. Yehowa Nyɔŋmɔ yiŋtoo ji akɛ adesai jalɔi ni eye emuu ayi shikpɔŋ lɛ nɔ obɔ, ni amɛsɔmɔ lɛ yɛ Paradeiso mli. Mɛni haaa enɛ anyɛ aba mli amrɔ nɛɛ? Klɛŋklɛŋ lɛ, eshafeelɔi ji wɔ, ni wɔhe yeɔ ni wɔgboiɔ. Shi kɛlɛ, wɔkase yɛ Yitso 5 lɛ mli akɛ, Yesu bagbo kɛha wɔ koni wɔnyɛ wɔhi shi kɛya naanɔ. Ekã shi faŋŋ akɛ okaiɔ wiemɔi ni aŋma yɛ Yohane Sanekpakpa lɛ mli ni kaneɔ akɛ: “Nɛkɛ Nyɔŋmɔ sumɔ je lɛ, akɛ eŋɔ ebi koome lɛ eha, koni mɔ fɛɛ mɔ ni heɔ enɔ yeɔ lɛ hiɛ akakpata, shi moŋ ená naanɔ wala” lɛ.Yohane 3:16.

20 Naagba kroko hu ji akɛ, mɛi babaoo feɔ yiwalɛ nibii. Amɛmaleɔ, amɛshishiuɔ mɛi, ni amɛkɛ amɛhe woɔ jeŋba shara mli. Amɛsumɔɔɔ ni amɛfee Nyɔŋmɔ suɔmɔnaa nii. Abaakpata mɛi fɔji lɛ ahiɛ yɛ Nyɔŋmɔ ta ni ji Harmagedon lɛ mli. (Lala 37:10) Yiŋtoo kroko hu hewɔ ni afeee Nyɔŋmɔ suɔmɔnaa nii yɛ shikpɔŋ nɔ lɛ ji akɛ, nɔyelii lɛ wooo mɛi hewalɛ koni amɛfee nakai. Nɔyelii babaoo nyɛɛɛ akudɔ amɛshishibii, amɛyitseiaŋ wa, ni amɛmlibii lɛ hu ajeŋba ekpɔtɔ. Biblia lɛ kɛɔ yɛ faŋŋ mli akɛ: “Gbɔmɔ yeɔ enaanyo gbɔmɔ nɔ ni ekɛyeɔ ehe awui.”Jajelɔ 8:9.

21. Maŋtsɛyeli lɛ baaha afee Nyɔŋmɔ suɔmɔnaa nii yɛ shikpɔŋ lɛ nɔ yɛ mɛɛ gbɛ nɔ?

21 Yɛ Harmagedon ta lɛ sɛɛ lɛ, adesai baahi nɔyeli kome pɛ ni ji Nyɔŋmɔ Maŋtsɛyeli lɛ shishi. Nakai Maŋtsɛyeli lɛ baatsu Nyɔŋmɔ suɔmɔnaa nii ahe nii ni ekɛ jɔɔmɔi ni yɔɔ miishɛɛ baaba. Ákɛ nɔkwɛmɔnɔ lɛ, ebaajie Satan kɛ edaimonioi lɛ kɛya. (Kpojiemɔ 20:1-3) Akɛ hewalɛ ni Yesu afɔleshãa lɛ yɔɔ lɛ baatsu nii bɔni afee ni adesai anɔkwafoi ahe akaye ni amɛgboi dɔŋŋ. Yɛ no najiaŋ lɛ, amɛbaahi shi kɛya naanɔ yɛ Maŋtsɛyeli nɔyeli lɛ shishi. (Kpojiemɔ 22:1-3) Abaafee shikpɔŋ lɛ paradeiso. No hewɔ lɛ, Maŋtsɛyeli lɛ baaha afee Nyɔŋmɔ suɔmɔnaa nii yɛ shikpɔŋ lɛ nɔ, ni ebaaha Nyɔŋmɔ gbɛi lɛ he atse. Mɛni enɛ tsɔɔ? Etsɔɔ akɛ yɛ naagbee lɛ, mɛi fɛɛ ni yɔɔ wala mli yɛ Nyɔŋmɔ Maŋtsɛyeli lɛ shishi lɛ baawo Yehowa gbɛi lɛ hiɛ nyam.

