BWEBWENATO

Iar Jek ilo Bũruõ bwe In Juon Rũttarin̦ae an Kũraij

Bwebwenato eo an Demetrius PSarras

Ke iar roñ ainikien aer bu tok ñan ijo ij pãd ie, jiddik wõt aõ kar lelõñl̦o̦k juon añkijep mouj. Rũttarin̦ae ro me rar bu tok, rar lam̦õj im ba bwe in wal̦o̦ktok jãn ijo ij kũttiliek ie. Ke iar wal̦o̦ktok im kepaakl̦o̦k er, iar lukkuun kõkkõm̦m̦anm̦õn. Im iar jab jel̦ã el̦aññe inaaj mour ke ak mej. Ta eo ear kõm̦m̦an bwe in pãd ilo wãween in ekauwõtata?

IAR l̦otak ilo 1926, ilo juon baam̦le me 8 nejier ajri. Ña ij kein kajimjuon nejin rũtto ro jinõ im jema me reniknik jerbal. Baam̦le eo ammim ekar jokwe ilo juon bukwõn edik ilo Greece etan Karítsa.

Ilo kar iiõ eo m̦oktal̦o̦k, jinõ im jema rar iioon John Papparizos, juon Rũkkatak Baibõl̦ ekijejeto im em̦m̦an ippãn bwebwenato. Ilo iien ko jem̦aan rekõn n̦aetan Ri Kõnnaan ro an Jeova, Rũkkatak Baibõl̦ ro. Joñan an kar jinõ im jema bwilõñ kõn an Jon jel̦ã kõmel̦el̦eik eoon ko jãn Baibõl̦, erro ar jino kobal̦o̦k ilo kweilo̦k ko an Rũkkatak Baibõl̦ ro ilo bukwõn eo ammim. Meñe jinõ ear jaje riit ak ear lukkuun pen tõmak eo an ilo Jeova Anij. Ear kwal̦o̦k kõn tõmak eo an ñan ro jet jabdewõt iien ejejjet im epel̦l̦o̦k ñan an kõm̦m̦ane men in. Ak ekabũrom̦õjm̦õj bwe jema ekar etal im ejako an kweilo̦k kõn an l̦ap an kar kalimjek wõt bõd ko an ro jet.

Kõmeañ aolep ro jeiũ im jatũ, ear l̦ap ameañ kautiej naan ko ilo Baibõl̦. Bõtab ke kõmar rũttol̦o̦k, ear l̦ap ammim kar m̦ad kõn menin kam̦õn̦õn̦õ ko an jo̦dikdik ro. M̦ae baj juon iien ilo 1939 ke Pata eo an Lal̦ in Kein Karuo ear jelõt Europe, juon men ekabwilõñlõñ ear wal̦o̦k ilo bukwõn eo ammim. L̦eo rilikimeañ etan Nicolas Psarras me ej kab m̦õj an peptaij ãinwõt juon iaan Ri Kõnnaan ro an Jeova, ear m̦akoko in bõk kun̦aan ilo tarin̦ae. Em̦õj an kar jarin tarin̦ae eo an aelõñin Greece je kadede etan bwe en kab etal ñan tarin̦ae. Ak ke Nicolas ear 20 an iiõ, ear peran in jutak im̦aan ruutiej ro an jarin tarin̦ae eo im ba, “Ijjab maroñ tarin̦ae kõnke ij juon rũttarin̦ae an Kũraij.”  Rar ekajete ilo jikin ekajet eo an rũttarin̦ae im jilkinl̦o̦k bwe en kalbuuj ium̦win 10 iiõ. Kõmar lukkuun bwilõñ kõn men in!

Em̦m̦an bwe ilo kar jinoin iiõ eo 1941, juon jarin tarin̦ae jãn juon aelõñ me m̦õttan Greece ear itok im pãd ium̦win jidik iien bwe en jipañ Greece. Kõn men in, rar karõl̦o̦k Nicolas jãn kalbuuj. Nicolas ear jepl̦aaktok ñan Karítsa, im l̦eo jeiũ etan Ilias ear kwal̦o̦k elõñ kajjitõk ko ñane kõn Baibõl̦. Ña iar lukkuun jijet im roñjake. Ãlikin iien in, Ilias, ña, im lio ediktata jatũm̦ro etan Efmorfia, kõmjeel ear jino katak Baibõl̦ im keini ammim pãd ilo kweilo̦k ko. Ilo iiõ eo tok juon, kõmjeel ear wũjlepl̦o̦k mour ko amjel ñan Jeova im peptaij. Tokãlik, emãn iaan ro jeim im jatim rar bar erom Ri Kõnnaan ro an Jeova.

