Inda koshikalimo

Inda koshikalimo

Kala wa lenga oukwatya waJehova wokukala omudiinini nowokudimina po

Kala wa lenga oukwatya waJehova wokukala omudiinini nowokudimina po

“Omwene, Ove u nonghedi iwa, u yadi ekufilo, Ove u nolukeno naava have ku ifana.” — EPS. 86:5.

1, 2. (a) Omolwashike twa lenga ookaume ovo ovadiinini nohava dimine po? (b) Omapulo elipi hatu ka kundafana?

KAUME kashili omunhu a tya ngahelipi? Omumwameme umwe wedina Ashley okwa ti: “Kaume kashili omunhu oo ha kala alushe e lilongekida oku ku kwafela nohe ku dimine po ngeenge wa ninga epuko.” Atusheni otwa lenga ookaume ovo ovadiinini nohava dimine po. Ohave tu kwafele tu kale tu udite twa amenwa notu holike. — Omayel. 17:17.

2 Jehova oye aeke ta dulu okukala Kaume ketu omudiinini a shiya ko noha dimine po. Omupsalme okwe mu popya ta ti: “Omwene, Ove u nonghedi iwa, u yadi ekufilo, Ove u nolukeno [ile “ohole i na oudiinini”] naava have ku ifana.” (Eps. 86:5) Okukala omudiinini noho dimine po otashi ti shike? Jehova oha ulike ngahelipi omaukwatya oo mawa? Ongahelipi hatu dulu oku mu hopaenena? Omanyamukulo omapulo oo tae ke tu kwafela tu kale tu na ohole yomoule yokuhola Kaume ketu kopofingo, Jehova. Otae ke tu kwafela yo tu pameke ekwatafano letu nOvakriste vakwetu. — 1 Joh. 4:7, 8.

JEHOVA OMUDIININI

3. Okukala omudiinini otashi ti shike?

3 Oudiinini oo oukwatya wopahole oo wa kwatela mo ediladilo leliyandjo nokukala iho tengauka. Omunhu omudiinini oha kala e shii okulineekelwa. Oha twikile okukwafela nokuyambidida omunhu oo e hole, nokuli nomeenghalo didjuu. Jehova oye “Omudiinini” a shiya ko. — Eh. 16:5, NW.

4, 5. (a) Jehova oha ulike ngahelipi kutya omudiinini? (b) Ongahelipi okudilonga kunghee Jehova ha ulike oudiinini waye taku dulu oku tu twa omukumo?

4 Jehova okwa ulika ngahelipi kutya omudiinini? Oha yambidida alushe ovapiya vaye ovadiinini. Omupiya waye umwe omudiinini, ohamba David, okwa koleka oushili oo  kutya Jehova omudiinini eshi a ti: “[Komudiinini oto kala omudiinini, NW] nokomuyuki oto kala omuyuki.” (2 Sam. 22:26) Eshi David a li ta mono oixuna, Jehova okwa li e mu wilika, e mu amena nokwe mu xupifa. (2 Sam. 22:1) David okwa li e shii kutya Jehova iha ulike ashike oudiinini waye paendjovo ndele nomoilonga yo. Omolwashike Jehova a li omudiinini kuDavid? Omolwaashi David naye okwa li ‘omudiinini.’ Jehova okwa lenga oudiinini wovapiya vaye, noha kala omudiinini kwaavo ovadiinini kuye. — Omayel. 2:6-8.

5 Okudilonga kunghee Jehova ha ulike oudiinini waye otaku dulu oku tu twa omukumo. Omumwatate umwe omudiinini wedina Reed okwa ti: “Ohashi kwafele nge shili ngeenge handi lesha kombinga yanghee Jehova a li a ungaunga naDavid eshi a li meenghalo didjuu. Jehova okwa kala ta yambidida David nokuli naashi David a li ta tewatewa nokwa li ha kala momakololo. Osho osha twa nge lela omukumo. Osha dimbulukifa nge kutya kashi na nee mbudi kutya onde lihange meenghalo da tya ngahelipi, kutya nee otadi monika da fa tadi naipala shi fike peni, Jehova ota ka yambidida nge shimha ashike ndi li omudiinini kuye.” Nopehe na omalimbililo, naave osho u udite ngaho. — Rom. 8:38, 39.

