Yeqa uye kokuphakathi

Kungani OFakazi BakaJehova Bengananzi Amaholideyi?

Kungani OFakazi BakaJehova Bengananzi Amaholideyi?

 Okwenza oFakazi bakaJehova bengananzi amaholideyi amanengi

 Siqala sihlolisise okutshiwo liBhayibhili ukuze sibone ukuthi kuqondile yini ukuhlanganyela kuholideyi ethile. Amanye amaholideyi kawavumelani lalokho okutshiwo liBhayibhili yikho oFakazi bakaJehova kabawagcini. UFakazi ngamunye kumele azikhethele ukuthi uzakwenzani endabeni le futhi akukhethayo kufanele kumtshiye ‘elomzwangedwa omsulwa phambi kukaNkulunkulu labantu.’​—ImiSebenzi 24:16.

 OFakazi bakaJehova bazibuza imibuzo elandelayo ukuze babone ukuthi bangayinanza yini iholideyi ethile. a

  •   Iholideyi yakhona isekela imfundiso engekho eBhayibhilini yini?

     Okutshiwo liBhayibhili: “‘Phumani kubo, lehlukane labo,’ kutsho uJehova, ‘njalo yekelani ukuthinta into engcolileyo.’”​—2 KwabaseKhorinte 6:15-17.

     OFakazi bakaJehova kabahlanganyeli emikhosini engavumelani lalokho okutshiwo liBhayibhili ukuze bahlale behlanzekile. Nanku okunye abakukhangelayo:

     Imikhosi esukela ekukhonzeni onkulunkulu bamanga. UJesu wathi: “‘NguJehova uNkulunkulu wakho okumele umkhonze, njalo nguye yedwa okumele umenzele inkonzo engcwele.’” (UMathewu 4:10) OFakazi bakaJehova abahlanganyeli emikhosini enjengekhisimusi, i-Easter leminye esukela ekukhonzeni onkulunkulu bamanga. Nanka amanye amaholideyi abangawananziyo.

    •  Kwanzaa. Ibizo leli “livela emutshweni wesiSwahili othi, matunda ya kwanza, okutsho ukuthi ‘izithelo zakuqala.’ Umkhosi lo wasukela emdlalweni wokuthakazelela isivuno owaqalisa e-Africa.” (Encyclopedia of Black Studies) Abanye bacabanga ukuthi umkhosi weKwanzaa awulani lokukhonza kodwa i-Encyclopedia of African Religion ithi umkhosi lo ufanana lomunye owenziwayo e-Africa lapho izithelo zakuqala “ezinikelwa khona kubonkulunkulu lasemadlozini njengendlela yokubabonga.” Ibhuku leli libika ukuthi emkhosini weKwanzaa owenziwa ngama-African American kwenziwa izinto ezifanana lalezo ezasisenziwa kudala.

      Kwanzaa

    •  Mid-Autumn Festival. Lo ngumkhosi owenziwa ngoSeptember kumbe ngo-October “wokudumisa unkulunkulukazi wenyanga.” (Holidays, Festivals, and Celebrations of the World Dictionary) Okunye okwenziwa emkhosini lo yikuthi “omama bayaguqa phambi kukankulunkulukazi lo.”​—Religions of the World​—A Comprehensive Encyclopedia of Beliefs and Practices.

    •  Nauruz (Nowruz). Umkhosi lo wasukela enkolweni okuthiwa yiZoroastrianism. Ilanga okwenziwa ngalo umkhosi lo lingcwele kakhulu ebantwini abasenkolweni le. Abantu laba bakholwa ukuthi unkulunkulu welanga wayexotshelwa khatshana ngunkulunkulu womqando yikho ngelanga lomcimbi lo babethakazelela ukuphenduka kwelanga.​—United Nations Educational, Scientific and Cultural Organization.

