Dlulela kokumunyethweko

Dlulela erhelweni leenhloko

INGCOCO NOMAKHELWANA

Kubayini UZimu Avumela Ukutlhaga?

Kubayini UZimu Avumela Ukutlhaga?

Okulandelako yingcoco omunye waboFakazi bakaJehova angaba nayo nomakhelwana. Akhe sicabange ngoFakazi ibizo lakhe linguNomsa avakatjhela emzini womfazi ibizo lakhe linguLindiwe.

UZIMU UZIZWA NJANI NGOKUTLHAGA KWETHU?

Nomsa: Lotjha Lindiwe. Ngithabela ukukufumana usekhaya.

Lindiwe: Nami ngithabile ukukubona.

Nomsa: Esikhathini esidlulileko ngila, sakhuluma ngendlela uZimu azizwa ngayo ngokutlhaga kwethu. * Ukhulume ngokobana le yinto ebewusolo uzibuza yona, khulukhulu ngemva kobana ummakho alimale engozini yekoloyi. Uvuke njani ummakho?

Lindiwe: Kwamanye amalanga uba ngcono kwamanye kubhale. Kodwana namhlanjesi ungcono.

Nomsa: Ngiyakuthabela ukuzwa lokho. Kufuze bona kusitjhijilo ukuba nethemba ebujamweni obunjengalobu.

Lindiwe: Iye kunjalo. Ngezinye iinkhathi ngizibuza bona uzokuzwa ubuhlungu bekube nini.

Nomsa: Kungokwemvelo ukuzizwa njalo. Uyakhumbula nangikuvakatjheleko, ngakubuza bona kubayini uZimu avumela ukutlhaga kuragele phambili nengabe unamandla wokukuqeda.

Lindiwe: Iye, ngiyakhumbula.

Nomsa: Ngaphambi kokobana siqale ipendulo yeBhayibheli, asibuyekeze amaphuzu ambalwa esakhuluma ngawo esikhathini esidlulileko.

Lindiwe: OK.

Nomsa: Sifunde ngokuthi ngitjho nendoda ethembekileko ngeenkhathi zeBhayibheli yazibuza bona kubayini uZimu avumela ukutlhaga. Nanyana kunjalo, uZimu akhenge ayikwatele ngokubuza umbuzo onjalo, kunalokho uZimu wayitjela bona itlhoga ikholo elingeziweko.

Lindiwe: Bekukutjha lokho kimi.

Nomsa: Godu sifunde nangokuthi uJehova uZimu uyakuhloya ukusibona sitlhaga. Ngokwesibonelo, iBhayibheli ithi lokha abantu bakhe nabatshwenyekileko, “naye watshwenyeka.” * Akusiduduzi na ukwazi bona uZimu uyasirhawukela nasitlhagako?

Lindiwe: Iye, kuyaduduza.

Nomsa: Ekugcineni, savumelana ngokuthi ukucabanga ngamandla amakhulu womBumbi, kuyasiqinisekisa bona unamandla wokuqeda ukutlhaga ngananyana ngisiphi isikhathi.

Lindiwe: Ngilokho engingakuzwisisiko. Kubayini uZimu avumela zoke izinto ezimbi bona zenzeke nakamandla wokuziqeda?

NGUBANI OBEKAKHULUMA IQINISO?

Nomsa: Singafumana ipendulo yombuzwakho ngokuvula incwadi yokuthoma yeBhayibheli, uGenesisi. Uyayazi indaba ka-Adamu no-Eva nomuthi okwathiwa ungadliwa?

Lindiwe: Iye, ngiyayazi ngafunda ngayo esikolweni sesondweni. UZimu wathi bangadli emthini othileko, kodwana akhenge balalele badla kiwo.

Nomsa: Kuliqiniso lokho. Okwanjesi asidzimelele ezenzakalweni ezadosela esonweni saka-Adamu no-Eva. Izenzakalwezo zineempendulo ezinqophileko zombuzo wokobana kubayini sitlhaga. Ngibawa ufunde uGenesisi isahluko 3 ivesi 1 kuya ku 5?

