Bai pa asuntu

Kuzê ki é pekadu?

Kuzê ki é pekadu?

Respósta di Bíblia

 Pekadu é tudu kuza ki nu ta faze, ki nu ta xinti ô ki nu ta pensa ki é kóntra kes lei di Deus. Pekadu é faze un kuza mariadu ô injustu ki ta bai kóntra kel ki Deus ta fla. (1 João 3:4; 5:17) Bíblia tanbê ta fla ma óras ki nu ta dexa di faze un kuza dretu ki nu devia faze, kel-la tanbê é pekadu. — Tiago 4:17.

 Na kes língua ki Bíblia skrebedu, kes palavra ki traduzidu pa pekadu krê fla ‘fadja’, sima óras ki un algen ta fadja kel pontu ki el sta ta smira pa el da ku flexa. Pur izénplu, Bíblia ta fla ma na ténpu antigu uns trópa di Israel ki tinha txeu spiriénsa ta daba ku pédra i es ‘ka ta fadjaba.’ Kes palavra ki traduzidu ‘ka ta fadjaba’, na kes língua ki Bíblia skrebedu na el, krê fla ‘ka ta pekaba.’ (Juízes 20:16) Nton, peka é óras ki un algen ta fadja pamodi el ka kunpri ku kes lei perfetu di Deus.

 Deus é nos Kriador, pur isu el ten direitu di fla-nu kuzê ki é dretu ô mariadu. (Apocalipse 4:11) Nu ten ki presta kónta na el pa kel ki nu ta faze. — Romanos 14:12.

Nu ta konsigi ivita pekadu sénpri?

 Nau. Bíblia ta fla ma ‘tudu algen peka i es ka ta alkansa glória di Deus’. (Romanos 3:23; 1 Reis 8:46; Eclesiastes 7:20; 1 João 1:8) Pamodi ki kel-li ta kontise?

 Adon ku Eva, ki éra kes primeru algen ki izisti, ka ta pekaba. Es kriadu perfetu, sima imaji di Deus. (Génesis 1:27) Má dja ki es ka obi ku Deus, es dexa di ser perfetu. (Génesis 3:5, 6, 17-19) Kantu es ten fidjus, es pasa-s kel pekadu ku inperfeson, sima un duénsa ki ta pasa di pai ku mai pa fidju. (Romanos 5:12) Davidi, ki éra rei di Israel, konkorda ku kel-li kantu el fla: ‘N nase ku kulpa di éru’. — Salmo 51:5.

Alguns pekadu é más gravi di ki otus?

 Sin. Pur izénplu, Bíblia ta fla ma na ténpu antigu alguns ómi di un sidadi, ki éra Sudoma, ‘éra mau’ i ma ses pekadu ‘éra grandi.’ (Génesis 13:13; 18:20) Nu ben odja três kuza ki ta mostra si un pekadu é gravi ô nau.

  1.   Tipu di pekadu. Bíblia ta fla ma nu debe ivita pekadus gravi sima ten konportamentu seksual mariadu, adora imaji, furta, bebe dimás, abuza di algen, mata algen i mete na fitisaria ô bruxaria. (1 Coríntios 6:9-11; Apocalipse 21:8) Bíblia ta mostra ma kes pekadu gravi li é diferenti di kes pekadu ki nu ta faze sen krê ô sen pensa, sima pur izénplu óras ki nu ta mágua un algen ku kuzas ki nu fla ô faze sen krê. (Provérbios 12:18; Efésios 4:31, 32) Má Bíblia tanbê ta mostra ma nu ka debe atxa ma alguns pekadu é ka nada, pamodi es pode pô-nu ta faze pekadus más gravi. — Mateus 5:27, 28.

  2.   Intenson. Alguns algen ta faze pekadu pamodi es ka konxe kes lei di Deus. (Atos 17:30; 1 Timóteo 1:13) Bíblia ka ta fla ma kes pekadu li é ka inportanti, má el ta mostra ma es é diferenti di dizobidese lei di Deus di propózitu. (Números 15:30, 31) Bíblia ta fla ma kes algen ki ta faze pekadu di propózitu ten un ‘korason mau.’ — Jeremias 16:12.

  3.   Kantu bês ki algen faze un pekadu. Bíblia tanbê ta mostra ma óras ki un algen ta faze un pekadu un bês sô, é diferenti di óras ki un algen ta faze un pekadu un bês bai duránti txeu ténpu. (1 João 3:4-8) Deus ta julga kes algen ki sabe kuzê ki é dretu, má simé es ta ‘faze pekadu di propózitu’. — Hebreus 10:26, 27.

 Óras ki un algen ta faze un pekadu gravi, talvês el pode xinti konsénsia pizadu. Pur izénplu, Rei Davidi fla: ‘Nhas fadja sta riba di nha kabésa; es é txeu dimás pa N karega, sima un karga pizadu.’ (Salmo 38:4) Má Bíblia ta da-nu kel speransa li: ‘Pa kes mau dexa ses kaminhu, i pa kes ki ta faze kuzas mariadu dexa ses pensamentu; pa es volta pa Jeová, ki ta ten mizerikórdia di es, pa nos Deus, pamodi el ta púrdua txeu.’ — Isaías 55:7.