Dlulela kokumunyethweko

Dlulela erhelweni leenhloko

BaziNikela-ngokuziThandela—ENorway

BaziNikela-ngokuziThandela—ENorway

EMINYAKENI embalwa edlulileko, uRoald no-Elsebeth, isibili esele sizokuhlanganisa iminyaka ema-50, ebesihlala kamnandi eBergen, edorobheni elingelesibili ngobukhulu eNorway. Isibilesi nendodakazaso u-Isabel nendodanaso uFabian, gade bayenza ngokuthembeka imisebenzi yebandla. URoald ukhonza njengomdala begodu u-Elsebeth njengephayona, u-Isabel noFabian babarhuweleli abenza kuhle.

Nokho, ngoSeptemba 2009, umndeni lo waqunta ukwenza okuthileko okuhlukileko—wakhetha ukuyokutjhumayela iveke yinye endaweni ekude. Ngalokho uRoald no-Elsebeth kuhlanganise noFabian oneminyaka eli-18, baya eNordkyn, esigegemeni esisefundeni seFinnmark, ngehla kwe-Arctic Circle. Nebalapho, endaweni yeKjøllefjord, batjhumayela nabanye abanakwethu nabodade ebebafike endaweni leyo bona bahlanganyele emsebenzini wokutjhumayela. URoald uyakhumbula, “Ekuthomeni kweveke leyo ngazizwa nganelisekile bona ngikghonile ukuhlela izinto zami ngendlela yokobana ngingakghona ukuhlanganyela emsebenzini okhethekileko iveke yoke.” Kodwana ngokukhamba kwesikhathi, iveke  leyo, uRoald wathoma ukuzizwa angahlaliseki. Kwenzekani?

UMBUZO ONGAKALINDELEKI

URoald uyalandisa, “Kungakalindeleki, uMario iphayona elikhonza eFinnmark, lasibuza bona singathanda ukufudukela edorobheni leLakselv ukuyokusiza ibandla elinabarhuweleli aba-23 endaweni leyo.” URoald wamrara khulu umbuzo lo egade angakawulindeli. Uyahlathulula: “Mina no-Elsebeth besicabanga bona kungakghonakala ukukhonza lapho bekunetlhogeko ekulu—kodwana lokho kuzokwenzeka ngokukhamba kwesikhathi lokha abantwana sebakhambile ekhaya.” Nanyana kunjalo, ngitjho nahlangana kwamalanga ambalwa ebekawatjhumayela asendaweni ekude, uRoald bekabona bona abantu bazimisele ukufunda ngoJehova. Batlhoga isizo nje—ingasi ngokukhamba kwesikhathi. Uyakhumbula, “Umbuzo lo watshwenya isazelo sami begodu wangenza ngahlubayela kanengi ebusuku.” Ngemva kwalokho, uMario wakhamba noRoald nomndenakhe wabasa eLakselv, emakhilomitha ama-240 esewula yeKjøllefjord. UMario bekafuna iimvakatjhi zizibonele mathupha ibandla elincani lapho likhona.

ELakselv, u-Andreas, omunye wabadala ababili balapho, watjengisa iimvakatjhi indawo neWolo lomBuso. Ibandla labamukela ngethando begodu latjela uRoald no-Elsebeth bona lingathaba umndenabo newungathuthela la uzokusiza ngomsebenzi womBuso. Amomotheka, u-Andreas wathi sele enze amalungiselelo wokobana uRoald noFabian bahlolele umsebenzi! Iimvakatjhi bezizokwenza njani?

NGIKUPHI UKUKHETHA OKUFUZE BAKWENZE?

Ipendulo yokuthoma kaFabian yathi: “Anginaso isifiso sokufudukela la.” Umcabango wokutjhiya abangani bakhe abakhulu akhula nabo ebandleni nokuyokuhlala edorobhaneni elincani akhenge akuthande. Godu, bekangakaliqedi ibandulo lakhe lokusebenza ngegezi. Nokho, u-Isabel (gade aneminyaka ema-21) abuzwa bona ucabangani ngokuthutha, athabile wathi: “Ngilokho egade ngifuna ukukwenza!” Kodwana kwamva u-Isabel wathi: “Nengicabanga khulu ngakho, ngazibuza, ‘Kghani mbono omuhle kwamambala lo? Ngizobahlulukela abangani bami? Kghani kufuze ngihlale ebandleni lekhaya la izinto zikhamba kuhle khona?’” Wasabela njani u-Elsebeth esimemwenesi? Uthi, “Ngasiqala njengesabelo esivela kuJehova asinikela umndenethu, kodwana ngacabanga nangendlwethu ebesiqeda ukuyilungisa nezinto ebezikiyo ebesizifumene hlangana neminyaka ema-25 edlulileko.”