    •  Shab-e Yalda. Ibhuku elithi, Sufism in the Secret History of Persia lithi umkhosi lo unanzwa ngelanga lapho imini eyabe imfitshane khona njalo “kuyabe kukhulekelwa unkulunkulu wokukhanya okuthiwa nguMithra.” Kucatshangwa lokuthi umkhosi lo ufanana lalowo owenziwa ngamaRoma lamaGrikhi nxa bekhulekela onkulunkulu belanga. b

    •  Thanksgiving. Umcimbi lo lawo unjengeKwanzaa ngoba kwenziwa izinto ezazisenziwa endulo lapho okwakuthakazelelwa khona isivuno ngokubonga onkulunkulu. Ngokuhamba kwesikhathi “amaKhristu aqalisa ukwamukela amasiko la.”​—A Great and Godly Adventure​—The Pilgrims and the Myth of the First Thanksgiving

     Amaholideyi asekela amasalamusi. IBhayibhili liveza ukuthi ukunanza amaholideyi anjalo yikuzehlukanisa loJehova ngoba kufanana lokuthi uyabe ‘uphakulela unkulunkulu weNhlanhla ukudla.’ (U-Isaya 65:11) Yikho oFakazi bakaJehova kabawathakazeleli amaholideyi alandelayo:

    •  Ivan Kupala. Ibhuku elithi, The A to Z of Belarus lithi: “Ngelanga [le-Ivan Kupala] imvelo iba lamandla okwenza izimanga futhi nxa ulesibindi lenhlanhla ungawathola amandla akhona.” Endulo iholideyi le yayinanzwa ngabantu ababekhonza onkulunkulu bamanga bethakazelela ukuphenduka kwelanga. Kodwa ibhuku elithi Encyclopedia of Contemporary Russian Culture lithi iholideyi le yacina isamukelwa ngamaKhristu bayihlanganisa lomkhosi wokuthakazelela uJohane uMbhabhathizi.”

    •  Lunar New Year (Chinese New Year or Korean New Year). ‘Ngelanga leli abantu bazama ngamandla wonke ukuthokozisa onkulunkulu babo ukuze babe lenhlanhla futhi kubahambele kuhle emnyakeni olandelayo.’ (Mooncakes and Hungry Ghosts​—Festivals of China) Abantu baseKorea labo ngelanga leli ‘bayakhuleka emadlozini benze leminye imikhuba ukuze baxotshe imimoya emibi njalo bathole inhlanhla emnyakeni asebengena kuwo. Bayabuza lakubonkulunkulu ukuze babone ukuthi umnyaka olandelayo ubaphatheleni.’​—Encyclopedia of New Year’s Holidays Worldwide.

      Chinese New Year

     Amaholideyi asekela imfundiso yokuthi umphefumulo awufi. IBhayibhili lithi umphefumulo uyafa. (UHezekheli 18:4) Yikho oFakazi bakaJehova kabahlanganyeli kumaholideyi asekela imfundiso yokuthi umphefumulo awufi. Nanka amanye akhona:

    •  All Souls’ Day (Day of the Dead). I-New Catholic Encyclopedia ithi leli ‘lilanga lokukhumbula abafileyo ababethembekile.’ Ngeminyaka yabo-500 kusiya kubo-1500 C.E. abantu babekholwa ukuthi nxa umuntu angafa ezondile wayephenduka eseyisipoko, ixoxo kumbe umthakathi ukuze azophindisela.

    •  Qingming Festival (Ch’ing Ming) and Hungry Ghost Festival. Imikhosi le emibili yenzelwa ukutshengisa inhlonipho kwabafileyo. Ibhuku elithi Celebrating Life Customs Around the World​—From Baby Showers to Funerals lithi ngesikhathi se-Ch’ing Ming “ukudla lokunathwayo kanye lemali yephepha kuyatshiswa ukuze abafileyo bangabulawa yindlala loba ukuze bangomi kumbe baswele imali.” Ibhuku leli liphinda lithi “ngesikhathi somkhosi we-Hungry Ghost Festival, abawunanzayo umkhosi lo bakholwa ukuthi kukhona okuhlanganisa abaphilayo labafileyo nxa inyanga igcwele. Yikho benza iminikelo kwabafileyo ukuze babathokozise.”

