Bai pa asuntu

Kuzê ki Bíblia ta fla sobri inférnu? El ta izisti mê?

Kuzê ki Bíblia ta fla sobri inférnu? El ta izisti mê?

Respósta di Bíblia

 Txeu di kes traduson di Bíblia antigu, sima Traduson di Rei Jaime, ta uza palavra “inférnu” na alguns versíklu. (Salmo 16:10; Atus 2:27 a) Sima kel dizenhu na kel artigu li ta mostra, txeu algen ta kridita ma inférnu é un lugar undi ki kes algen mau ta tormentadu ku lumi pa tudu ténpu. Má é kel-li ki Bíblia ta inxina?

Na kel artigu li

 Inférnu é un lugar undi pesoas ta tormentadu pa tudu ténpu?

 Nau. Kes palavra ki ta traduzidu pa “inférnu” na txeu traduson di Bíblia antigu é “Seol” (na ebraiku) i “Ádis” (na gregu), ki krê fla “Sipultura”, ki é un lugar ki ta podu tudu algen. Bíblia ta mostra ma kes algen ki sta na “Sipultura” ka sta bibu.

  •   Kes algen ki sta mortu ka sabe di nada i nen es ka ta xinti dór. ‘Ka ten trabadju, nen pensamentu, nen sabedoria, nen konhisimentu, na inférnu’. (Eclesiastes 9:10, Traduson Douay-Rheims, na inglês) Inférnu é ka un lugar xeiu di algen ta grita di dór. Envês di kel-li, Bíblia ta fla: ‘Pa kes mau fika na vergónha; pa es ka dexadu pâpia na Sipultura [inférnu, Traduson Douay-Rheims, na inglês].’ — Salmo 31:17; Traduson di Rei Jaime, na inglês (30:18, Traduson Douay-Rheims, na inglês); Salmo 115:17.

  •   Deus ka fla ma kastigu di pekadu é kema na inférnu, má é mórti. Deus fla primeru ómi, Adon, ma si el ka obiba el ta moreba. (Génesis 2:17) El ka fla nada sobri kema na inférnu pa tudu ténpu. Dipôs ki Adon peka, Deus fla-l ma se kastigu éra kel-li: ‘Bo é téra i pa téra bu ta bai otu bês.’ (Génesis 3:19) Adon ta dexaba di izisti. Si Deus staba ta manda Adon pa kema na inférnu, di sertéza El ta flaba el kel-la. Deus ka muda kastigu pa kes algen ki ka ta obi ku se leis. Txeu ténpu dipôs ki Adon peka, ku ajuda di se spritu santu, Deus poi Paulu ta skrebe kel-li: “Pagamentu di pekadu é mórti”. (Romanus 6:23) Nton kel algen ka meste tormentadu, pamodi “óras ki algen móre se pekadu dja purduadu.” — Romanus 6:7.

  •   Deus ta ôdia ideia di kema algen pa tudu ténpu. (Jeremias 32:35) Kel ideia li ta bai kóntra kel ensinu di Bíblia ki ta fla ma “Deus é amor.” (1 João 4:8) Deus krê pa nu adora-l pamodi nu ta ama-l, ka pamodi medu di ser tormentadu pa tudu ténpu. — Mateus 22:36-38.

  •   Pesoas dretu bai pa inférnu. Kes Bíblia ki ta uza palavra “inférnu” ta mostra ma ómis fiel, sima Jakó ku Jó, ta speraba ma es ta baba pa inférnu. (Génesis 37:35; Jó 14:13) Na kes Bíblia li, testu di Atus 2:31, 32 ta fla ma ti Jizus staba na inférnu, di kel dia ki el móre ti kel dia ki el resusitadu. Nton ta fika klaru, ma óras ki kes Bíblia li ta uza palavra “inférnu” es sta ta pâpia di Sipultura. b

 Kuzê ki Jizus krê flaba ku ilustrason di kel ómi riku i di Lázaru?

 Kel ilustrason li ki Jizus konta sta na Lukas 16:19-31. Kes ilustrason ki Jizus uza ta sirbi pa inxina-nu modi ki nu debe konporta i kuzê ki Deus ta pensa sobri un asuntu. Nton kel ilustrason di kel ómi riku i di Lázaru é ka un stória ki kontise di verdadi. (Mateus 13:34) Pa bu prende más sobri kel ilustrason li, lé artigu “Ken ki éra kel ómi riku i Lázaru?.

 Inférnu krê fla ma kel algen sabe ma el sta siparadu di Deus?

 Nau. Kel ensinu ki ta fla ma mortus sabe ma es sta siparadu di Deus ta bai kóntra kel ki Bíblia ta inxina. Bíblia ta fla klaru ma mortus ka sabe di nada. — Salmo 146:3, 4; Eclesiastes 9:5.

 Algun algen dja tradu di inférnu?

 Sin. Bíblia ta pâpia di 9 algen ki bai pa Sipultura (ki na alguns Bíblia traduzidu pa “inférnu”) i ki dipôs sai di la pamodi es resusitadu. c Si es daba kónta ma es staba na inférnu, es ta kontaba kuzê ki ta kontise la. Má, kes 9 algen ka fla ma es staba na un lugar di tormentu. Na verdadi, es ka fla nada ki kontise ku es timenti es staba la. Pamodi? Bíblia ta fla klaru ma kes algen ka sabeba di más nada. Éra sima si es staba na un “sónu” pizadu. — Juan 11:11-14; 1 Coríntios 15:3-6.

a Maioria di tradusons na inglês ka ta uza palavra “inférnu” na Atus 2:27. Envês di kel-li, es ta uza alguns palavra sima “sipultura”, (Versão Novo Século); “mundu di mortus”, (Nova Versão Internacional); “mortus” (A Tradução da Paixão). Otus ta traduzi kel palavra gregu pa “Ádis”. — Bíblia Padrão Cristã de Holman, Bíblia NET, Nova Versão Padrão Americana, Versão Padrão Inglesa.