Ilo 1942, ear wõr 9 likao im jiroñ ro jãn eklejia eo ilo Karítsa me 15 ñan 25 aer iiõ. Im kõm aolep kar jel̦ã bwe kõmij pojak in naaj iioon mãlejjoñ ko rel̦l̦ap. Innem ñan kõkajoor kõm make, kõmar koba ippãn doon ñan katak Baibõl̦, al kõn alin kweilo̦k ko, im jar. Kõn ammim kar kõm̦m̦ane men in jabdewõt iien ear wõr ammim maroñ, ear lukkuun kõkajoor tõmak ko ammim.

TARIN̦AE KO ILO AELÕÑ EO

Ilo jem̦l̦o̦kinl̦o̦k Pata eo an Lal̦ in Kein Karuo, ewõr juon kumi in rijum̦ae ear jutak im jum̦ae kien eo an Greece. Men in ear kõm̦m̦an bwe en wõr tarin̦ae ilowaan aelõñ in wõt. Kumi in rijum̦ae rein me relãj im nana, rekar bõk aolep armej ro ilo bukwõn ko rettol̦o̦k im booje er bwe ren kobal̦o̦k ippãer. Ke rar itok im ko̦kkure bukwõn eo ammim, rar bõk jilu iaan jo̦dikdik ro ilo eklejia eo. Kar wõn rein? Ej Antonio Tsoukaris, Ilias, im ña. Kõmar akwel̦ap im ba ñan er bwe kõmij jab bõk kun̦aamim ilo tarin̦ae kõnke kõmij Kũrjin, ak rar iuun kõm bwe kõmin etetal ñan Tol̦ Olympus, me 12 awa ettol̦o̦kin jãn bukwõn eo ammim.

Ejjabto tokãlik, juon iaan rũttarin̦ae ro reutiej ekar jiroñ kõm bwe kõmin etal ippãn kumi in rinana ro me rej etal ñan bukwõn ko im kowadoñe armej ro kõn men ko m̦weieer. Ke kõmar kwal̦o̦k ñane bwe kõmij Kũrjin im Kũrjin ro rem̦ool rejjab m̦an armej ro jet, ear bõkl̦o̦k kõm ñan rũtõl eo eutiejtata an jarin tarin̦ae eo. Ke kõmar ba ejja men ko wõt, rũtõl eo ear ba: “Eokwe bõk juon donkey bwe kom̦win kab likũt jabdewõt rũttarin̦ae ejorrããn n̦ae ioon im bõkl̦o̦k ñan aujpitõl̦.”

Ke kõmar ba: “Ak ta ñe rũttarin̦ae ro an kien renaaj jibwe kõm? Renaaj ke l̦õmn̦ak bwe kõmij kajjioñ tarin̦aeik er?” Ekar ba: “Eokwe ebbõkl̦o̦k kijen rũttarin̦ae ran̦ im̦aantata pilawã.” Innem kõmar ba: “Ak ta ñe rũtõl eo an rũttarin̦ae ro eloe kõm ippãn donkey eo im kakien kõm bwe kõmin bũkl̦o̦k kein tarin̦ae ko ñan ro im̦aantata?” Eto an uwaak bwe ejja kõl̦mãnl̦o̦kjen̦ m̦okta. Ãliktata, ekar kal̦apl̦o̦k ainikien im ba: “Eokwe, bõlen kom̦ maroñ lale jiip kan̦! Pãdwõt ilo tol̦ in im lale bwijjin jiip kan̦.”

Iaan men ko me kar jiroñ kõm bwe kõmin kõm̦m̦ane ilo iien eo ear wal̦o̦k tarin̦ae, bõklõkõt eo amjeel jim̦or ear kõtl̦o̦k bwe kõmin lale jiip ko. Juon iiõ tokãlik, rar kõtl̦o̦k Ilias bwe en jepl̦aak im lale jinõm̦ro kõnke erũtto iaam̦ro. Ilo tõre eo, m̦am̦a emake iaan bwe em̦õj an jako baba. Antonio ear nañinmej im rar bar kõtl̦o̦ke. Bõtab, rar dãpij wõt ña.

