Iar l̦otak ilo 1948 eo ilo juon bukwõn jidikdik ilo Nigeria. Ilo kar tõre in, l̦eo jatin jema etan Moustapha, innem tokãlik l̦eo jeiũ me rũttotata ilo l̦addik etan Wahabi, rar peptaij im erom Ri-Kõnnaan ro an Jeova. Ke ear ruwatimjuon aõ iiõ, jema ear mej. Ear lukkuun rup bũruõ. Wahabi ear ba ñan ña bwe jenaaj bar lo Baba ilo iien jerkakpeje eo. Men in ear lukkuun kaenõm̦m̦an eõ im ear kõm̦akũt eõ ñan jino katak Baibõl̦ eo. Iar peptaij ilo 1963 eo. Im ruo iaan l̦õm̦aro jeiũ ekoba l̦eo jatũ rar bareinwõt peptaij.

Ilo kar 1965 eo, iar kobal̦o̦k ippãn l̦eo jeiũ etan Wilson ilo Lagos im ear lukkuun em̦m̦an aõ jol̦o̦k iien ippãn rekũl̦ar bainier ro jet ilo Igbobi eklejia. Aer lañlõñ im kijejeto ear kõm̦akũt eõ ñan kõn̦aan bainier, kõn men in, ilo kar Jãnwõde 1968 eo iar jino bainier.

Juon jeid im jatid em̦m̦aan ilo Betel̦ etan Albert Olugbebi, ear karõk juon kweilo̦k ejejuwaan ippãn kõm jo̦dikdik ro im ear kõnono kõn an ituiõñin Nigeria aikuj jipejel̦ bainier ro. Ij keememej wõt an jeid im jatid Albert lukkuun rõjañ kõm im ba: “Em̦m̦an dettami im komi maroñ kõjerbal iien im maroñ ko ami ñan Jeova. Elukkuun lõñ jerbal ko komi maroñ kõm̦m̦ani ilo jikin in.” Iar lukkuun kõn̦aan anõke joñak eo an ri-kanaan Aiseia im kõtl̦o̦k an Jeova kõjerbale eõ, kõn men in iar kanne aõ application.—Ais. 6:8.

 Ilo kar Mãe 1968 eo, kar jilkinl̦o̦k eõ bwe in jerbal ãinwõt juon jipejel̦ bainier ilo bukwõn eo etan Kano, ilo ituiõñin Nigeria. Ilo kar tõre in, ear wõr juon pata (Biafran War) me ear jino jãn 1967 eo l̦o̦k ñan 1970 eo. Itok jãn pata in, elukkuun lõñ armej rar mej im iioon eñtaan ilo ituiõñin Nigeria, innem tokãlik pata in ear em̦m̦akũt ñan iturearin Nigeria. Kõn an juon jeid im jatid em̦m̦aan lukkuun kea, ear kajjioñ ukot aõ l̦õmn̦ak im ba bwe in jab etal. Ijoke iar ba ñane: “Kom̦m̦ool kõn am̦ l̦õmn̦ak kõn ña. Bõtab el̦aññe Jeova ekõn̦aan bwe in jerbal ilo jikin in, innem ejjel̦o̦k aõ pere bwe enaaj pãd ippa.”

Elukkuun kar kabũrom̦õjm̦õj wãween ko rar wal̦o̦k ilo Kano. Pata eo ear lukkuun ko̦kkure bukwõn in. Ke kõmar kwal̦o̦k naan, jet iien kõmar lo ãnbwinnin ro rar mej jãn pata eo. Meñe ekar wõr jejjo eklejia ko ilo Kano, ak elõñ iaan ro jeid im jatid rar ko jãn jikin in. Kiiõ, ear wõr joñoul jim̦a wõt ri-kwal̦o̦k naan ro im rar lukkuun mijak im ebbweer. Rein jeid im jatid rar lukkuun m̦õn̦õn̦õ ke jijino iameañ me kõmij jipejel̦ bainier ar tõpar jõkein. Ri-kwal̦o̦k rein ear em̦m̦an aer eo̦roñ naanin kõketak ko kõmar lel̦o̦k ñan er. Kõmar jipañ er bwe ren bar jino kõm̦m̦ani iien kweilo̦k ko im jerbalin kwal̦o̦k naan. Bareinwõt, kõmar jipañ er ñan bar jino jilkinl̦o̦k ripoot in kwal̦o̦k naan ko aer ñan ra eo im ñan bareinwõt order bok ko ad.

