Dlulela kokumunyethweko

Dlulela erhelweni leenhloko

ISIHLOKO SAMA- 44

Yakha Ubungani Obuqinileko Ngaphambi Kokufika Kwesiphelo

Yakha Ubungani Obuqinileko Ngaphambi Kokufika Kwesiphelo

Umngani uhlala athembekile.”IZA. 17:17.

INGOMA 101 Asibambisaneni Sibe Munye

OKUZOKUCOCWA NGAKHO *

Sizokutlhoga abangani abalungileko ngesikhathi ‘sesizi elikhulu’ (Funda isigaba 2) *

1-2. NgokomTlolo ka-1 Pitrosi 4:7, 8, khuyini engasisiza bona sikghodlhelele ubudisi?

NJENGOMBANA siphila ekugcineni ‘kwemihla yokuphela,’ singaqalana nobudisi obukhulu. (2 Thim. 3:1) Ngokwesibonelo, ngemva kwamakhetho enarheni yetjingalanga ye-Afrika kwaba nezipi ezinengi nemiguruguru. Ngebanga lokuthi bekuliwa, abafowethu nabodadwethu bebangakghoni ukukhamba ngokutjhaphulukileko pheze iinyanga ezingaphezu kwezisithandathu. Khuyini eyabasiza bona baqalane nobudisobo? Abanengi babalekela emizini yabafowethu ebebahlala endaweni ephephileko. Omunye umfowethu wathi: “Ebujamweni obunje, bengikuthabela khulu ukuba nabangani bami. Besikghona ukukhuthazana.”

2 Nakuthoma ‘isizi elikhulu,’ sizokuthabela ukuba nabangani abasithandako nabalungileko. (IsAm. 7:14) Yeke, kurhabeke khulu bona sakhe abangani kusese nje. (Funda yoku-1 kaPitrosi 4:7, 8.) Kunengi esingakufunda kilokho okwenzeka kuJoromiya owasizwa bangani bakhe bona asinde ngaphambi kokubhujiswa kweJerusalema. * Singamlingisa njani uJoromiya?

FUNDA ESIBONELWENI SAKAJOROMIYA

3. (a) Khuyini ebeyingabangela bona uJoromiya abe yikomo edla yodwa? (b) Khuyini uJoromiya ayitjela unobhalakhe uBharurhu begodu waba yini umphumela?

3 Pheze iminyaka ema-40 uJoromiya bekaphila nabantu abangakathembeki, okuhlanganisa abomakhelwana neenhlobo zakhe zendaweni ye-Anatothi ebekahlala kiyo. (Jor. 11:21; 12:6) Nanyana kunjalo, akhenge abe yikomo edla yodwa. Kunalokho, watjela unobhalakhe othembekileko uBharurhu indlela ebekazizwa ngayo, nathi siyayazi ngombana yatlolwa phasi. (Jor. 8:21; 9:1; 20:14-18; 45:1) UBharurhu noJoromiya bafunda ukuhloniphana nokuthandana khulu njengombana uBharurhu atlola koke okwenzeka kuJoromiya.—Jor. 20:1, 2; 26:7-11.

4. Khuyini uJehova athi uJoromiya ayenze begodu umsebenzi lo wabuqinisa njani ubungani bakaJoromiya noBharurhu?

4 Kwaphela iminyaka eminengi uJoromiya asolo ayelelisa ama-Israyeli ngokuthi kuzokwenzekani ngeJerusalema. (Jor. 25:3) Ehlandleni lokuphela, uJehova wakhuthaza abantu bona baphenduke, watjela uJoromiya bona atlole iinyeleliswezo emsongweni. (Jor. 36:1-4) Njengombana uJoromiya noBharurhu bebasebenza bobabili emsebenzini abawuphiwe nguZimu, kungenzeka baba neenkulumiswano ezaqinisa ukukholwa kwabo.

5. UBharurhu watjengisa njani bona mngani kaJoromiya olungileko?

5 Bathi nabaqeda ukutlola umsongo, uJoromiya wathembela emnganinakhe uBharurhu bona ayokutjela abantu umlayezo loyo. (Jor. 36:5, 6) UBharurhu wasifeza ngesibindi isabelo sakhe esiyingozeso. Kungenzeka uJoromiya wathaba khulu lokha uBharurhu nakaya ethempelini ayokufundela abantu umsongo. (Jor. 36:8-10) Iinduna zakwaJuda zezwa ngalokho okwenziwe nguBharurhu begodu zamlayela bona awufundele phezulu umsongo loyo! (Jor. 36:14, 15) Iinduna zaqunta ukutjela iKosi uJehoyakhimu okwatjhiwo nguJoromiya. Yeke zamcabangela uBharurhu zathi kuye: “Wena noJoromiya khambani niyokubhaca. Ningatjeli umuntu kobana nikuphi.” (Jor. 36:16-19) Bekusiyeleliso esihle khulu leso!