Ilo tõre eo, jarin tarin̦ae eo an Greece ear epaaketok wõt ijo rijum̦ae ro rej pãd ie. Kumi in rijum̦ae rein rar bõk ña im ko ñan tol̦ ko iturin Albania. Kõm baj tõpar wõt jikin eo me ej kõkal̦l̦en an jem̦l̦o̦k jikin ko Greece ej kiene ak rũttarin̦ae ro an Greece rejãde im kaapool̦e kõm. Rijum̦ae ro rar ilbõk im ko. Ak ñe ña, iar kũttiliek idipin juon wõjke me ekar okjak. Eñin iien eo ikar kwal̦o̦k kake ilo jinointata me rũttarin̦ae ro rar lam̦õj im ba in wal̦o̦ktok jãn ijo ij kũttiliek ie.

 Ke iar ba ñan rũttarin̦ae rein an Greece bwe kumi in rijum̦ae ro rar kalbuuji eõ, rar bõkl̦o̦k ña ñan jikin kõppãd eo an rũttarin̦ae ro iturin Véroia bwe ren ekajete eõ, eñin kar jikin kweilo̦k Beria ilo Baibõl̦. Rar jiroñ eõ bwe in kõb ro̦ñ bwe en jikin an rũttarin̦ae ro kũttiliek im bu. Kõn aõ kar m̦akoko, rũtõl eo an rũttarin̦ae ro ear ba bwe ren jilkinl̦o̦k ña ñan jikin kalbuuj eo enana ilo juon iaan ãne jiddik ko ilo Makrónisos (Makronisi).

JUON ÃNE EKAAMIJAK IM NANA

Makrónisos ej juon ãne elukkuun nana me ej pãd ilo Attica coast enañin 30 m̦ail̦ ettol̦o̦k jãn Athens. Ãne in el̦ap an bwil im ejjel̦o̦k dãn ie, im edekãke. Joñan kilepen ãnin ej 8 m̦ail̦ aetok im 1.5 m̦ail̦ (2.5 km) depakpak. Bõtab, elukkuun lõñ rar kalbuuj ie. Jãn kar 1947 ñan 1958, elõñl̦o̦k jãn 100,000 rũkalbuuj rar pãd ijin. Ro rar kalbuuj ie ej ro m̦õttan kumi in rijum̦ae eo im ro rar l̦õmn̦ak nanaik er bwe rej m̦õttaer, ekoba ro m̦oktal̦o̦k jãn rein me redike kien eo, im bareinwõt elõñ iaan Ri Kõnnaan ro an Jeova me rar tiljek wõt.

Ke iar juur l̦o̦k bokin ãnin ilo jinoin 1949, rũkalbuuj ro rar jenolo̦k ñan elõñ kurub. Rar likũt ña ippãn kurub in em̦m̦aan ro me 100 jim̦a uwaaer im ejjab l̦ap an ruwaj ro jããke er. Kar 40 iaameañ, kõmar kiki ioon lal̦ im koboob ilo juon em̦ nuknuk me ilo m̦ool 10 wõt armej remaroñ kiki ilowaan. Kõmar idaak jãn dãn ko rettoon im enañin aolep iien kõmar m̦õñã juub im eggplant. Ejjab jem̦l̦o̦k an kar ekkõtoto im bũñalñal, im elukkuun kar kaeñtaanan men in. Bõtab, em̦m̦anl̦o̦k jãn ammim nãj kar ekkotaak dekã aolep raan im etal itok kaki. Eñin men eo ekaeñtaanan tata me ekar ko̦kkure ãnbwinnin im l̦õmn̦ak ko an elõñ iaan rũkalbuuj ro.

Juon raan ke iar etetal iaar, iar iioon jet jeid im jatid ilo jikin kõppãd ko an kurub ko jet. Kõmar lukkuun m̦õn̦õn̦õ bwe kõm bar lo mejãn doon! Jabdewõt iien kõmar kweilo̦k ippãn doon, kõmar lukkuun kõjparok bwe ren jab jibwe kõm. Kõmar bareinwõt kwal̦o̦k naan ñan rũkalbuuj ro jet ilo ittino, im jet iaan rein rar erom Ri Kõnnaan ro an Jeova tokãlik. Am kar kõm̦m̦ane men kein im jar ñan Jeova jãn bũruem, ekar jipañ kõm bwe en kajoor wõt tõmak eo ammim.