    •  Chuseok. Ibhuku elithi The Korean Tradition of Religion, Society, and Ethics lithi ngelanga lomkhosi lo abantu “banika abafileyo ukudla lewayini ngoba bakholwa ukuthi umphefumulo usala uphila nxa umuntu angafa.”

     Amaholideyi alokwenza lesidimoni. IBhayibhili lithi akulamuntu okumele abe “yisanuse loba ocasisa ngemibono ocasisa imilingo njalo ophathelene lobuthakathi, ophosayo, loba olamadlozi loba olemimoya loba okhangelele kwabafileyo. Loba ngubani oyenza lezizinto uyisinengiso kuJehova.” (UDutheronomi 18:10-12), OFakazi bakaJehova balalela amazwi la ngokungahlanganyeli kuloba yiwuphi umkhuba olokwenza lobudimoni. Kabahlanganyeli kuHalloween kumbe emikhosini elandelayo:

    •  Sinhala and Tamil New Year. “Imikhuba ejayele ukwenziwa ngomkhosi lo . . . yenziwa ngamalanga akhethwe yilabo abahlola izinkanyezi ngoba bathi yiwo alenhlanhla.”​—Encyclopedia of Sri Lanka.

    •  Songkran. Ibizo lomcimbi lo owenziwa e-Asia “livela ebaleni lesiSanskrit . . . elitsho ‘ukuntshintsha’ kumbe ‘ukuhamba.’ Emcimbini lo kuthakazelelwa ukuhamba kwelanga lisiyahlangana lezinkanyezi eziliqembu ezibizwa ngokuthi yi-Aries.”​—Food, Feasts, and Faith​—An Encyclopedia of Food Culture in World Religions.

     Imikhosi eseMthethweni kaMosi eyaphela ngokufa kukaJesu. IBhayibhili lithi: “UMthetho waphela ngoKhristu.” (KwabaseRoma 10:4) AmaKhristu ayazisebenzisa izimiso ezitholakala eMthethweni kaMosi owawuphiwe ama-Israyeli. Lanxa kunjalo kabayinanzi imikhosi eyayisenziwa ngama-Israyeli ngoba yayimayelana lokubuya kukaMesiya. ILizwi likaNkulunkulu lithi: “Izinto lezo ziyisithunzi sezinto ezizayo kodwa okoqobo ngokukaKhristu.” (KwabaseKholose 2:17) AmaKhristu akholwa ukuthi uMesiya wabuya yikho kawayinanzi imikhosi le ngoba injongo yayo seyagcwaliseka. Okunye okwenza angayinanzi yikuthi isihlanganisa lemikhuba engekho eBhayibhilini. Nansi eminye imikhosi oFakazi abangayinanziyo:

    •  Hanukkah. Umkhosi lo ngowokuthakazelela ukunikelwa kwesibili kwethempeli lamaJuda elaliseJerusalema. Kodwa iBhayibhili lithi uJesu waba nguMphristi oMkhulu ‘etendeni [loba ethempelini] elingcono futhi eliphelele kakhulu kulelakuqala njalo elingenziwanga ngezandla, elingasingxenye yezinto lezi ezidaliweyo.’ (KumaHebheru 9:11) Itende kumbe ithempeli okukhulunywa ngalo evesini le akusilo loqobo.

    •  Rosh Hashanah. Umkhosi lo wenziwa ngelanga lokuqala lomnyaka wamaJuda. Ngesikhathi sama-Israyeli abantu babenikela imihlatshelo kuNkulunkulu. (AmaNani 29:1-6) UJesu “wacinisa imihlatshelo leminikelo” ngoba nguye oGcotshiweyo owayethenjisiwe njalo lokhu kwenza ingasasebenzi kuNkulunkulu.​—UDanyeli 9:26, 27.

  •   Iholideyi yakhona isekela ukuxubana kwamasonto yini?