6. Omeenghedi dimwe dilipi Jehova ha ulike oudiinini waye, naasho ohashi etele ovapiya vaye ouwa ulipi?

6 Omeenghedi dilipi vali Jehova ha ulike oudiinini waye? Oha kala alushe metwokumwe nomifikamhango daye. Okwe tu shilipaleka ta ti: “Fiyo omoukulupe weni, Aame tuu ou, ndi li ngaashi nda kala.” (Jes. 46:4) Oha ningi alushe omatokolo e likolelela komifikamhango daye ihadi lunduluka di na sha naasho shi li mondjila naasho sha puka. (Mal. 3:6) Shimwe vali, Jehova oha ulike oudiinini waye mokuwanifa po osho a udaneka. (Jes. 55:11) Oudiinini waye ohau etele ovapiya vaye aveshe ovadiinini ouwa. Ngahelipi mbela? Ngeenge otwa kala twa kanyatela filufilu komifikamhango daye, ohatu dulu okukala nelineekelo kutya ote ke tu nangeka noupuna ngaashi e tu udanekela. — Jes. 48:17, 18.

HOPAENENA OUDIININI WAJEHOVA

7. Omonghedi ilipi hatu dulu okuhopaenena oudiinini waKalunga?

 7 Ongahelipi hatu dulu okuhopaenena oudiinini waJehova? Onghedi imwe omo hatu dulu oku shi ninga, omokukwafela ovo ve li meenghalo didjuu. (Omayel. 3:27) Pashihopaenenwa, mbela ou shii omwiitaveli mukweni oo a teka omukumo, tashi dulika omolwokuhenoukolele, omolwomapataneko moukwaneumbo ile omolwomaunghundi opaumwene? Omolwashike ito i komunhu oo ndele to mu lombwele “eendjovo diwa dehekeleko”? (Sak. 1:13) * Ngeenge owa ningi ngaho, oto ulike kutya ove omudiinini nou li kaume kashili, oo e “dule ovamwaina ovalumenhu mokulineekelwa.” — Omayel. 18:24.

8. Ongahelipi hatu dulu okuhopaenena oudiinini waJehova mohombo?

8 Ohatu dulu yo okuhopaenena oudiinini waJehova mokukala ovadiinini kovaholike vetu. Pashihopaenenwa, ngeenge otwa hombola, otu shii kutya otu na okukala ovadiinini kookaume ketu kopahombo. (Omayel. 5:15-18) Onghee hano, ohatu ka henuka filufilu keshe osho tashi dulu oku tu twala moluhaelo. (Mat. 5:28) Kakele kaasho, ohatu ka ulika oudiinini wetu kovaitaveli vakwetu mokukala ihatu va ambe noku va lundila nosho yo okuhenuka okupwilikina kwaavo tave va popile mowii. — Omayel. 12:18.

9, 10. (a) Otwa hala okukala unene ovadiinini kulyelye? (b) Omolwashike okudulika koipango yaJehova ihashi kala alushe shipu?

9 Otu na unene tuu okukala ovadiinini kuJehova. Ongahelipi hatu dulu oku shi ninga? Omokukala hatu tale ko oinima ngaashi Jehova he i tale ko, okukala tu hole osho e hole, okutonda  osho e tonde nokulihumbata monghedi oyo tai mu hafifa. (Lesha Epsalme 97:10.) Apa ngoo pe fike okulihonga okukala hatu diladila nokukala tu udite ngaashi Jehova, opo ngoo tapa ka kala pe fike okudulika nehalo liwa koipango yaye. — Eps. 119:104.

