Dlulela kokumunyethweko

Dlulela erhelweni leenhloko

“Nina niqakatheke khulu.”—MATEWU 10:31

Kghani UZimu Uyakubona?

Kghani UZimu Uyakubona?

LOKHO INDALO ESIFUNDISA KHONA

Ngemva kwe-awara linye umntwana abelethiwe, lesi sikhathi esiqakatheke khulu nesamatjhuguluko. Kubayini? Kungombana umma kufuze ajayele umntwanakhe. Ukumjayelokhu kuzokwenza umntwana amazi unina begodu kancanikancani umntwana uyakhula. *

Khuyini eyenza ukuthi umma atlhogomele umntwanakhe osanduku belethwa? UProfessor Jeannette Crenshaw uyahlathulula encwadini ethi, The Journal of Perinatal Education ukuthi izinga le-hormone ebizwa ngokuthi yi-oxytocin “ivusa amazizo wakamma wokuba mbelethi ngemva kokubeletha umntwana, bona akwazi ukuthinta umntwanakhe, akareke njengombana amqalile bese amunyise umntwanakhe.” Enye i-hormone ephumako isiza “umma bona atlhogomele kuhle umntwanakhe” begodu alinge iindlela zokucocisana naye. Kubayini kuqakathekile lokho?

Ubuhlobo obukhona phakathi kwakamma nomntwana benziwa nguMdalethu onethando, uJehova uZimu. * IKosi uDavida yadumisa uZimu ngombana ‘wayingikhupha esibelethweni,’ wayenza bona izizwe iphephile ezandleni zakanina. Yathandaza yathi: “Wangikhoselisa emabeleni wakamma. Kuwe ngalahlelwa ngisabelethwa, kwasesibelwethweni sakamma, waba nguZimami.”—IRhubo 22:10, 11.

CABANGA NGANAKU: Nangabe uZimu wenze ihlelo elirarako ukuqinisekisa bona umma uzokukghona ukutlhogomela umntwanakhe omncani begodu amnikele lokho akutlhogako, kghani akubonakali kunengqondo ukuthi uZimu angakghona ukusitlhogomela njengombana “sibantwana bakaZimu”?—IzEnzo 17:29.

OKUFUNDISWA LIBHAYIBHELI MALUNGANA NOKUTHI UZIMU UNENDABA NATHI

UJesu Krestu owazi uMdali ukudlula nanyana ngubani, wathi: “Abotunwana ababili abathengiswa na ngesipaparwana senani elincani? Nanyana kunjalo, akekho namunye wabo ozokuwela phasi uYihlo angazi. Kodwana ngitjho neenhluthu eziseenhloko zenu zibaliwe zoke. Ngalokho ningasabi; nina niqakatheke khulu ukudlula abotunwana abanengi.”—Matewu 10:29-31.

Bambalwa abantu abaziqalisisako iinyoni, khulukhulu ezincani zazo, ingasaphathwa-ke nakhibe enye yazo iwele phasi. Kodwana uBabethu wezulwini ukghona ukubona ngayinye yazo! Abantu baqakatheke khulu kuZimu ukudlula iinyoni. Yeke, isifundo sisebaleni: Kufuze ‘ungasabi,’ ucabange ukuthi uZimu akanandaba nawe. Kunalokho, uZimu ukuthanda khulu!

UZimu unendaba nathi begodu ngebanga lokuthi uyasithanda uyatshwenyeka ngathi

ImiTlolo iyasiqinisekisa

  • “Amehlo kaSomnini akoke, aqaphele abakhohlakeleko nabalungileko.”—IZAGA 15:3.

  • “Amehlo wakaSomnini aphezu kwabalungileko, neendlebe zakhe zivulekele isililo sabo.”—IRHUBO 34:16.

  • “Ekuthembekeni kwakho ngizakuthaba, ngijabule ngombana ukuhlupheka kwami ukubonile, wanaka iinhlupheko zomphefumulwami.”—IRHUBO 31:8.

“BENGICABANGA UKUTHI UJEHOVA AKANGITHANDI”

Kghani kungenza umehluko ekuphileni kwethu nasazi ukuthi uZimu unendaba nathi begodu uyasithanda? Iye kungawenza, UHannah, * we-England, uyahlathulula:

“Eenkhathini ezinengi bengicabanga ukuthi uJehova akangithandi nokuthi imithandazwami akayiphenduli. Bengicabanga ukuthi anginakho ukukholwa. Ngazizwa ngathi ngiyajeziswa ngombana angikaqakatheki. Ngacabanga ukuthi uZimu akanandaba nami.”

Nanyana kunjalo, uHannah akasakungabazi ukuthi uJehova uyamthanda. Khuyini eyatjhugulula indlela azizwa ngayo? Uthi, “Ngatjhuguluka kancanikancani, nanyana sele kudlule iminyaka ethileko nje, kodwana ngikhumbula ikulumo yeBhayibheli ebeyikhuluma ngomhlatjelo wesihlengo sakaJesu, ikulumo leyo yangisiza ngaqiniseka ukuthi mbala uJehova uyangithanda. Nangibona ukuthi imithandazwami iyaphendulwa, ngibhalelwa kuzibamba, ngivele ngilile, ngombana ngiyabona ukuthi uZimu uyangithanda. Ukuya esifundweni nokufunda iBhayibheli kungifundise okunengi ngoJehova, ubuntu bakhe nangendlela azizwa ngayo ngathi. Nje ngiyabona ukuthi uJehova uyasithanda begodu uzimisele ukusitlhogomela soke.”

Okutjhiwo nguHannah kuyakhuthaza. Kodwana ungaqiniseka njani ukuthi uZimu uyakuzwisisa begodu uyayizwisisa nendlela ozizwa ngayo? Isihloko esilandelako sizokucoca ngombuzo lo.

^ isig. 3 Abanye abomma abanobulwelwe bokugandeleleka ngemva kokubeletha kungaba budisi ukuthi bajayelane nabantwababo. Nanyana kunjalo, akukafuzi basolwe ngalokho. Ngokwe-U.S. National Institute of Mental Health, ithi, ukugandeleleka ngemva kokubeletha “kukhambisana namazizo angokomzimba . . . kodwana akwenzeki ngebanga lokuthi umma kunokuthileko akwenzileko namkha kunokuthileko angakwenziko.” Bona ufumane ilwazi elinabileko ngendaba le, qala isihloko esithi, Understanding Postpartum Depressionku-Awake! yangoJuni 8, 2003.

^ isig. 5 UJehova libizo lakaZimu elitholakala eBhayibhelini.—IRhubo 83:18, NW

^ isig. 15 Amanye amabizo aseenhlokwenezi atjhentjhiwe.