     Okutshiwo liBhayibhili: “Kulokuhambelana bani phakathi komuntu okholwayo lomuntu ongakholwayo? Kulokuvumelana bani phakathi kwethempeli likaNkulunkulu lezithombe?”​—2 KwabaseKhorinte 6:15-17.

     OFakazi bakaJehova bayazama ngazo zonke izindlela ukuhlala ngokuthula labomakhelwane babo njalo bayakwazi ukuthi wonke umuntu ulenkululeko yokuzikhethela inkolo ayifunayo. Lanxa kunjalo abayithakazeleli imikhosi esekela ukuxubana kwamasonto. Nanku okunye abacabanga ngakho endabeni le:

     Imikhosi yokuhlonipha abantu abalezikhundla emasontweni kumbe eyokumanyanisa abantu abalezinkolo ezitshiyeneyo. Ngesikhathi uNkulunkulu engenisa abako-Israyeli elizweni lesithembiso wabaxwayisa ukuthi bangahlanganyeli ekukhonzeni kwamanga. Wabatshela wathi: “Lingenzi isivumelwano labo loba labonkulunkulu babo. . .  Ngoba ukukhonza kwabo onkulunkulu babo kuzakuba yisithiyo kini.” (U-Eksodusi 23:32, 33) Yikho-ke oFakazi bakaJehova kabahlanganyeli kumaholideyi alandelayo.

    •  Loy Krathong. Umkhosi lo wenziwa eThailand. Ngesikhathi sakhona “abantu benza imiganu emincane ngamahlamvu besebefaka amakhandlela phakathi kwayo bayibeke emfuleni ukuze ihambe lamanzi. Bakholwa ukuthi ukwenza njalo kukhipha umnyama futhi bathi balandela lokho okwakusenziwa nguBuddha.​—Encyclopedia of Buddhism.

    •  National Repentance Day. Esinye isiphathamandla sePapua New Guinea sathi labo abananza iholideyi le “bayabe betshengisa ukuthi bayavumelana lazo zonke imfundiso zamaKhristu.” Isiphathamandla lesi saphinda sathi “ngelanga leli wonke umuntu elizweni ukhuthazwa ukuthi aqhubeke elandela imithetho yobuKhristu efakiweyo.”

    •  Vesak. “Leli lilanga elingcwele ukwedlula wonke ebantwini benkolo yesiBuddha. Kuyabe kuthakazelelwa ukuzalwa kukaBuddha, ukukhanyiselwa kwakhe kanye lokufa kumbe ukuya kwakhe endaweni elokuthula okuthiwa yiNirvana.”​—Holidays, Festivals, and Celebrations of the World Dictionary.

      Vesak

     Imikhuba esekelwe emasikweni angekho eBhayibhilini. UJesu watshela abakhokheli benkolo wathi: “Selenze ilizwi likaNkulunkulu laba yinto engelancedo ngenxa yesiko lenu.” Waphinda wathi ukukhonza kwabo kwakungancedi ngoba babefundisa “izinto ezithethwe emilayweni yabantu.” (UMathewu 15:6, 9) OFakazi bakaJehova bayasilalela isixwayiso lesi yikho kabahlanganyeli kumaholideyi athile.

    •  Epiphany (Three Kings’ Day, Timkat , or Los Reyes Magos). Abahlanganyela emkhosini lo bayabe bethakazelela ukuvakatsha kwezazi zenkanyezi zisiya kuJesu kumbe ukubhabhathizwa kwakhe. Imikhuba ‘eyayisenziwa ngababekhonza onkulunkulu bamanga enjengokukhonza onkulunkulu bemifula lezifudlana yaqalisa ukwamukelwa ngamaKhristu futhi yayisisenziwa ngelanga leli.’ (The Christmas Encyclopedia) Omunye umkhosi ohambelana lalowu kuthiwa yiTimkat. Umkhosi lo lawo “usekelwe emasikweni abantu.”​—Encyclopedia of Society and Culture in the Ancient World.