6. UJoromiya noBharurhu benzani nabaqalene nokuphikiswa?

6 IKosi uJehoyakhimu yasilingeka khulu nayizwa ukuthi amezwi layo atlolwe nguJoromiya, yathatha umsongo loyo yawuphosela emlilweni beyalayela bona kubotjhwe uJoromiya noBharurhu. Nanyana kunjalo, uJoromiya bekangakathukwa. Wathatha omunye umsongo godu wawunikela uBharurhu, wambizela “woke amezwi womsongo uJehoyakhimu ikosi yakwaJuda awutjhisa emlilweni.”—Jor. 36:26-28, 32.

7. Khuyini okwenzekako lokha uJoromiya noBharurhu nabasebenza bobabili?

7 Kanengi, abantu abakghodlhelela ubudisi ndawonye bababangani abatjhideleneko. Kungenzeka ukuthi lokha nabasebenza bobabili ekutloleni umsongo owatjhiswa yiKosi ekhohlakeleko uJehoyakhimu, uJoromiya noBharurhu batjhidelana khulu begodu bababangani abakhulu. Isibonelo esisibekelwa madoda athembekileko la sisisiza njani?

VEZA OKUSEHLIZIYWENI

8. Khuyini engasikhandela bona senze abangani beqiniso begodu kubayini kungakafuzi siphose itewu?

8 Ngezinye iinkhathi kungaba budisi ukuveza okusehliziyweni ngebanga lokuthi umuntu othileko esamtjela amazizwethu wasizwisa ubuhlungu. (IzA. 18:19, 24) Mhlamunye sizizwa singanaso isikhathi namandla wokwenza ubungani nabanye. Nanyana kungaba njalo akukafuzi silahle itewu. Nasifuna bona abafowethu basisekele nasiqalene neentjhijilo kufuze sifunde ukubathemba. Lelo ligadango eliqakatheke khulu lokwakha abangani beqiniso.—1 Pit. 1:22.

9. (a) UJesu watjengisa njani ukuthi uyabathemba abangani bakhe? (b) Ukukhuluma ngendlela ozizwa ngayo nangalokho okucabangako kungakusiza njani bona wakhe ubungani obuqinileko? Nikela isibonelo.

9 UJesu watjengisa ukuthi uyabathemba abangani bakhe ngokukhuluma nabo nangokungabafihleli litho. (Jwa. 15:15) Singamlingisa ngokutjela abangani bethu izinto ezisithabisako, ezisitshwenyako nezisidanisako. Lokha umuntu nakakhuluma nawe lalelisisa ngombana kungenzeka ufumane ukuthi ninezinto ezinengi enifana ngazo, ezifaka hlangana indlela enicabanga ngayo, imizwa kunye nemigomo efanako. Akhesikhulume ngoCindy udade oseminyakeni ema-20. Waba mngani noMarie-Louise, udade oliphayona oneminyaka ema-60. UCindy noMarie-Louise bebatjhumayela bobabili qobe ngeLesine begodu bebakhulumisana ngokutjhaphulukileko ngananyana yini. UCindy uthi: “Nasikhulumisana kuhle nangokutjhaphulukileko ubungani buyakhula.” NjengoCindy, nawukhuluma nabangani bakho ngendlela ozizwa ngayo nangalokho okucabangako begodu ubalalele nabo nabakhulumako, ubungani benu buzokuqina.—IzA. 27:9.

BAMBISANANI

Abangani beqiniso batjhumayela ndawonye (Funda isigaba 10)

10. Incwadi yezAga 27:17, zithi ngiziphi izinto ezihle ezingenzeka nasibambisene nabafowethu?

10 Njengombana kwenzeka kuBharurhu noJoromiya nasibambisana nesikholwa nabo begodu sibona izinto ezihle abazenzako siyafunda kilokho begodu sitjhidela kibo. (Funda izAga 27:17.) Ngokwesibonelo, uzizwa njani nawusesimini begodu uzwe umnganakho ahlathulula ukukholwa kwakhe ngesibindi namkha aveza ukuthi kubayini athembela kuJehova neenthembisweni zakhe? Lokho kuzokwenza umthande khulu umnganakho.

11-12. Sinikele isibonelo sokuthi ukutjhumayela kungasisiza njani bona siqinise ubungani bethu.