Ña im jipejel̦ bainier ro m̦õtta kõmar jino katak kajin Hausa. Ke elõñ iaan armej ro ilo jikin in rar roñ ennaan eo kõn Aelõñ eo ilo kajin eo aer, rar roñjake kõm. Bõtab ilo kabuñ eo me enañin aolep armej ro ilo jikin in rar kabuñ ie, ear jab em̦m̦an ippãer jerbalin kwal̦o̦k naan eo ammim. Kõn men in, kõmar aikuj lukkuun kõjparok. Juon iien, juon em̦m̦aan ear kõpl̦e ña im ri-kwal̦o̦k naan eo m̦õtta kõn juon bakbõk. Em̦m̦an bwe em̦õkajl̦o̦k neem̦ro jãn l̦eo im kõm̦ro ar maroñ ko jãne. Meñe kõmar iioon wãween ko rekauwõtata, ak Jeova ear “kanooj kõjparok” kõm, im ear lõñl̦o̦k oran ri-kwal̦o̦k naan ro. (Sam 4:​8, UBS) Rainin, elõñl̦o̦k jãn 500 ri-kwal̦o̦k naan ro me rej pãd ilo 11 eklejia ko ilo Kano.

Tokãlik ilo O̦kwõj 1968 eo, ãlikin aõ pãd ilo Kano ium̦win jejjo allõñ, kar jilkinl̦o̦k ña im bar ruo jipejel̦ bainier ñan Niamey, kiãptõl̦ eo an Republic  of Niger. Ejjabto tokãlik, kõmar lo bwe Niger ilo West Africa, ej juon iaan jikin ko rebwiltata ilo lal̦ in. Kõmar aikuj katak kilen kwal̦o̦k naan meñe elukkuun bwil, im ejjab men in wõt ak kõmar aikuj katak kajin French, kajin eo an armej ro ilo jikin in. Meñe kõmar iioon wãween kein reppen, ak kõmar lõke Jeova im jino kwal̦o̦k naan ilo kiãptõl̦ eo ippãn ri-kwal̦o̦k naan ro me rar jokwe ilo ijin. Ium̦win jidik iien, enañin aolep ro me rar jokwe ilo Niamey me remaroñ riit, rar bõk juon aer kaape in bok eo etan Mol Eo ej tellok ñõn Mour In Drio. Joñan, armej ro rekõn itok im pukot kõm bwe ren ebbõk aer bok!

Ejjabto tokãlik kõmar kile bwe ri-utiej ro ilo kien ear jab em̦m̦an ippãer Ri-Kõnnaan ro an Jeova. Ilo kar Jul̦ae 1969 eo, kõmar koba ippãn doon im kõm̦m̦ane kweilo̦k el̦ap eo jinointata ilo aelõñ in, im ekar wõr enañin roñoul armej me rar kobatok. Kõmar reim̦aanl̦o̦k ñan an ruo ri-kwal̦o̦k naan ro rekããl ajel̦o̦k mour ko aer im peptaij. Bõtab ilo kar raan eo jinointata ilo kweilo̦k el̦ap in, bwilijmããn̦ ro rar itok im kabõjrake kweilo̦k eo. Rar bõk jipejel̦ bainier ro im em̦m̦aan eo ej lol̦o̦k eklejia ñan m̦õn bwilijmããn̦ eo. Ãlikin aer kajitũkini kõm rar ba bwe kõmin bar ro̦o̦ll̦o̦k raan eo tok juon. Kõmar kile bwe ri-utiej ro remaroñ kõm̦m̦an poktak. Kõn men in, kõmar karõk ñan kõm̦m̦ane katak in peptaij eo ilo m̦õn juon armej innem peptaiji er ilo juon reba ilo ittino.