    •  Feast of the Assumption of the Virgin Mary. Umkhosi lo ngowokuthakazelela ukuthi unina kaJesu waya ezulwini elomzimba wakhe wenyama. Ibhuku elithi Religion and Society​—Encyclopedia of Fundamentalism lithi “amaKhristu akuqala ayengawunanzi umkhosi lo njalo iMibhalo ayisitsheli lutho ngawo.”

    •  Feast of the Immaculate Conception. “Imfundiso yokuthi uMariya wazalwa engelasono ayikho eMibhalweni . . . Yimfundiso eyavela ebantwini.”​—New Catholic Encyclopedia.

    •  Lent. Ibhuku elithi New Catholic Encyclopedia lithi ngesikhathi somkhosi lo abantu bayazila futhi bazisole ngalokho abakwenzileyo. Waqaliswa ngeminyaka yabo-400 C.E. ngemva kweminyaka engu-200 kuqedwe ukubhalwa iBhayibhili. Ibhuku leli lithi ngelanga lokuqala lomkhosi lo, “abathembekileyo badwetshwa isiphambano ngomlotha ngoLwesithathu. Umkhuba lo wamukelwa ngamaKatolika ngomnyaka ka-1091.”

    •  Meskel (or, Maskal). Umkhosi lo wenziwa e-Ethiopia. Ibhuku elithi Encyclopedia of Society and Culture in the Medieval World lithi ngelanga leli kuyabe kuthakazelelwa “ukutholakala kweSiphambano (okuyiso okwabethelwa kuso uKhristu). Kuyabaswa umlilo omkhulu abantu besebegida bewugombolozele.” OFakazi bakaJehova bona kabasebenzisi isiphambano ekukhonzeni kwabo.

  •   Umkhosi wakhona udumisa umuntu kumbe inhlanganiso ethile loba uphawu lwesizwe yini?

     Okutshiwo liBhayibhili: “UJehova uthi: ‘Uqalekisiwe lowo othemba umuntu, othembe ukuthi amandla akhe asenyameni, onhliziyo yakhe ihlamukela uJehova.’”​—UJeremiya 17:5.

     OFakazi bakaJehova balendaba labanye abantu sibili kodwa kabahlanganyeli emikhosini elandelayo:

     Amaholideyi adumisa umbusi othile kumbe omunye umuntu odumileyo. IBhayibhili lithi: “Yekelani ukwethemba umuntu olomphefumulo nje kuphela emakhaleni akhe. Ngoba uyini yena na?” (U-Isaya 2:22) Yikho oFakazi bakaJehova kabahlanganyeli emkhosini wokuthakazelela usuku lokuzalwa kukamongameli, inkosi kumbe indlovukazi ethile.

     Amaholideyi okuthakazelela uphawu lwesizwe. OFakazi bakaJehova kabahlanganyeli nxa kuthakazelelwa uphawu lwesizwe ngoba iBhayibhili lithi: “Xwayani izithombe.” (1 UJohane 5:21) Abanye abantu bathi uphawu lwesizwe ayisiso sithombe futhi alukhulekelwa kodwa uCarlton J. H. Hayes obona ngezembali wabhala wathi: “Abantu abangalithontisiyo ilizwe labo bakhanya ngokuhlonipha uphawu lwesizwe kuze kube angani bayalukhonza.”

     Amaholideyi aqakathekisa osanta kumbe abangcwele. Kwenzakalani indoda ethile ize ikhothamele umphostoli uPhetro? IBhayibhili lithi: “UPhetro wamsukumisa wathi: “Sukuma, lami ngingumuntu njengawe.” (ImiSebenzi 10:25, 26) UPhetro labanye abaphostoli babengafuni ukuthi abantu babakhonze, yikho oFakazi bakaJehova kabathakazeleli loba yiphi iholideyi elokwenza lokuqakathekisa osanta kumbe abangcwele. Nanka amanye amaholideyi abangawananziyo:

    •  All Saints’ Day. “Ngelanga leli kwenziwa umcimbi wokuthakazelela bonke abangcwele . . . Akwaziwa ukuthi umkhosi lo waqalisa njani.”​—New Catholic Encyclopedia.