Lindiwe: Kulungile. “Inyoka gade inobuqili ukudlula ezinye iinlwana zommango uZimu azenzileko. Yabuza umfazi yathi: ‘Kuliqiniso bona uZimu unalele ukudla kinanyana ngimuphi umuthi osesivandeni na?’ Umfazi waphendula wathi: ‘Awa, singadla isithelo sananyana ngimuphi umuthi esivandeni, kodwana uZimu uthe: “Ningadli isithelo somuthi ophakathi nesivande begodu ningawuthinti ukuze ningafi.”’ Inyoka yathi: ‘Awa, anikazukufa! Kuhlekuhle uZimu uyazi bonyana mhlazana nisidlako, amehlwenu azokuvuleka, nibe nokwazi koke njengoZimu.’”

Nomsa: Ngiyathokoza. Akhe sihlolisise amavesi la kancani. Kokuthoma, tjheja inyoka yakhuluma nomfazi, u-Eva. Enye ingcenye yeBhayibheli itjengisa bona bekunguSathana uDeveli obekakhuluma naye asebenzisa inyoka. * USathana wabuza u-Eva ngomlayo kaZimu omalungana nomuthi. Utjhejile bona uZimu wathi sizokuba yini isijeziso saka-Adamu no-Eva nengabe badla kiwo?

Lindiwe: Bazokufa.

Nomsa: Uqinisile. Ngalokho-ke, ngamezwi alandelako, uSathana wasola uZimu. Tjheja bona wathini: “Awa, anikazukufa.” USathana bekabiza uZimu ngomleyi mala!

Lindiwe: Ngiyathoma ukuyizwa indaba le.

Nomsa: USathana nakabiza uZimu ngomleyi mala, waphakamisa ipikiswano ebeyizokutlhoga isikhathi bona ilungiswe. Uyazi bona kubayini?

Lindiwe: Hmm. Angazi.

Nomsa: Ok, mhlamunye ngingayifanisa ngendlela le. Akhe sithi ngelinye ilanga ngiza kuwe ngithi nginamandla ukudlula wena. Ungatjengisa njani bona nginamala?

Lindiwe: Ngicabanga bona singenza ukuhlola okuthileko.

Nomsa: Iye, kunjalo. Mhlamunye singakhetha into ebudisi sibone ukobana ngubani ongakghona ukuyiphakamisa. Eqinisweni ukutjengisa bona ngubani onamandla kulula.

Lindiwe: Ngiyakuzwisisa.

Nomsa: Kodwana kunokuthi ngithi nginamandla, nangingathi ngithembeke ukudlula wena? Leyo yindaba ebudisi khulu, akusinjalo?

Lindiwe: Iye, uqinisile.

Nomsa: Ngaphezu kwakho koke, ukuthembeka akufani namandla, angatjengiswa ngokuhlolwa okulula.

Lindiwe: Iye kunjalo.

Nomsa: Kwamambala, okukuphela kwendlela yokusombulula isitjhijilo kuvumela bona isikhathi esithileko sidlule bona abanye bakghone ukusibona sobabili batjho nokuthi kuhlekuhle phakathi kwami nawe ngubani othembekileko.

Lindiwe: Kunengqondo lokho.

Nomsa: Kwanjesi, qala godu ukulandisokhu kuGenesisi. USathana utjhwile na bona unamandla ukudlula uZimu?

Lindiwe: Awa.

Nomsa: UZimu bekangamtjengisa msinyana bona unamala. Kunalokho uSathana wathi uthembeke ukudlula uZimu. Bona abe nomthelela wathi ku-Eva, ‘uZimu uyakukhohlisa, kodwana mina ngikutjela iqiniso.’

Lindiwe: Izwakala kamnandi.