Jejjo wiik tokãlik, kien eo ear jiroñ ña ekoba bar l̦alem jipejel̦ bainier ro bwe kõmin etal jãn Niger. Rar ba bwe kõmar aikuj etal jãn aelõñ in ilowaan wõt ruo raan im kõmar aikuj make pukot kilen. Kõmar pokake im kajju etal ñan ra eo ilo Nigeria, ijo me rar kwal̦o̦ktok ia eo kõm naaj em̦m̦akũtl̦o̦k ñane im jerbal ie.

Kar jilkinl̦o̦k eõ ñan bukwõn eo etan Orisunbare, ilo Nigeria, ijo me iar lo el̦ap tõprak ilo jerbalin kwal̦o̦k naan im iar jerbal ippãn jejjo iaan ri-kwal̦o̦k naan ro me rar jokwe ijin. Bõtab ãlikin jijino allõñ, ra eo ear bar kũr eõ bwe in bar jepl̦aak ñan Niger make iaõ. Ilo jinoin, iar lukkuun bwilõñ im ikkũm̦kũm̦, bõtab tokãlik iar kijooror in bar iioone ro jeid im jatid ilo Niger!

Iar bar jepl̦aak ñan Niamey. Ilo kar raan eo tok juon ãlikin aõ kar tõpar ijin, juon peejnejmããn jãn Nigeria ear kile bwe ij juon iaan Ri-Kõnnaan ro an Jeova im ear jino kwal̦o̦ktok kajjitõk ko an kõn Baibõl̦ eo. Kõm̦ro ear katak Baibõl̦ ippãn doon, im ãlikin an kar jol̦o̦k an kõbaatat im l̦e jãn joñan an idaak arkool̦, ear peptaij. Tokãlik, iar lukkuun m̦õn̦õn̦õ bwe iar maroñ kwal̦o̦k naan ippãn ro jeid im jatid ilo jikin ko jet ilo Niger im bwe iar maroñ lo an elõñ armej ro kõm̦m̦an wõnm̦aanl̦o̦k ko im peptaij. Ilo jinoin, ke iar tõpartok ijin ekar wõr 31 Ri-Kõnnaan ro an Jeova im ke iar em̦m̦akũt, ekar wõr 69 oraer.

Ilo jem̦l̦o̦kinl̦o̦k 1977 eo, iar bar jepl̦aak ñan Nigeria ñan bõk jet kamminene ko. Ãlikin an kar dedel̦o̦k aõ bõk kamminene ium̦win jilu wiik, em̦m̦aan eo ej loloodjake jerbal ko an Em̦m̦aan ro Rej Lale Ra Eo, etan Malcolm Vigo, ear ba bwe in riiti juon lõta jãn ra eo ilo Sierra Leone. Em̦m̦aan ro jeid im jatid ilo Sierra Leone rar kajjioñ lale ñe ewõr juon jeid  im jatid em̦m̦aan me em̦m̦an an ãjmour, ejjel̦o̦k rejetan, im ejel̦ã kajin Pãlle im French bwe en maroñ jerbal ãinwõt juon eo ej lol̦o̦k eklejia ko ilo Guinea. Jeid im Jatid Malcolm ear ba bwe unin aõ bõk kamminene ej ñan jipañ eõ ilo jerbal in. Ear lukkuun kwal̦o̦k m̦ool im ba bwe jerbal in ejjab juon jerbal epidodo. Ear ba ñan ña: “Kwõn lukkuun l̦õmn̦ak kake m̦okta jãn am̦ bõk jerbal in.” Bõtab ilo m̦õkaj, iar uwaak im ba: “El̦aññe Jeova eo ej jilkinl̦o̦k eõ innem inaaj etal.”