    •  Fiesta of Our Lady of Guadalupe. Umkhosi lo wenzelwa ukutshengisa inhlonipho “kongcwele waseMexico” abanye abakholwa ukuthi nguMariya unina kaJesu. Bakholwa ukuthi wabonakala kwenye indoda eyayingumlimi ngo-1531.​—The Greenwood Encyclopedia of Latino Literature.

      Fiesta of Our Lady of Guadalupe

    •  Name Day. Ibhuku elithi Celebrating Life Customs Around the World​—From Baby Showers to Funerals lithi lo “ngumcimbi lapho umntwana aphiwa khona ibizo lomuntu ongcwele nxa ebhabhathizwa kumbe nxa esiba lilunga lesonto. Liphinda lithi “ngelanga leli kwenziwa imikhuba eminengi ephathelane lokukhonza.”

     Imikhosi yokuthakazelela intuthuko elethwe ngezombusazwe. IBhayibhili lithi: “Kungcono ukuphephela kuJehova kulokuthemba umuntu.” (IHubo 118:8, 9) OFakazi bakaJehova bakholwa ukuthi uNkulunkulu nguye ozaqeda zonke inhlupho ezikhona lamuhla hatshi abantu. Yikho kabahlanganyeli emikhosini yokukhankasela amalungelo athile njenge-Youth Day loba i-Women’s Day. Emazweni okuthakazelelwa khona ukukhululwa kwabantu ababeyizigqili kudala, oFakazi abahlanganyeli emikhosini enjalo. Bakholwa ukuthi uMbuso kaNkulunkulu yiwo wodwa ozaqeda uhlupho lobandlululo olukhona emhlabeni lamuhla.​—KwabaseRoma 2:11; 8:21.

  •   Umkhosi wakhona uphakamisa ilizwe elithile yini kumbe umhlobo othile wabantu?

     Okutshiwo liBhayibhili: “UNkulunkulu kakhethi, kodwa kuzo zonke izizwe uyamemukela umuntu omesabayo njalo owenza okulungileyo.” (ImiSebenzi 10:34, 35)

     OFakazi bayawathanda amazwe abahlala kuwo kodwa kabahlanganyeli emikhosini eqakathekisa ilizwe kumbe umhlobo othile wabantu. Nanzi ezinye izibonelo:

     Amaholideyi okuthakazelela amasotsha. UJesu watshela abalandeli bakhe wathi: “Qhubekani lithanda izitha zenu futhi libathandazela abalihlukuluzayo.” (UMathewu 5:44) OFakazi bakaJehova kabagcini amaholideyi alokwenza lokuthakazelela amasotsha. Nanka amanye akhona:

    •  Anzac Day. “Ibizo elithi Anzac litsho ukuthi Australian and New Zealand Army Corps njalo ngelanga lomkhosi lo kukhunjulwa abantu abafela empini.​—Historical Dictionary of Australia.

    •  Veterans Day (Remembrance Day, Remembrance Sunday, or Memorial Day). Amaholideyi la ngawokukhumbula “amaqhawe alwa impi lalabo abafa ngesikhathi kulwelwa uzibuse.”​—Encyclopædia Britannica.

     Ukuthakazelela uzibuse kumbe imbali yelizwe. UJesu wakhuluma ngabalandeli bakhe wathi: “Kabasibo bomhlaba njengoba nje lami ngingayisuye womhlaba.” (UJohane 17:16) Lanxa oFakazi bakaJehova bekuthanda ukufunda ngembali yelizwe, kabahlanganyeli emikhosini elandelayo:

    •  Australia Day. Ibhuku elithi Worldmark Encyclopedia of Cultures and Daily Life lithi umkhosi lo ngowokukhumbula ilanga lapho “amasotsha eNgilandi aphakamisa khona ifulegi yawo asethatha ilizwe le-Australia.”

