Dlulela kokumunyethweko

Dlulela erhelweni leenhloko

Bewazi?

Bewazi?

Bekangubani ubaba kaJosefa?

UJosefa, umbazi weNazaretha, bekangusingayise kaJesu. Kodwana bekungubani uyise lakaJosefa? Imvelaphi kaJesu eseVangelini lakaMatewu iveza uJakopo othileko, kanti uLukasi uthi uJosefa ‘bekangumsa ka-Eli.’ Kubayini kubonakala bahlukile?—Lukasi 3:23; Matewu 1:16.

Ukulandisa kwakaMatewu kufundeka bunjesi: “UJakopo wabeletha uJosefa.” Ngokutjho njalo bekasebenzisa ibizo lesiGirigi elikwenza kucace ukuthi uJakopo bekanguyise lakaJosefa. Yeke, uMatewu bekalandela ikoro yomndeni kaJosefa, ikoro yobukhosi bakaDavida, ngelungelo elingokomthetho lesihlalo sobukhosi eladluliselwa endodaneni kaJosefa yokutholwa, uJesu.

Ngakelinye ihlangothi, ukulandisa kwakaLukasi kuthi: ‘Josefa msa ka-Eli.’ Ibizo elithi, ‘umsa,’ lingatjho nokuthi “umkhwenyana.” Indaba efanako le ifumaneka kuLukasi 3:27, lapho uyise kaTjhaltiyeli bekunguJowanani, ‘ongumsa kaNeri.’ (Lukasi 3:27; 1 IinKronike 3:17; Matewu 1:12) UTjhaltiyeli kungenzeka watjhada nendodakazi kaNeri, owaba mkhwenyanakhe. NoJosefa bekasebujamweni obufanako bokuba ‘msa’ ka-Eli, njengombana watjhada nendodakazi ka-Eli uMariya. Yeke uLukasi ulandele ikoro yomndeni wekhabo kaJesu ‘ongokwenyama,’ ngakuninakhe, uMariya. (Roma 1:3) IBhayibheli lisinikela iminingwana elisizo ngemindeni emibili ehlukileko yekhabo likaJesu.

Mhlobo bani wamatjhila namadayi ebekusetjenziswa emihleni yeBhayibheli?

Dyed wool found in a cave near the Dead Sea, dated from before 135 C.E.

Emandulo, ivolo yemvu noboya beembuzi namakamela bekuzizinto ezijayelekileko zokwenza amatjhila kwa-Israyeli neenarheni eziseduze nakhona. Itjhila ebelijayeleke khulu belenziwa ngevolo, begodu kukanengi iBhayibheli likhuluma ngokufuya izimvu nokuzirhuna, neempahla ezenziwe ngevolo. (1 Samyela 25:2; 2 AmaKhosi 3:4; Jobho 31:​20) Iflaksi, ebeyilukwa yenziwe itjhila lelineni, beyitjalwa eGibhide nakwa-Israyeli. (Genesisi 41:​42; Jotjhuwa 2:6) Kungenzeka ukuthi ama-Israyeli wemihleni yeBhayibheli bekangayitjali ikoteni, kodwana imiTlolo iyatjho ngokusetjenziswa kwekoteni ePheresiya. (Esta 1:6) Isiliga beyidura, isezingeni eliphezulu, okungenzeka bona beyiza nabathengisi ababuya kude ngePumalanga.​—IsAmbulo 18:​11, 12.

Incwadi ethi, Jesus and His World ithi: “Ivolo beyiza inemibala ehlukahlukeneko yemvelo, kusukela embaleni ohlomphe twa, ukuya konzotho ongathi unzinyana (dark brown).” Ngaphezu kwalokho ivolo le beyifakwa idayi. Idayi epersi edura khulu beyithathwa eenkumeni (snails) ezithileko zelwandle. Iintjalo ezihlukahlahlukeneko, imirabhu, amakari neengogwana bekwenziwa ngazo amadayi, anjengedayi ebovu, esarulani, ehlaza okomkayi nenzima.