MƐƐ BE NYƆŊMƆ MAŊTSƐYELI LƐ BAATSU ENƐ HE NII?

22. Te wɔfeɔ tɛŋŋ wɔleɔ akɛ Nyɔŋmɔ Maŋtsɛyeli lɛ baaa beni Yesu yɔɔ shikpɔŋ nɔ loo yɛ eshitee lɛ sɛɛ nɔŋŋ lɛ?

22 Beni Yesu kɛɛ esɛɛnyiɛlɔi lɛ koni amɛsɔle akɛ, “Omaŋtsɛyeli lɛ aba” lɛ, eyɛ faŋŋ akɛ no mli lɛ Maŋtsɛyeli lɛ bako. Ani Maŋtsɛyeli lɛ ba beni Yesu kwɔ kɛtee ŋwɛi lɛ? Dabi, ejaakɛ Petro kɛ Paulo fɛɛ wie akɛ beni atée Yesu shi lɛ gbalɛ ni yɔɔ Lala 110:1 ni kaneɔ akɛ: “Yehowa kɛɛ minuŋtsɔ lɛ akɛ: ‘Tá mininejurɔ nɔ kɛyashi beyinɔ ní maŋɔ ohenyɛlɔi lɛ mafee onajiashi maaŋoo’” lɛ ba mli. (Bɔfoi lɛ Asaji 2:32-35; Hebribii 10:12, 13) Ehe bahia ni emɛ kɛyashi be ko.

Abaafee Nyɔŋmɔ suɔmɔnaa nii yɛ shikpɔŋ lɛ nɔ, yɛ Maŋtsɛyeli nɔyeli lɛ shishi taakɛ afeɔ yɛ ŋwɛi lɛ

23. (a) Mɛɛ be Nyɔŋmɔ Maŋtsɛyeli lɛ je nɔyeli shishi? (b) Mɛni abaasusu he yɛ yitso ni nyiɛ sɛɛ lɛ mli?

23 Ebaamɛ kɛyashi mɛɛ be? Yɛ afi 1800 afii lɛ anaagbee mli lɛ, Biblia kaselɔi anɔkwafoi bu akɔntaa ni amɛna akɛ be ni ekɛmɛɔ lɛ baaba naagbee yɛ afi 1914 mli. (Kɛ́ ootao afi nɛɛ he saji babaoo lɛ, no lɛ kwɛmɔ Saji Krokomɛi ni Fata He lɛ ni yɔɔ baafa 215-218 lɛ mli.) Nifeemɔi ni tee nɔ yɛ je lɛŋ kɛjɛ afi 1914 lɛ nɔ lɛ maa nɔ mi akɛ akɔntaa ni Biblia kaselɔi lɛ bu lɛ ja. Biblia gbalɛ mlibaa tsɔɔ akɛ Kristo batsɔ Maŋtsɛ yɛ afi 1914 mli, ni Nyɔŋmɔ ŋwɛi Maŋtsɛyeli lɛ je nɔyeli shishi. No hewɔ lɛ, “be fioo kɛkɛ” ni eshwɛ kɛha Satan lɛ mli wɔyɔɔ lɛ. (Kpojiemɔ 12:12; Lala 110:2) Wɔbaanyɛ wɔwie kɛ nɔmimaa hu akɛ etsɛŋ ni Nyɔŋmɔ Maŋtsɛyeli lɛ baaha afee Nyɔŋmɔ suɔmɔnaa nii yɛ shikpɔŋ lɛ nɔ. Ani enɛ ji miishɛɛ sane kɛha bo? Ani oheɔ oyeɔ akɛ sane nɛɛ ji anɔkwale? Yitso ni nyiɛ sɛɛ lɛ baaye abua bo koni ona akɛ eji tsɔɔmɔi diɛŋtsɛ ni yɔɔ Biblia lɛ mli.