RAR LUKKUUN MATÕRTÕR IM KAEÑTAAN EÕ

Ãlikin kar 10 allõñ in aõ pãd ilo jikin kalbuuj eo enana, rar ba bwe eiien aõ kõn̦ak nuknuk in rũttarin̦ae. Rar likũt ña ijin kõnke rar l̦õmn̦ak enaaj kar ukot aõ l̦õmn̦ak bwe in kobal̦o̦k ilo tarin̦ae. Bõtab iar m̦akoko. Ke rar bõkl̦o̦k eõ im̦aan eo ej lale jikin kalbuuj eo, iar lel̦o̦k ñane peba eo me iar je naan kein ie, “Ikõn̦aan wõt bwe in juon rũttarin̦ae an Kũraij.” Ãlikin an kar kaamijak ña, ekar ba ren bõkl̦o̦k eõ ñan ippãn armej eo kein karuo me ewõr an maroñ, l̦ein ekar juon rũtõl in kabuñ an Greek Orthodox (baat in Katlik) im ear kõn̦ak nuknuk ko an rũkaki in kabuñ. Ke iar peran im uwaake kajjitõk ko an jãn eoon ko ilo Baibõl̦, ear illu im ba: “Bõk kijañ n̦e jãn ije. Elukkuun baj tarjen joñan l̦õn̦e!”

Jibboñõnin raan eo tok juon, rũttarin̦ae ro rar bar jiroñ eõ bwe in kõn̦ak nuknuk ko an rũttarin̦ae. Ak ke iar m̦akoko, rar baiti eõ im lukkuun deñõt ña kõn juon al̦al̦ in deñdeñ. Innem rar bõk eõ ñan aujpitõl̦ eo an rũttarin̦ae bwe ren jããk ewõr ke di ebwilo̦k, ãlikin rar ipere eõ ñan em̦ nuknuk eo ij kiki ie. Aolep raan rar kõm̦m̦ane men in ñan ña im ekar ãindein ium̦win ruo allõñ.

Kõn aõ kar jutak pen wõt kõn tõmak eo aõ, rũttarin̦ae ro rar m̦õk l̦o̦k wõt im kajjioñe bar juon kõl ekããl bwe in ebbeer. Rar likũt peiũ ilikũ im lukwõje, im rar deñõt lo̦piden neõ kõn to ko remijel. Meñe ilukkuun kar metak, ak iar keememej naan ko an Jijej ke ear ba: “Em̦õn̦õn̦õ kom̦ ñe armej renaaj kajjirere kake kom̦, im matõrtõr kom̦ . . . Kom̦win lañlõñ im kanooj buñbũruomi, bwe el̦ap jinõkjeej ñan kom̦ ilañ; bwe ãindein aer matõrtõr rũkanaan ro m̦okta jãn kom̦.” (Matu 5:11, 12) Ejjabto jãn iien eo rar deñõt eõ, iar l̦otl̦o̦k.

Ke iar ruj, ij pãd ilowaan juon ruum̦ in kalbuuj me ekappio̦eo im ejjel̦o̦k kar ko̦o̦j, pilawã im dãn. Jekdo̦o̦n ak iar ineem̦m̦an wõt ãinwõt ñe ejjel̦o̦k men en̦ ear wal̦o̦k ñan ña. Iar lo an “aenõm̦m̦an jãn Anij,” ‘kõjparok bũruõ im l̦õmn̦ak ko aõ’ ãinwõt an Baibõl̦ kallim̦ur. (Pil. 4:7) Ilo raan eo tok juon, juon rũttarin̦ae ejouj ear bõktok kijõ pilawã im lim̦õ dãn, im bareinwõt juon aõ kopã mããn̦ãn̦. Bar juon rũttarin̦ae ear bõktok kõj eo an bwe in kañe. Ilo wãween kein im wãween ko jet, iar lo an Jeova lale im kõjparok eõ.

Ruutiej ro rar watõk ña bwe ij juon rijum̦ae epen awiia im rar liaakel̦o̦k ña ñan jikin ekajet eo an rũttarin̦ae ilo Athens. Ãlikin aer kar ekajete eõ, rar jilkinl̦o̦k ña ñan jikin kalbuuj eo ilo Yíaros (Gyaros) bwe in kalbuuj ium̦win 3 iiõ. Ãne in ej pãd irear in Makrónisos im joñan ettol̦o̦kin ej 30 m̦ail̦.