Iar kãlo̦k ñan Sierra Leone im iar iioone em̦m̦aan ro jeid im jatid me rar loloodjake ra eo ie. Juon iaan em̦m̦aan ro jeid im jatid ear ba ñan ña, “Kõmij jab lukkuun jel̦ã kõn jerbalin kwal̦o̦k naan eo ad ilo Guinea.” Meñe em̦m̦aan ro jeid im jatid ilo ra in rar loloodjake jerbalin kwal̦o̦k naan eo ad ilo Guinea, ak rar jab maroñ tõpar ri-kwal̦o̦k naan ro ijin kõn wõt an l̦ap poktak ilo kien. Jejjo alen in an em̦m̦aan ro jeid im jatid ilo ra in kajjioñ jilkinl̦o̦k juon jeid im jatid em̦m̦aan ñan lol̦o̦k ro jeid im jatid ilo Guinea, bõtab rar jab maroñ lo tõprak. Kõn men in, rar kajjitõk ippa bwe in etal ñan kiãptõl̦ eo an Guinea etan Conakry, ñan lale ñe imaroñ bõk mãlim jãn kien ñan jokwe ijin.

Ke iar tõparl̦o̦k Conakry, iar etal ñan embassy eo an Nigeria im kõnono ippãn ambassador eo. Iar ba ñane bwe ikõn̦aan kwal̦o̦k naan ilo Guinea. Ear ba bwe in jab pãdwõt ilo ijin kõnke remaroñ kalbuuji eõ ak m̦ane eõ. Ear ba: “Kwõn ro̦o̦l ñan Nigeria im kwal̦o̦k naan ijen̦,” im iar uwaak im ba: “Jaab, ikõn̦aan pãdwõt.” Kõn men in, ear je juon lõta ñan minister eo an kien eo an Guinea bwe en jipañ eõ, im minister eo ear m̦õn̦õn̦õ in jipañ.

Ejjabto tokãlik, iar jepl̦aak ñan ra eo ilo Sierra Leone im iar kõnnaanek em̦m̦aan ro jeid im jatid kõn pepe eo an minister eo. Em̦m̦aan rein jeid im jatid rar lam̦õj kõn lañlõñ ke rar roñ kõn wãween an Jeova kar kõjeraam̦m̦ane tũreep eo aõ. Kien eo ear kamãlim aõ jokwe ilo Guinea!

Jãn 1978 eo l̦o̦k ñan 1989 eo, iar jerbal ãinwõt juon eo ej lol̦o̦k eklejia ko ilo Guinea im Sierra Leone, im bareinwõt ãinwõt juon eo ej pinej jenkwan eo ej lol̦o̦k eklejia ko ilo Liberia. Ilo jinoin, ekkã aõ kar nañinmej. Jet iien men in ear wal̦o̦k ke iar jokwe ilo jikin ko ejej armej ie. Bõtab ilo iien kein, ro jeid im jatid rar kate er joñan wõt aer maroñ ñan bõkl̦o̦k eõ ñan juon aujpitõl̦.

Juon iien, ear lukkuun nana aõ bõk nañinmejin malaria, ejjab men in wõt ak iar m̦aj. Ke ear bar em̦m̦an aõ mour, iar roñ bwe ro jeid im jatid rar l̦õmn̦ak bwe inaaj kar mej, kõn men in, rar kajjioñ lale ia eo remaroñ kalibwini eõ. Meñe iar iiooni wãween kein rekauwõtata, bõtab iar jab kõn̦aan etal jãn jerbal kein aõ jãn Jeova ñan jidik. Im ij lukkuun tõmak bwe jemaroñ bõk jokwane eo em̦ool me ej ñan indeeo jãn Anij eo me emaroñ kõjerkakpejeik kõj jãn mej.

Ilo kar 1988 eo iar iioone Dorcas, juon jeid im jatid kõrã me ej bainier, elukkuun ettã bũruon, im erũtto ilo tõmak. Kõm̦ro ear m̦are im ear kobatok ippa ilo aõ lol̦o̦k eklejia ko. Dorcas ej juon rejeta me el̦ap yokwe ippãn im ejel̦ã kaarmejjeteik e make. Kõm̦ro kõn etetal ñan eklejia ko kõm̦ro ear lol̦o̦ki. Joñan, jet iien kõm̦ro ear etetal ium̦win 15 m̦ail̦ im kõm̦ro ear ineeke bããk ko am̦ro. Ñan eklejia ko  me el̦apl̦o̦k aer ettol̦o̦k, kõm̦ro kõn uwe ilo jabdewõt wa me emaroñ bõkl̦o̦k kõm̦ro ñan lol̦o̦k er. Ial̦ ko rar eppedkatkat im elukkuun lõñ roñ killep ko ie.

