Dlulela kokumunyethweko

Dlulela erhelweni leenhloko

Umraro Wokugandeleleka Komkhumbulo Ephasini Loke

Umraro Wokugandeleleka Komkhumbulo Ephasini Loke

“Ngihlala ngizizwa ngitshwenyekile nanyana ngihleli ngingedwa ngendlini.”

“Nangithabe khulu ngiyatshwenyeka, ngombana ngiyazi ukuthi ukuthaba ‘khulu’ kulandelwa ‘kudana.’”

“Ngiyalinga ukucabanga ngalokho okwenzeka ngelangelo, kodwana ngezinye iinkhathi ngivele ngitshwenyeke ngezinto ezinengi ngesikhathi sinye.”

Kghani nawe uzizwa njengabantwaba abalwisana nemiraro yokugandeleleka komkhumbulo? Inga-kghani wena namkha umuntu omthandako uqalene nemiraro efanako?

Qiniseka ngokwazi ukuthi awusiwedwa. Abantu abanengi namhlanjesi balwisana nemiraro yokugandeleleka komkhumbulo, kungaba ngibo namkha abantu ababathandako.

Akunakuzaza bona siphila ‘emihleni yokuphela okubudisi ukuqalana nayo’ ebangela woke amatshwenyeko esiqalene nawo. (2 Thimothi 3:1) Elinye irhubhululo elenziwe ephasini loke liveza ukuthi ebantwini ababunane, umuntu munye kibo ulwisana nokugandeleleka komkhumbulo. Ngebanga lesindabelaphi i-COVID-19 ngo-2020, isibalo sabantu abalwisene nokutshwenyeka sikhuphuke ngamaphesenthi ayi-26 ukudlula ngo-2019, begodu salabo abalwisene nokugandeleleka okukhulu komkhumbulo sikhuphuke ngamaphesenthi ayi-28.

Kuqakathekile ukwazi ukuthi bayingakhi abantu abalwisana nokutshwenyeka nokugandeleleka komkhumbulo. Kodwana okuqakatheke khulu kukuthi wena nabantu obathandako nizizwa njani nokuthi nikuphila njani ukuphila kwenu.

Kutjho ukuthini ukungagandeleleki emkhumbulweni?

Kutjho ukuthi unobujamo obuhle bomkhumbulo, uthabile begodu wenza izinto kuhle. Uyakghona ukuqalana namatshwenyeko ajayelekileko, uwenza kuhle umsebenzakho begodu wanelisekile epilweni.

Ukugandeleleka komkhumbulo . . . 

  • AKUBANGELWA kubogaboga komuntu.

  • BUJAMO bepilo obubangela ukutshwenyeka khulu begodu buthikazisa indlela umuntu acabanga ngayo, alawula ngayo amazizwakhe, nendlela enza ngayo izinto.

  • Kanengi kungenza bona kube budisi ngomuntu ukuthi abe nabangani nokuthi aqalane nokuphila kwaqobe langa.

  • Kungabamba abantu bayo yoke iminyaka, amasiko, ubuhlanga, ikoro, ikolo, akukhethi ukuthi ufundephi nokuthi urhola malini.

Ukufumana isizo ngokugandeleleka komkhumbulo

Nangabe wena namkha umuntu omthandako uthoma ukutjhuguluka, mhlamunye athome ukungasalali kuhle, ukungadli kuhle, ukugandeleleka khulu, ukutshwenyeka ngokudluleleko, ukuhlala adanile, kungatlhogeka isizo labodorhodere bona afumane izinto ezibangela ukugandeleleka. Kodwana angalifumanaphi isizo?

Indoda ehlakaniphe khulu ekhe yaphila, uJesu Krestu yathi: “Abantu abaphilileko abamtlhogi udorhodere kodwana ngabagulako abamtlhogako.” (Matewu 9:12) Labo abanemiraro yepilo abafumana isizo elifaneleko kibodorhodere neenhlahla ziyabasiza bona bangaguli khulu, baphile kamnandi begodu baneliseke. Kungaba kuhlakanipha ukuthi abantu abanjalo bangariyadi ukufumana isizo, bangalindi bona bagule khulu. a

Nanyana iBhayibheli lingasiyincwadi yezepilo, lokho okutlolwe kilo kungasiza ubujamo bethu bomkhumbulo. Sikubawa bona ufunde iinhloko ezilandelako ezikhuluma ngokuthi iBhayibheli lingakusiza njani bona uqalane nemiraro yokugandeleka komkhumbulo.

a IsiThalesi asikhuthazi indlela ethileko yokulatjhwa. Omunye nomunye kufuze akuhlolisise kuhle lokho azokukhetha ngaphambi kokuthi athathe isiqunto.