11 Akhesicoce ngokuhlangabezanwe nakho okubili okuveza ukuthi ukutjhumayela kusenza njani sitjhidelane. U-Adeline, udade oneminyaka ema-23 wabawa omunye wabangani bakhe uCandice bona akhambe naye bayokutjhumayela endaweni engatjhunyayelwa qobe. Uthi, “Besifuna ukutjhumayeza abantu abanengi, sithabele nesimu. Sobabili besisitlhoga isikhuthazo ukwenzela bona sinikele uJehova okungcono khulu.” Ukusebenza bobabili kwabazuzisa njani? U-Adeline uthi, “Qobe lilanga, besicoca ngendlela esizizwa ngayo nangalokho okusikhuthazileko, khulukhulu lokha nasicoca nabantu nokuthi khuyini esiyibonileko etjengisa ukuthi mbala uJehova nguye obekasinqophisa nasitjhumayeza abantu. Sobabili besikuthabela ukucoca begodu lokho bekusisiza sazane ngcono.”

12 Abodade ababili abangakatjhadi beFrance, uLaïla noMarianne bakhamba bayokutjhumayela iimveke ezihlanu endaweni yeBangui, okulidorobho elikhulu nelimajadu le-Central African Republic. ULaïla uthi: “Mina noMarianne saqalana neenkhathi ezibudisi, kodwana ngebanga lokuthi besikhulumisana ngokutjhaphulukileko begodu sithandana, ubungani bethu bakhula begodu baqina. Njengombana bengiqale indlela uMarianne akghona ngayo ukuvumelana nobujamo, ukuthanda kwakhe abantu nokuthanda ukutjhumayela, indlela engimhlonipha ngayo yakhula.” Akutlhogeki ukuthi uye kwenye inarha bona ufumane iinzuzwezi. Qobe nawukhamba nomfowenu namkha udade esimini unethuba lokumazi ngcono begodu uqinise ubungani bakho naye.

DZIMELELA EZINTWENI EZIHLE BEGODU ULIBALELE

13. Ngisiphi isitjhijilo esingaqalana naso nasisebenzelana nabangani bethu?

13 Ngezinye iinkhathi nasiba nesikhathi esinengi nabangani bethu, sithoma ukubona ubuntu babo obuhle kunye nemitjhaphwabo. Khuyini engasisiza bona sihlale sitjhidelene nabo nanyana banemitjhapho? Akhesicabange godu ngesibonelo sakaJoromiya. Khuyini eyamsiza bona adzimelele ezintweni ezihle ezenziwa babantu begodu abalibalele nabatjhaphileko?

14. Khuyini uJoromiya ayifunda ngoJehova begodu lokho kwamsiza njani?

14 UJoromiya watlola incwadi ebizwa ngebizo lakhe begodu kungenzeka ukuthi watlola nencwadi yoku-1 neyesi-2 yamaKhosi. Akunakuzaza ukuthi umsebenzi lo wamsiza ukuthi abone indlela uJehova anomusa ngayo ebantwini abanesono. Ngokwesibonelo, wezwa ukuthi lokha iKosi u-Arhabu nayitjhugulukako ilisa izenzo zayo ezimbi, uJehova akhenge amvumele abone umndenakhe ubhujiswa. (1 Kho. 21:27-29) Ngokufanako, uJoromiya bekazi ukuthi uManase wenza okumbi khulu wonela uJehova ukudlula u-Arhabu. Nanyana kunjalo, uJehova wamlibalela uManase ngombana watjhuguluka. (2 Kho. 21:16, 17; 2 Kron. 33:10-13) Ukuzwa ngokulandisokhu kwamsiza uJoromiya bona alingise uZimu ngokuba nomusa nokubekezela nakasebenzelana nabanye.—Rhu. 103:8, 9.

15. Ngesikhathi uBharurhu athikaziseka esabelweni sakhe, uJoromiya wakulingisa njani ukubekezela kwakaJehova?

15 Cabanga indlela uJoromiya asiza ngayo uBharurhu nakathikaziseka isikhatjhana esabelweni sakhe. UJoromiya akhenge amphelele ihliziyo, kunalokho waba nomusa wamtjela umlayezo kaZimu njengombana unjalo. (Jor. 45:1-5) Sifundani endabeni le?