Dorcas ej juon eo elukkuun peran. Ñan waanjoñak, ewõr iien ko me kõmar aikuj kijoone l̦we ko me elõñ crocodile ko ie. Juon iien ke kõmar ito-itak ium̦win l̦alem raan, kõmar tõpare juon reba me ear jorrããn bũrij eo ie me ej kõm̦m̦an jãn al̦al̦. Kõn men in, kõmar aikuj kõjerbale juon kõrkõr. Ke Dorcas ear jutak bwe en to jãn kõrkõr eo, ear okjak ñan ilowaan reba eo me elukkuun m̦wilal̦. Kõm̦ro ear jaje aõ im ekar wõr crocodile ko ilo reba eo. Em̦m̦an bwe ekar wõr jet likao ro rar pãd ijo im rar tulo̦k ñan reba eo im lo̦mo̦o̦rene. Jãn wõt iien in, ear nana am̦ro kiki im ear nana ettõn̦ak ko am̦ro ium̦win jidik iien. Meñe ãindein, ak kõm̦ro ear wõnm̦aanl̦o̦k wõt ilo jerbal eo am̦ro.

Ilo jinoin 1992 eo, kõm̦ro ear lukkuun bwilõñ ke Dorcas ear bõro̦ro. Men in ear ke mel̦el̦ein bwe ejem̦l̦o̦k am̦ro pãd ilo jerbalin full-time? Kõm̦ro ear l̦õmn̦ak, “Jeova ear letok juon menin letok!” Kõn men in, kõm̦ro ear n̦aetan ledik eo nejũm̦ro Jahgift. Emãn iiõ tokãlik, ear l̦otak l̦adik eo jatin etan Eric. Ajri rein nejũm̦ro rej jim̦or menin letok jãn Jeova. Jahgift ear jerbal ãinwõt juon ri-ukok ium̦win jidik iien ilo m̦õn ukok eo ilo Conakry, im Eric ej juon rijjipañ ilo eklejia eo.

Meñe Dorcas ear aikuj bõjrak jãn an jipejel̦ bainier, ak ear wõnm̦aanl̦o̦k wõt im rekũl̦ar bainier ke ear lale ajri ro nejũm̦ro. Ikijjeen jipañ eo jãn Jeova, iar maroñ wõnm̦aanl̦o̦k wõt ilo aõ jerbalin jipejel̦ full-time. Ke ajri ro rar rũtto, Dorcas ear maroñ bar jerbal ãinwõt juon jipejel̦ bainier. Kiiõ kõm̦ro ej jerbal ãinwõt mijinede ro ilo Conakry.

Aolep iien ij etal ñan ijoko Jeova ej jilkinl̦o̦k eõ ñane. Ekkã am̦ro lio pãleõ lo an kõjparok im kõjeraam̦m̦ane kõm̦ro. Ilo am̦ro lõke Jeova im jab m̦weiuk ko an lal̦ in, kõm̦ro ear maroñ kõjparok kõm̦ro jãn elõñ apañ im inepata ko. Ikijjeen men ko kõm̦ro ear iiooni ilo mour ko am̦ro, kõm̦ro Dorcas ej lo bwe eo ej Wũnjãn jokwane eo em̦ool ej Jeova, “Anij in am lo̦mo̦o̦r.” (1 Kro. 16:35) Ij lukkuun tõmak bwe aolep ro me rej lõke Jeova, “Anij enaaj kõjparok [mour ko aer], ãinwõt an juon em̦m̦aan kõjparok juon menin aorõk.”—1 Sa. 25:​29, UBS.