Go na content

YEPI GI NA OSOFAMIRI | FA FU KWEKI PIKIN

Fu san ede a prenspari gi pikin-nengre fu leisi?​—Pisi 1: Leisi noso luku?

Fu san ede a prenspari gi pikin-nengre fu leisi?​—Pisi 1: Leisi noso luku?

 Te den pikin fu yu abi fri ten, dan san den lobi du? Luku wan felem noso leisi wan sani? San den o teki? Wan telefon noso wan buku?

 Someni yari langa, furu sma ben lobi telefisi nanga Internet moro leki fu leisi. „Wi o si taki wan dei sma no o leisi moro”, na so Jane Healy skrifi na ini en buku (Endangered Minds fu 1990).

 Na a ten dati yu ben denki kande taki so wan sani no ben o pasa noiti. Ma now, sowan dritenti yari baka dati, son leriman na ini kondre pe den e gebroiki furu computer, kon si taki furu yongu sma no man leisi so bun leki sma fu fosi.

Na ini na artikel disi wi o luku den tori disi

 Fu san ede a prenspari gi pikin-nengre fu leisi?

  •   Te wi e leisi, wi e gebroiki wi frustan. Fu eksempre, te wi e leisi wan tori, wi e yere fa a sten fu den sma de? Sortu krosi den sma e weri? Fa a presi de pe den e tan? A skrifiman e fruteri a tori, ma na a leisiman srefi musu denki fu den tra sani di no skrifi finifini.

     Wan mama di nen Laura e taki: „Te wi e luku felem, dan wi e si a tori soleki fa wan tra sma wani wi fu si dati.” Dati kan de wan prisiri sani, ma te wi e leisi, dan dati na trutru wan moi sani bika wisrefi e meki wan prenki na ini wi prakseri fu san wan tra sma skrifi.”

  •   Te wi e leisi, wi e leri fu abi moi fasi. Te pikin-nengre e leisi, dan den e leri san den musu du te problema miti den èn fa den musu lusu den. Den e leri tu fu poti ala den prakseri na san den e leisi. Dati e yepi den fu abi pasensi, fu dwengi densrefi èn fu frustan fa trawan e firi.

     Frustan fa trawan e firi? Iya! Son ondrosukuman e denki taki te pikin-nengre e teki den ten fu leisi wan tori bun, dan dati e yepi den fu denki fa den sma na ini a tori e firi. Disi kan yepi pikin fu firi gi sma di den sabi.

  •   Te wi e leisi, wi e leri fu denki dipi. Bun leisiman e teki den ten fu leisi. Son tron, den e leisi son pisi ete wan leisi fu man frustan san a skrifiman wani taki. Te den e du dati, den kan memre moro bun san den leisi èn den kan kisi wini fu dati.​—1 Timoteyus 4:15.

     Wan papa di nen Joseph e taki: „Te yu e leisi, dan a makelek fu sidon denki san den wortu fu a skrifiman wani taki èn fu prakseri san yu leri fu dati. A no ala ten wan felem e meki wi go denki dipi fu sani.

 San wi leri: Son leisi a bun fu luku wan felem, ma efu yu pikin no e meki ten fu leisi, den no o si san prenspari na ini a libi.

 Fa yu kan gi den deki-ati fu leisi?

  •   Bigin fruku. Chloe, wan mama fu tu boi, e taki: „Wi ben leisi gi den pikin sensi di den ben de na ini mi bere èn wi go doro nanga dati baka di den gebore. Wi breiti taki wi tan du dati. Bakaten a ben tron wan aladei sani gi den fu leisi èn den ben du dati srefi fu di den ben lobi fu du en.”

     Bijbel gronprakseri: „Yu sabi tu taki sensi di yu ben de wan beibi, yu kon leri den sani di skrifi na ini den Santa Buku.”​—2 Timoteyus 3:15.

  •   Meki yu oso de wan presi pe sma lobi leisi. Meki en makelek gi yu pikin fu leisi. Poti buku na presi pe a kan feni en esi-esi. Wan mama di nen Tamara abi fo pikin. A e taki: „Suku buku di yu pikin o lobi leisi èn poti den buku leti sei en bedi.

     Bijbel gronprakseri: „Leri wan boi fu waka a yoisti pasi. Srefi te a kon owru, a no o komoto fu a pasi dati.”​—Odo 22:6.

  •   Taki o ten èn o langa den mag go tapu Internet. Wan papa di nen Daniel e gi a rai fu abi wan neti pe nowan sma e luku telefisi, noso e gebroiki en telefon nanga en tablet. A e taki: „Awinsi na wán neti nomo na ini a wiki, a neti tiri fu di wi no e luku telefisi. Wi e teki ten fu leisi nanga makandra noso aparti.”

     Bijbel gronprakseri: „Kon sabi san na den moro prenspari sani.”​—Filipisma 1:10.

  •   De wan eksempre. Karina, wan mama fu tu umapikin, e gi a rai disi: „A fasi fa yu e leisi musu meki a de wan prisiri sani gi den pikin fu arki den tori. Den musu si taki yusrefi de fayafaya fu leisi a tori. Efu yu lobi leisi, dan kande yu pikin o lobi leisi tu.”

     Bijbel gronprakseri: „Tan meki muiti fu leisi gi sma.”​—1 Timoteyus 4:13.

 A no ala pikin o lobi leisi. Ma a deki-ati di yu e gi den kan meki taki den e kon lobi fu leisi. David, wan papa fu tu umapikin, du moro leki dati srefi. A taki: „Mi ben leisi san den umapikin fu mi ben e leisi, dan na so mi ben sabi san den ben lobi èn wi ben abi tori fu taki. Wi ben abi wi eigi leisigrupu. A ben gi wi prisiri!”