Nomsa: Njengombana uZimu ahlakaniphile, bekazi bona indlela engcono khulu yokulungisa isitjhijilwesi kuvumela isikhathi bona sidlule. Msinyana, kuzokubonakala bona ngubani ogade akhuluma iqiniso nobekakhuluma amala.

INDABA EQAKATHEKILEKO

Lindiwe: Kodwana msinyana ngemva kokobana u-Eva afe, lokho khenge kutjengise na bona uZimu bekakhuluma iqiniso?

Nomsa: Ngakelinye ihlangothi kutjengisile. Kodwana bekukunengi okungeneleleko esitjhijilweni sakaSathana. Qala godu ivesi 5. Uyatjheja bona khuyini okhunye uSathana akutjela u-Eva?

Lindiwe: Wathi nekangadla isithelwesi, amehlwakhe azokuvuleka.

Nomsa: Iye, nokobana ‘uzokwazi koke njengoZimu.’ Ngalokho uSathana wathi uZimu ubafihlela okuthileko abantu.

Lindiwe: Ngiyabona.

Nomsa: Nalokho godu bekusitjhijilo esikhulu.

Lindiwe: Utjho ukuthini?

Nomsa: Ngamezwakhe, uSathana wathi ku-Eva—nebantwini boke—bangakghona ukuphila ngaphandle kokubuswa nguZimu. Ngokufanako nendabeni le, uJehova bekazi bona indlela engcono yokulungisa isitjhijilwesi kuvumela uSathana aziveze bona uqinisile. Ngalokho uZimu uvumele uSathana bona abuse iphasi kwesikhatjhana. Lokho kusitjengisa kuhle ukuthi kubayini sibhodwe kutlhaga okungaka—kungombana uSathana umbusi wephaseli, ingasi uZimu. * Kunezinye iindaba ezimnandi.

Lindiwe: Ngiziphi?

Nomsa: IBhayibheli ifundisa amaqiniso amabili la amahle ngoZimu. Kokuthoma, uJehova uyatshwenyeka ngokutlhaga kwethu. Ngokwesibonelo, cabanga ngamezwi weKosi uDavida, njengombana atlolwe kuRhubo 31:7. UDavida wakhe watlhaga khulu, kodwana tjheja lokho akghona ukukutjho nekathandaza kuZimu. Ngibawa ufunde iveseli?

Lindiwe: OK. Lithi: “Ekuthembekeni kwakho ngizakuthaba, ngijabule ngombana ukuhlupheka kwami ukubonile, wanaka iinhlupheko zomphefumulwami.”

Nomsa: Ngitjho nanyana uDavida atlhaga, waduduzeka ngokwazi bona uJehova uyakubona koke ukutlhaga kwakhe. Akududuzi na—ukwazi bona uJehova wazi koke, ngitjho namazizwethu abuhlungu abanye abantu engeze bawazwisisa?

Lindiwe: Iye, kuyaduduza.

Nomsa: Iqiniso lesibili elithabisako kukuthi uZimu angeze avumele ukutlhaga kuragele phambili unomphela. IBhayibheli lifundisa ukuthi msinyana uzokuphelisa ukubusa okumbi kwakaSathana. Begodu uzokulungisa zoke izinto ezimbi ezenzekileko, kuhlanganise nomtlhago wena nommakho eniqalane nawo. Ngingabuya na iveke ezako ngizokutjengisa bona kubayini singaqiniseka bonyana msinyana uZimu uzokuqeda koke ukutlhaga? *

Lindiwe: Iye ngingakuthabela.

Kghani kunendaba ethileko yeBhayibheli ozibuza ngayo? Uyafuna ukwazi ngananyana ngiyiphi yeenkolelo namtjhana izinto ezenziwa boFakazi bakaJehova? Nengabe kunjalo, ungazazi ukubawa omunye waboFakazi bakaJehova. Uzokuthabela ukucoca nawe ngeendaba ezinjalo.