10 Oshoshili kutya itashi ka kala alushe shipu okudulika koipango yaJehova. Otashi dulika tu na okukondja opo tu kale ovadiinini kuye. Pashihopaenenwa, Ovakriste vamwe ovo inava hombola ile inava hombolwa ova hala okuya mohombo, ndele fiyo opaife inava mona ookaume kopahombo tava wapalele moshiwana shaJehova. (1 Kor. 7:39) Natu tye nee omumwameme ina hombolwa okwa mona kutya ovanailonga vakwao ovo vehe fi ovaitaveli ohava kendabala alushe oku mu ningifa a endelafane nomunhu wonhumba. Omumwameme otashi dulika a kale e udite ouwike. Ndele nande ongaho, okwa tokola toko okukanyatela oudiinini waye kuJehova. Mbela ihatu pandula oihopaenenwa youdiinini ya tya ngaho? Jehova ota ka pa ondjabi aveshe ovo tava twikile okukala ovadiinini kuye nonande ove li meenghalo didjuu. — Heb. 11:6.

“Ope nookaume ve dule ovamwaina ovalumenhu mokulineekelwa.” — Omayel. 18:24 (Tala okatendo 7)

‘Diminafaneni po omatimba.’ — Ef. 4:32 (Tala okatendo 16)

JEHOVA OHA DIMINE PO

11. Okudimina po vamwe otashi ti shike?

11 Umwe womomaukwatya aJehova a tongomana oo okudimina po kwaye nehalo liwa. Okudimina po vamwe otashi ti shike? Osha kwatela mo okuhenuka okuhandukila ovo va nyona kufye ngeenge ove livela ombedi shili. Osho itashi ti kutya omunhu okwa hokwa osho sha ningwa po ile te lipwililike a fa e wete inapa ningwa sha. Ndele ponhele yaasho, okwa tokola oshinima osho shihe mu handukife. Omishangwa otadi hongo kutya Jehova oku “yadi ekufilo” noha dimine po nehalo liwa ovo have livele ombedi shili. — Eps. 86:5.

12. (a) Jehova oha ulike ngahelipi kutya oha dimine po? (b) Oshitya shOshigreka osho sha tolokwa ‘okudimwa po’ otashi ti shike?

12 Jehova oha ulike ngahelipi kutya oha dimine po? Ohe tu dimine po ‘omatimba mahapu’ nohe tu dimine po filufilu nofiyo alushe. (Jes. 55:7) Otu shi shii ngahelipi kutya Jehova oha dimine po filufilu? Diladila keshilipaleko olo li li mOilonga 3:19. (Lesha.) Omuyapostoli Petrus okwa li a kumaida ovapwilikini vaye  ve ‘lidilulule nove lialuluke.’ Ngeenge omunyoni e livela ombedi shili, oha kala e udite etimba neenghono omolwenyono laye. Oha kala yo a tokola toko okuhaendulula enyono laye. (2 Kor. 7:10, 11) Kakele kaasho, elivelombedi lashili ohali linyengifa omunyoni e “lialuluke” mokweefa po ondjila yaye ya puka nokuninga osho tashi hafifa Kalunga. Petrus okwa ti kutya ngeenge ovapwilikini vaye ove livele ombedi shili, omatimba avo otaa ‘dimwa po.’ Oshitya osho sha tolokwa okudimwa po osha dja koshitya shOshigreka osho tashi ti “okupushula po.” Onghee hano, ngeenge Jehova te tu dimine po, okwa fa ta pushula po omatimba etu. Kungaho, ohe tu dimine po filufilu. — Heb. 10:22; 1 Joh. 1:7.