U-Elsebeth noIsabel

Iveke ekhethekileko neyiphelako, uRoald nomndenakhe babuyela eBergen, kodwana bebangalisi ukucabanga ngabazalwana nabodade abamaKrestu eLakselv, ekude ngamakhilomitha azi-2 100. U-Elsebeth uthi, “Ngathandaza kanengi kuJehova begodu bengihlala ngithintana nabangani engahlangana nabo sithumelelana iinthombe nokuhlangabezanwe nakho.” URoald uthi: “Bengitlhoga isikhathi sokucabangisisa ngendaba yokuthutha. Godu, bekufuze ngicabange nokobana sizokukghona ukuzitlhogomela. Sizozitlhogomela njani? Ngathandaza kanengi kuJehova begodu ngakhuluma nomndenami nabazalwana abanokuhlangabezanwe nakho.” UFabian uyakhumbula: “Nengicabanga ngakho khulu, ngiyalemuka bona anginalo ibanga lokwala. Ngathandaza kanengi kuJehova, begodu isifiso sokuthutha kancanikancani saba namandla.” Kuthiwani ngo-Isabel? Ukuzilungiselela bona athuthe, wathoma ukuphayona endaweni yekhabo. Ngemva kwenyanga ezisithandathu aphayona, hlangana nesikhatheso wasebenzisa isikhathi esinengi esifundweni seBhayibhili somuntu mathupha, wazizwa akulungele ukwenza amatjhuguluko amakhulu.

BATHATHA AMAGADANGO WOKUFIKELELA UMNQOPHWABO

Njengombana unesifiso sokukhonza la kunetlhogeko ekulu khona yabarhuweleli, umndeni lo wathatha amagadango bona ufikelele imbanganawo. URoald bekanomsebenzi orholela kuhle ebekawuthanda, kodwana wabawa umnyaka owodwa bona angabi khona emsebenzini. Nokho, umqatjhakhe wambawa bona asebenze amalanga athileko—iimveke eembili, angabi khona emsebenzini iimveke ezisithandathu. URoald uthi, “Umrholwami waphunguleka khulu, kodwana izinto zakhamba kuhle.”

U-Elsebeth uyalandisa: “Indodakwami yangibawa bona ngilinge ukufumana indlu eLakselv begodu siqatjhise indlwethu eseBergen. Kwathatha isikhathi esinengi nomzamo, kodwana saphumelela.” Uyangezelela, “Ngemva kwesikhathi esithileko, abantwana bafumana amatorho, begodu basisiza ukuhlangabezana neendleko zokudla neenkhwelo.”

 U-Isabel uthi: “Njengombana idorobha esithuthele kilo lilincani, isitjhijilo sami esikhulu bekukufumana umsebenzi bona ngizisekele njengephayona. Ngezinye iinkhathi, bengiphelelwa lithemba.” Nanyana kunjalo, bengisebenza nanyana ngimaphi amatorho amancani engiwafumanako—alithoba umnyaka wokuthoma—u-Isabel wakghona ukuhlangabezana neendleko. UFabian zamkhambela njani izinto? “Bona ngiqede isikolo sokufundela igezi, bekufuze ngisebenze njengomfundi obandulwako. Ngenza njalo eLakselv. Ngokukhamba kwesikhathi, ngaphasa iimfundo zami begodu ngafumana itorho lokusebenza ngegezi.”

INDLELA ABANYE ABAYANDISA NGAYO IKONZWABO

UMarelius noKesia bafakaza kumma womSami eNorway

UMarelius nomkakhe, uKesia, nabo bebafuna ukukhonza la bekunetlhogeko ekulu yabarhuweleli. UMarelius kwanje oneminyaka ema-29 uthi: “Iinkulumo zomhlangano neenkulumiswano ezikhuluma ngokuphayona zangenza ngacabanga ngokwandisa ikonzo.” Nokho, kuKesia, kwanje oneminyaka ema-26, ukucabanga ukuthuthela kude nomndeni bekusitjhijilo kuye. Uthi, “Bekungigulisa ukucabanga ngokuba kude nabantu engibathandako.” Ngaphezu kwalokho, uMarelius wasebenza isikhathi esizeleko ukubhadela isikolodo sendlwabo. Uthi: “Ngesizo lakaJehova nokuthandaza kanengi sibawa isizo lakhe bona senze amatjhuguluko, sakghona ukwenza njalo.” Kokuthoma, bebasebenzisa isikhathi esinengi bafunda iBhayibhili. Ngemva kwalokho, isibilesi sathengisa indlwaso, salisa emsebenzini, begodu ngo-Arhostosi 2011 sathuthela edorobheni le-Alta, etlhagwini yeNorway. Bona bazisekele njengamaphayona, uMarelius usebenza njengomphathi weencwadi zeemali begodu uKesia usebenza esitolo.

UKnut noLisbeth, isibili kwanje esineminyaka ema-35, sathintwa kulandisa kwe-Ncwadi Yonyaka ngalabo abakhonza lapho kunetlhogeko ekulu yabarhuweleli bomBuso. ULisbeth uthi, “Okuhlangabezanwe nakhoku kwasenza sacabanga ngokukhonza kenye inarha, kodwana ngazaza ngombana bengingaqiniseki bona umuntu onjengami nje angakghona ukukwenza lokhu.” Nanyana kunjalo bathatha amagadango bona bafikelele imbaganabo. UKnut uthi: “Sathengisa indlwethu, bona sibeke imali, sayokuhlala nomma. Ngokukhamba kwesikhathi, bona sizwe ubumnandi bokobana kuzokuba njani nesele sikhonza kwenye indawo, safuduka sayokuhlanganyela ebandleni lesiNgisi umnyaka munye eBergen, la sahlala khona nonina lakaLisbeth.” Kungasi kade, uKnut noLisbeth bazizwa bakulungele ukwenza itjhentjho elikhulu—baya e-Uganda. Bebabuyela eNorway iinyanga eembili ngomnyaka bona bayokusebenza. Kungakho bebanemali eyaneleko bona baphile begodu batjhumayele isikhathi esizeleko e-Uganda umnyaka woke.