    •  Guy Fawkes Day. Ngelanga leli kuyabe kukhunjulwa ukuthi uGuy Fawkes labanye bakhe behluleka ukubulala inkosi yeNgilandi lamanye amalunga ephalamende yelizwe leli ngo-1605.​—A Dictionary of English Folklore.

    •  Independence Day. Emazweni amanengi “umkhosi lo ngowokuthakazelela usuku lapho ilizwe elaqalisa khona ukuzibusa.”​—Merriam-Webster’s Unabridged Dictionary.

  •   Umkhosi wakhona ulemikhuba elokwenza lokuziphatha okubi yini?

     Okutshiwo liBhayibhili: “Ngesikhathi esedluleyo, laba lesikhathi eseneleyo sokwenza intando yabezizweni, liphatheke ngezenzo zokuxhwala, lezinkanuko ezedlulisa amalawulo, lokunatha kakhulu, lamadili axokozelayo, lemibuthano yokunatha utshwala kanye lokukhonza izithombe okwenyanyekayo.”​—1 UPhetro 4:3.

     OFakazi bakaJehova bayasilandela isimiso lesi ngokungahlanganyeli emadilini axokozelayo lalabantu abanatha baze badakwe. Balaso labo isikhathi sokukholisa labangane babo njalo bangakhetha ukuthi banathe kodwa bengadakwa kumbe vele banganathi. Balandela amazwi la athi: “Ngakho nxa lisidla kumbe linatha kumbe lisenza loba yini, konke elikwenzayo kwenzeleni inkazimulo kaNkulunkulu.”​—1 KwabaseKhorinte 10:31.

     Yikho oFakazi bakaJehova kabahlanganyeli emicimbini okwenziwa khona izinto eziphikisana lalokho okutshiwo liBhayibhili. Lokhu kuhlanganisa lomcimbi wamaJuda okuthiwa yi-Purim. Ibhuku elithi Essential Judaism lithi lanxa kudala amaJuda ayesiba lomcimbi lo ukuze akhumbule ukusindiswa kwawo ekubulaweni okwenzakala ngabo-500 B.C.E., indlela osusenziwa ngayo khathesi usuhambelana lomcimbi okuthiwa yiMardi Gras.” Abanengi abahlanganyela kuwo “babuya begqoke impahla ezingelasithunzi (amadoda ayabe egqoke njengabomama) benatha kakhulu, bebanga umsindo futhi bengaziphathanga.”

 Ukungahlanganyeli kumaholideyi la kutsho ukuthi oFakazi bakaJehova abazithandi yini izihlobo zabo?

 Hatshi. IBhayibhili likhuthaza wonke umuntu ukuthi athande izihlobo zakhe kungelani lokuthi zikholwani. (1 UPhetro 3:1, 2, 7) Kuliqiniso sibili ukuthi ezinye izihlobo zingazonda nxa esinye isihlobo esinguFakazi singahlanganyeli emikhosini ethile. Yikho oFakazi bakaJehova bayazichasisela izihlobo zabo ukuthi kungani bengenzi izinto ezithile njalo bayazitshela lokuthi bayazithanda kakhulu. Okunye abakwenzayo yikuzivakatshela ngezinye izikhathi zomnyaka.

 OFakazi bakaJehova bayabavimbela yini abanye ukuthi bahlanganyele kumaholideyi lemikhosi ethile?

 Hatshi ngoba bayakwazi ukuthi wonke umuntu uyazikhethela ukuthi ufuna ukukholwani. (UJoshuwa 24:15) OFakazi bakaJehova ‘bahlonipha abantu bemihlobo yonke’ njalo abakhangeli ukuthi umuntu ukuyiphi isonto.​—1 UPhetro 2:17.

a Esihlokweni lesi kasisoze sikhulume ngawo wonke amaholideyi lemikhosi oFakazi abangayinanziyo njalo akusoze kuqanjwe zonke izimiso eziseBhayibhilini ezisebenza endabeni le.

b Mithra, Mithraism, Christmas Day & Yalda, by K. E. Eduljee, pages 31-33.