13. Outumbulilo “itandi dimbulukwa vali omatimba avo” otau tu hongo shike kombinga yaJehova?

13 Otu shi shii ngahelipi kutya Jehova oha dimine po fiyo alushe? Diladila kexunganeko laJeremia li na sha nehangano lipe olo Jehova a ninga nOvakriste ovavaekwa, olo le shi ningifa tashi shiiva opo ovo va itavela mekuliloyambo va dule okudiminwa po. (Lesha Jeremia 31:34.) Jehova okwa ti: “Ohandi ka dima po omanyonauno avo, ndele itandi dimbulukwa vali omatimba avo.” Jehova okwe tu shilipaleka kutya ngeenge okwe tu dimine po, ihe ke tu katukila vali onghatu monakwiiwa omolwomanyono oo e tu dimina po. Iha kala ta diladila komanyono etu opo a kale te tu vele ombedi ile te tu handukile lwoikando omolwao. Ndele ponhele yaasho, ohe tu dimine po fiyo alushe omanyono a tya ngaho. — Rom. 4:7, 8.

14. Ongahelipi okudilonga kunghee Jehova ha dimine po taku dulu oku tu hekeleka? Yandja oshihopaenenwa.

14 Okudilonga kunghee Jehova ha dimine po otaku dulu oku tu hekeleka. Natu ka kundafaneni oshihopaenenwa shomumwameme umwe wedina Elaine. Omido dihapu da pita, okwa li a kondwa. Konima yomido donhumba okwa li a alulilwa meongalo. Okwa ti: “Nonande onda li nda lombwela vamwe nonda li handi lipopile kutya Jehova okwa dimina nge po, alushe onda li handi kala ndi udite kutya Jehova ke hole nge ile kutya oku hole unene vamwe noku li omunhu wolela kuvo.” Ndele Elaine okwa li a hekelekwa eshi a lesha nokudilonga komahokololo Ombibeli e na sha nanghee Jehova ha dimine po. Okwa weda ko ta ti: “Onda li ndi udite kutya Jehova oku hole nge noku na ko nasha naame monghedi omo nda li inandi shi diladila nale.” Okwa li unene tuu e linyengifwa kediladilo olo kutya: “Ngeenge Jehova okwe tu dimine po omanyono etu, inatu pumbwa okukala tu udite ondjo okukalamwenyo kwetu akushe omolwomanyono oo.” * Elaine okwa ti: “Onde ke shi didilika mo kutya kanda li nda itavela kutya Jehova ota dulu okudimina nge po, nonda li handi diladila kutya ohandi humbata omutengi oo okukalamwenyo kwange akushe. Ondi shii kutya otashi kwata olule okweefa po omadiladilo a tya ngaho, ashike onda hovela nale okukala ndi udite kutya ohandi dulu shili okweehena popepi elela naJehova nondi udite kutya onda kufwa omutengi.” Ihatu longele tuu Kalunga omunahole noha dimine po! — Eps. 103:9.

KALA HO DIMINE PO NGAASHI JEHOVA

15. Ongahelipi hatu dulu okukala hatu dimine po vamwe ngaashi Jehova?

15 Ohatu dulu okuhopaenena Jehova mokukala hatu dimine po vakwetu ngeenge ove livela ombedi shili. (Lesha Lukas 17:3, 4.) Dimbuluka kutya ngeenge Jehova te tu dimine po, oha dimbwa omanyono etu meityo olo kutya ihe ke tu handukila vali omolwao. Ngeenge nafye hatu dimine po vamwe, otu na okudimbwa omapuko avo mokukala itatu a shokonona vali ile okukala hatu a diladila.

16. (a) Mbela okudimina po vamwe otashi ti kutya otwa panda osho va ninga ile kutya otu hole okuningwa nai? Shi yelifa. (b) Otu na okuninga shike ngeenge otwa hala Kalunga e tu dimine po?

 16 Okudimina po vamwe itashi ti kutya otwa panda osho va ninga ile kutya otu hole okuningwa nai. Ndele paulelalela otashi ti kutya inatu hala oku va kwatela onghone. Ashike eshi sha  fimana oshosho kutya opo Kalunga e tu dimine po, nafye otu na okukala hatu dimine po ovanhu vakwetu. (Mat. 6:14, 15) Olukeno ohali linyengifa Jehova a dimbuluke kutya “fye ondwi yedu.” (Eps. 103:14) Mbela nafye olukeno ka li na oku tu linyengifa tu dimbuluke kutya vakwetu inava wanenena ngaashi fye noku va dimina po nehalo liwa? — Ef. 4:32; Kol. 3:13.