“NAMBITHANI NIBONE BONYANA UJEHOVA MUHLE”

“Umndenethu sewutjhidelene khulu.”—URoald

Zazikhambela njani izinto iinsebenzi ngokuzithandelezi? URoald uthi: “Besiba nesikhathi esinengi ndawonye njengomndeni endaweni le kunalokha siseBergen. Umndenethu sewutjhidelene khulu. Ukubona ituthuko engokomoya yabantwabethu kube sibusiso.”  Uyangezelela: “Godu, kwanje asinandaba kangako ngezinto eziphathekako. Azisatjho litho kangako njengombana besicabanga.”

U-Elsebeth wabona itlhogeko yokufunda elinye ilimi. Kubayini? Isimu yeBandla leLakselv ihlanganisa indawo yeKarasjok, isizinda samaSami—abantu bendabuko abasemfundeni zetlhagwini yeNorway, eSweden, eFinland, neRussia. Ngalokho bona akwenze kube lula ukufikelela abantu bendabukwaba, u-Elsebeth wafunda ilimi lesiSami. Kwanje uyakghona ukuthoma ingcoco elula ngelimelo. Uyayithabela isimakhe etja? Utjho amomotheka: “Ngiraga iimfundo zeBhayibhili ezisithandathu. Khuyini okunye engingalila ngakho!”

UFabian, kwanje ukhonza njengephayona nenceku ekhonzako, uthi yena no-Isabel basize abatjha abathathu ebandleni labo elitjha ebebatlhoga isikhuthazo bona bahlanganyele ngokuzeleko emisebenzini yebandla. Bobathathu babo kwanje bakhuthele ekonzweni. Eqinisweni, ababili babo babhabhadisiwe begodu bakhonze njengamaphayona wesigiyani ngoMatjhi 2012. Omunye wabatjha laba obekathoma ukubogaboga emaqinisweni wathokoza uFabian no-Isabel ngokumsiza bona “alulame godu.” UFabian uthi: “Ngathinteka khulu nakatjho njalo. Qala bona kuthabisa kangangani ukusiza othileko!” U-Isabel uthi: “Esabelwenesi, kwamambala ‘Nganambitha ngabona bonyana uJehova muhle.’” (Rha. 34:8) Uyangezelela: “Ngaphezu kwalokho, ukukhonza la kuthabisa kwamambala!”

UMarelius noKesia nje baphila ipilo elula kodwana enothileko. Ibandla le-Alta, abathuthela kilo, kwanje linabarhuweleli aba-41. UMarelius uthi: “Nasiqala emva, kuyakhuthaza ukubona indlela ukuphila kwethu okutjhentjhe ngayo. Sithokoza uJehova bona singakhonza njengamaphayona endaweni le. Ayikho into enelisa njengale.” UKesia uyangezelela: “Ngafunda ukuthembela kuJehova ngokupheleleko begodu uyasitlhogomela. Godu ngifumene bona ukuhlala kude neenhlobo zami kuyangisiza bonyana ngisazise khulu isikhathi esibe naso ndawonye. Akhenge sizisole ngesiqunto sethu.”

UKnut noLisbeth bafunda nomndeni e-Uganda

Zibakhambela njani izinto uKnut noLisbeth e-Uganda? UKnut uyalandisa: “Kuthatha isikhathi ukujayela indawo etja namasiko.” Esikhathini esinengi bekuba nemiraro yamanzi, igezi, nokutshwenywa mathumbu—kodwana besikghona ukuraga iimfundo zeBhayibhili ngendlela esingakghona ngayo!” ULisbeth uthi: “Isiquntu se-awara ukusuka la sihlala khona, kuneendawo ezingakhenge zifikelelwe ngeendaba ezimnandi. Nanyana kunjalo, nesiya lapho, sifumana abantu bafunda iBhayibhili, basibawe bona sibafundise. Ukufundisa abantu abanjalo abathobekileko umlayezo weBhayibhili kulithabo elingeze lamadaniswa!”

Qala bona umRholi wethu uKrestu uJesu kufuze bona uthaba kangangani, asezulwini abona indlela umsebenzi wokutjhumayela awuthomako owenziwa ngayo eemfundeni ezinengi zephasi! Kwamambala, kibo boke abantu bakaZimu, kulithabo elikhulu ukuzinikela ngokuzithandela ekwenzeni umyalo kaJesu ‘wokwenza abantu bazo zoke iintjhaba babe bafundi.’—Mat. 28:19, 20.