Yani kulokufunako

Yani kulokucuketfwe

Kuba Ngumuntfu Lolungile Kungakwenta Yini Ube Nelikusasa Lelijabulisako?

Kuba Ngumuntfu Lolungile Kungakwenta Yini Ube Nelikusasa Lelijabulisako?

Sekuphele iminyaka leminyenti bantfu beva ungatsi kuba ngumuntfu lolungile nalotiphatsa kahle kungabenta babe nelikusasa lelijabulisako. Sibonelo nje, bantfu labanyeni base-Asia, bavumelana naloko lokwashiwo sati sefilosofi lesidvumile Confucius (551-479 B.C.E.) lesatsi: “Longafuni kwentiwe kuwe, ungakwenti kulabanye.” *

TINTFO LETENTIWA BANTFU LABANYENTI

Bantfu labanyenti basakholelwa kutsi nabatiphatsa kahle batawuba nelikusasa lelihle. Betama kuba nenhlonipho, kutiphatsa kahle, kudlala indzima yabo emphakatsini kanye nekuhlala bananembeza lomuhle. Linh, wesifazane lohlala eVietnam, utsi, “Bengikholelwa kutsi nangicotfo futsi ngetsembekile, ngitawubusiswa.”

Labanye bakhutsatwa nguloko labakukholelwako kutsi bente lokuhle. Hsu-Yun, indvodza lehlala eTaiwan, utsi, “Ngafundziswa kutsi tintfo letinhle umuntfu latenta asaphila ngito letitawusho kutsi utawuphila phakadze nobe utawuhlushwa nasekafile.”

IBE YINI IMIPHUMELA?

Kuliciniso kutsi nasentela labanye lokuhle sijabulela tinzuzo letinyenti. Nobe kunjalo, bantfu labanyenti labetama kwentela labanye lokuhle batfola kutsi bona abaphatfwa kahle. Shiu Ping, wesifazane lohlala eHong Kong, utsi, “Ngafundza ngekutibonela kutsi labo labentela labanye lokuhle, bona abentelwa lokuhle. Ngenta konkhe lebengingakhona kukwenta kuze nginakekele umndeni wami futsi ngente lokuhle, kodvwa umshado wami wabhidlika futsi indvodza yami yahamba yangishiya nendvodzana yetfu.”

Bantfu labanyenti babonile kutsi akusibo bonkhe bantfu labakholwako labalungile. Etsuko, wesifazane lohlala eJapan, utsi, “Ngaba lilunga lenkholo futsi ngacala kuhlela tintfo lebetingentiwa bantfu labasha. Kwangimangalisa kubona labanye bantfu kulenkholo batiphatsa kabi, babanga tikhundla futsi basebentisa kabi nemali yelisontfo.”

“Ngenta konkhe lebengingakhona kukwenta kuze nginakekele umndeni wami futsi ngente lokuhle, kodvwa umshado wami wabhidlika futsi indvodza yami yahamba yangishiya nendvodzana yetfu.”​—SHIU PING, WASE-HONG KONG

Labanye labakholwa kakhulu futsi labetama kwenta tintfo letinhle badvumatekile nakwenteka tintfo letimbi kubo. Nguleyo indlela Van, wesifazane waseVietnam, lativa ngayo. Utsi, “Onkhe malanga bengitsenga titselo, timbali nekudla futsi ngikunikela ema-al’thari emadloti akitsi nginelitsemba lekutsi atangibusisa. Ngetulu kwako konkhe lokuhle nemisimeto yenkholo lebengiyente iminyaka leminyenti, umyeni wami wagula kakhulu futsi nendvodzakati yami lebeyifundza ngesheya kwetilwandle, yashona.”

Nangabe kuba ngumuntfu lolungile kungakwenti uciniseke kutsi utawuba nelikusasa lelihle, yini lengakwenta uciniseke? Kuze sitfole imphendvulo yalombuto, sidzinga sicondziso lesingasetsemba, umtfombo wekwatiswa longaphendvula imibuto yetfu futsi usikhombise indlela yekutfola likusasa lelihle. Singasitfolaphi leso sicondziso?

^ sig. 2 Kuze utfole lokunyenti ngaloko lokwafundziswa nguConfucian, buka sehluko 7, tigaba 31-35, encwadzini letsi Ukufuna Kwesintu UNkulunkulu, letfolakala ngesiZulu, leshicelelwe BoFakazi BaJehova futsi iyatfolaka naku-website letsi www.dan124.com.