“KÕM MAROÑ LÕKE KOM̦”

Jikin kalbuuj eo ilo Yíaros ewõrwõr kõn pirõk ko rekkillep im rebũrõrõ im elõñl̦o̦k jãn 5,000 ro rekõn kar jerbal ilo kien rar kalbuuj ijin. Ekar bar wõr 7 Ri Kõnnaan ro an Jeova rej kalbuuj ie, im unin aer kar kalbuuj ej kõnke rar m̦akoko in bõk kun̦aaer ilo tarin̦ae im m̦akũtkũt ko an lal̦. Meñe elukkuun kar mo katak Baibõl̦ ijin ak kõmar koba ippãn doon im kõm̦m̦ane men in ilo ittino. Ekkã an  kar ro jeid im jatid en̦n̦oojtok ammim Naanin Keeañ im kõm kõn jei naan ko ie ilo peim bwe kõmin kab katak kaki.

Juon raan ke kõmar tilekek ilo juon jikin im katak ippãn doon, juon ruwaj ear jibwe kõm im ear jol̦o̦k aolep bokin katak ko ammim. Rar bõkl̦o̦k kõm ñan opij eo an ruutiej eo ej lale rũkalbuuj ro, im kõmar lukkuun l̦õmn̦ak bwe renaaj bar kaetokl̦o̦k ammim pãd ilo kalbuuj. Bõtab, rũlale jikin kalbuuj eo ear ba: “Kõm jel̦ã wõn kom̦, im el̦ap ammim kautiej tõmak n̦e ami. Kõm jel̦ã bwe kõm maroñ lõke kom̦. Bar jepl̦aak ñan jerbal ko ami.” Joñan, ear letok jerbal ko repidodo bwe kõmin kõm̦m̦ani. Bũruem ear lukkuun obrak kõn kam̦m̦oolol. Men in ej kaalikkar bwe jekdo̦o̦n ñe jej pãd ilo jikin kalbuuj kõn tõmak eo ad, ak jemaroñ bõktok nõbar ñan Jeova.

Kõn ammim kar jutak pen kõn tõmak eo ammim, elõñ men ko jet rem̦m̦an rar bar wal̦o̦k. Ekar wõr juon rũkalbuuj me ear juon rũkaki in Math ilo college. L̦ein ekajoor lale men ko kõmij kõm̦m̦ani im ke ear lo an em̦m̦an m̦wilim im jerbal ko ammim, ekar jino kajjitõk kõn tõmak eo ammim. Ke kõmar diwõj jãn kalbuuj ilo jinoin 1951, ear bar diwõj ippemmim ilo iien eo. Tokãlik, ear peptaij im erom juon iaan Ri Kõnnaan ro an Jeova, im ear juon rukwal̦o̦k naan eo ekijejeto ilo jerbalin kwal̦o̦k naan.

IJ JUON RŨTTARIN̦AE WÕT

Ak ña, ãlikin aõ diwõj jãn kalbuuj, iar jepl̦aak ñan ippãn baam̦le eo aõ ilo Karítsa. Innem tokãlik, iar em̦m̦akũt ñan juon jikin etan Melbourne ilo Australia, im elõñ armej jãn Greece rar bar kõm̦m̦ane men in. Eñin ijo iar iioon juon jeid im jatid kõrã me ejouj etan Janette im kõm̦ro ar m̦are. Tokãlik, ear wõr juon nejũm̦ro l̦addik im jilu leddik im kom̦ro ar katakin er bwe ren karejar ñan Jeova.

Rainin, em̦õj an 90 aõ iiõ, im ij jerbal wõt ãinwõt juon eo ej lale eklejia. Kõn aõ eñtaan kõn jorrããn ko rar wal̦o̦k ñan eõ jem̦aan, jet iien emetak ãnbwinnũ im neõ, el̦aptata ñe ij jepl̦aaktok jãn jerbalin kwal̦o̦k naan. Bõtab, ãinwõt kar iien ko jem̦aan, ij kate wõt eõ bwe in juon ‘rũttarin̦ae an Kũraij.’​—2 Ti. 2:3.