Abangani beqiniso balibalelana ngokutjhaphulukileko (Funda isigaba 16)

16. Njengombana sibonile emtIolweni wezAga 17:9, kufuze senzeni nasizakuhlala sitjhidelene nabangani bethu?

16 Ukukhuluma iqiniso, angekhe salindela bona abafowethu nabodadwethu bangenzi imitjhapho. Yeke nasele sitjhidelene nabo kufuze sisebenze ngamandla ukuhlala sinobungani obuhle. Nakwenzeka umnganethu enze iphoso kufuze sibe nomusa kodwana sithembeke, simyale sisebenzisa iBhayibheli. (Rhu. 141:5) Nabasizwisa ubuhlungu kufuze sibalibalele. Ngemva kokubalibalela akukafuzi sisolo sibakhumbuza ngemitjhapho abayenzileko namkha sitjele abanye ngayo. (Funda izAga 17:9.) Eenkhathini ezibudisezi esiphila kizo, kuqakatheke khulu ukucabanga ngezinto ezihle abafowethu nabodadwethu abazenzako kunokusolo siqale izinto abangazenzi kuhle. Nasenza njalo, sizobuqinisa ubungani bethu nabo okuyinto esizoyitlhoga ngesikhathi sesizi elikhulu.

TJENGISA ITHANDO LAMAMBALA

17. UJoromiya waba njani mngani weqiniso eenkhathini ezibudisi?

17 Umphorofidi uJoromiya waba mngani weqiniso esikhathini esibudisi. Isibonelo salokho, ngesikhathi isikhulu sekhotho u-Ebede-Meleki sisindisa uJoromiya emgodini ozele idaka bekasabela ipilwakhe bona ikosi ingambulala. UJoromiya uthe angezwa ngalokho, akhenge athule athi umnganakhe uzazibona. Nanyana bekasejele, wenza koke okusemandlenakhe ukududuza umnganakhe u-Ebede-Meleki ngeenthembiso zakaZimu.—Jor. 38:7-13; 39:15-18.

Abangani beqiniso basiza abafowabo nabodadwabo abaqalene neenkhathi ezibudisi (Funda isigaba 18)

18. Ngokuya ngomtlolo wezAga 17:17, khuyini ekufuze siyenze umnganethu nakaqalene nobudisi?

18 Namhlanjesi, zinengi iintjhijilo abafowethu nabodadwethu abaqalana nazo. Ngokwesibonelo, abanengi baqalana neenhlekelele zemvelo namkha ezibangelwa babantu. Nakwenzeka lokho, abanye bethu bangamema abafowethu nabodade emizinabo. Abanye bangasiza ngokwezemali. Kodwana soke singathandaza sibawe uJehova abasize. Nasizwa bona kunomfowethu namkha udadwethu oqalene neenkhathi ezibudisi, kungenzeka singazi bona senzeni. Kunengi esingasiza ngakho. Singenza isikhathi sokuhlala nomnganethu. Singaba nomusa, simlalele nakakhulumako. Singamtjela ngomtlolo oduduzako esiwuthandako. (Isa. 50:4) Okuqakatheke khulu kukuthi ube nomnganakho nakakutlhogako.—Funda izAga 17:17.

19. Ukwakha ubungani obuqinileko nje kuzosisiza njani ngengomuso?

19 Kufuze sisebenze ngamandla sakhe besiqinise ubungani nabafowethu nabodadwethu, khulukhulu esikhathini esiphila kiswesi. Kubayini? Kungebanga lokuthi amanabethu azokulinga ukusiphadlhula phakathi, azositjela amala akhulume nezinto ezingekho. Azokulinga ukusenza sihlanukelane. Kodwana imizamwawo angekhe iphumelele. Angeze akghona ukusilisisa ukuthandana. Ayikho into angayenza ezokumotjha ubungani esibakhe sabe sabuqinisa. Kuhlekuhle, ubungani esibakhilekobu buzokuhlala isikhathi eside ngokungapheliko.

INGOMA 24 Yizani Entabeni KaJehova

^ isig. 5 Njengombana isiphelo sitjhidela, soke sitlhoga ukuqinisa ubungani esinabo nabafowethu nabodadwethu. Esihlokwenesi, sizokuqala okwenzeka kuJoromiya nokuthi singafundani kikho. Sizokucoca nangokuthi ukutjhidelana nabangani bethu kuzosisiza njani eenkhathini ezibudisi.

^ isig. 2 Izenzakalo ezisencwadini kaJoromiya azikakatlolwa ngokulandelana kwazo.

^ isig. 57 IHLATHULULO YEENTHOMBE: Isithombesi siveza lokho okungenzeka esikhathini esizako phakathi ‘nesizi elikhulu.’ Abafowethu nabodadwethu bangena endaweni ephephileko emzini womfowethu. Ngombana babangani, bayaduduzana esikhathini esibudisi abaqalene naso. Iinthombe ezintathu ezilandelakwezi zitjengisa ukuthi abafowethu nabodadwethwaba bakha ubungani obuqinileko ngaphambi kobana kuthome isizi elikhulu.