Natu kale hatu ilikanene tashi di komutima ovo ve tu udifa nai (Tala okatendo 17)

17. Oshike tashi ke tu kwafela ngeenge otwa udifwa nai komwiitaveli mukwetu?

 17 Oshoshili kutya haalushe hashi kala shipu okudimina po vamwe. Nokuli nOvakriste vamwe ovavaekwa vopefimbo lonale ova li hava mono shidjuu okukandula po okuhaudafana pokati kavo. (Fil. 4:2) Oshike tashi ke tu kwafela ngeenge otwa udifwa nai komwiitaveli mukwetu? Diladila koshihopaenenwa shaJob. Job okwa li a udifwa nai neenghono kookaume kaye, Elifas, Bildad naSofar, eshi va li tave mu lundile. (Job 10:1; 19:2) Lwanima, Jehova okwa ka hanyena ovalundili ovo vatatu. Okwa li e va lombwela va ye kuJob nova yandje exwikiloyambo omolwomanyono avo. (Job 42:7-9) Ashike Jehova okwa li a lombwela Job naye a ninge sha. Mbela oshike a li e na okuninga? Okwa li e mu lombwela a ilikanene ovapataneki vaye. Job okwa li a ninga ngaashi Jehova e mu lombwela, na Jehova okwa li e mu nangeka noupuna omolwomhepo yaye yokudimina po. (Lesha Job 42:10, 12, 16, 17.) Oshike hatu lihongo mo mehokololo olo? Ohatu lihongo mo kutya okwiilikanena tashi ti komutima ovo ve tu udifa nai otashi dulu oku tu kwafela tuhe va kwatele onghone.

TWIKILA OKUKALA WA LENGA PAUYADI OMAUKWATYA AJEHOVA

18, 19. Oshike tashi dulu oku tu kwafela tu twikile okukala twa lenga omaukwatya mawa aJehova?

18 Osha li shitunhula okukonakona omaukwatya e lili noku lili aJehova. Otwa mona kutya oha popiwa naye noupu, ke na onhondo, oha yandje nehalo liwa, oku na ondjele, omudiinini noha dimine po. Ashike ope na natango shihapu okulihonga shi na sha naJehova. Ohatu ka hafela okulihonga shi na sha naye fiyo alushe. (Omuud. 3:11) Nafye ohatu dulu okupopya ngaashi omuyapostoli Paulus oo a ti: “[Oule] u fike peni woupuna noweendunge nowounongo waKalunga!” Ohatu dulu yo okutya ngaho shi na sha nohole yaKalunga nosho yo omaukwatya makwao a-6 oo twa kundafana moitukulwa ei. — Rom. 11:33.

19 Atusheni natu twikile okukala twa lenga omaukwatya mawa aJehova mokukala hatu lihongo nokudilonga kombinga yao nosho yo oku a hopaenena monghalamwenyo yetu. (Ef. 5:1) Ngeenge otwa ningi ngaho, ohatu ka twa kumwe filufilu nomupsalme oo a ti: “Okukala popepi naKalunga, osho elao lange.” — Eps. 73:28.

^ okat. 7 Opo u mone omaetepo amwe oo taa dulu oku ku kwafela moshinima osho, tala oshitukulwa shi na oshipalanyole, “Have You Encouraged Anyone Lately?” mOshungonangelo 15 Januali 1995 nosho yo “Twaafaneni Omukumo Opo Mu Kale Mu Na Ohole nOilonga Iwa — Ongahelipi?” mOshungonangelo 1 Aprili 1995.

^ okat. 14 Tala okatendo 10 ketukulwa 26 lembo Ehena popepi naJehova.