Skip to content

Poruladakkaatthirku sel

kudumba sandhōshatthukku nyaanamaana aalōsanaigal

kudumba sandhōshatthukku nyaanamaana aalōsanaigal

kalyaana vaalkkaiyum, pillai selvamum kadavulin arul. nam kudumbatthil eppōdhum sandhōsham pūtthukkulunga vēndumendru avar aasaippadugiraar. adharku udhavum nyaanamaana aalōsanaigalai oru punidha butthagatthil namakkaaga padhivu seidhirukkiraar. andha aalōsanaigalai ippōdhu paarkkalaam.

kanavargalē, ungal manaivimēl anbu kaattungal

‘kanavargal thangal sondha udalmīdhu anbu kaattuvadhupōl thangal manaivimīdhum anbu kaatta vēndum. than manaivimīdhu anbu kaattugiravan thanmīdhē anbu kaattugiraan. oruvanum than udalai verukka maattaan, adhai gavanitthukkondu nenjaara nēsippaan.’—ebēsiyar 5:28, 29.

kanavar, kudumbatthukku thalaivaraaga irukkiraar. (ebēsiyar 5:23) aanaalum, oru nalla kanavar karaaraagavō kadugaduppaagavō nadandhukolla maattaar. thannudaiya manaivikku madhippu koduppaar. avaludaiya thēvaigalai gavanitthukkolvaar. avalidam anbaaga, paasamaaga nadandhukolvaar. eppōdhumē thaan ninaikkirapadi ellaamē seiya vēndumendru than manaiviyai kattaayappadutthaamal avalai sandhōshappadutthavum muyarchi seivaar. (pilippiyar 2:4) manaiviyidam olivumaraivillaamal pēsuvaar. aval pēsumpōdhu kaadhukodutthu kētpaar. avalidam “kadugaduppaaga” nadandhukolla maattaar. avalai adikkavō avaludaiya manadhai kaayappadutthugira maadhiri pēsavō maattaar.—kolōseyar 3:19.

manaivigalē, ungal kanavarukku madhippu kodungal

“manaivi than kanavanukku aalndha mariyaadhai kaatta vēndum.”—ebēsiyar 5:33.

oru manaivi thannudaiya kanavarukku madhippu kodutthu avar edukkira mudivugalukku aadharavu kodukkumpōdhu kudumbatthil amaidhiyaana sūlal irukkum. thannudaiya kanavar ēdhaavadhu thavaru seidhuvittaal avarai mattam thatti pēsa maattaal. adharku badhilaaga, saanthamaagavum mariyaadhaiyaagavum pēsuvaal. (1 pēdhuru 3:4) oru prachinaiyai patri kanavaridam pēsa vēndumendraal, sariyaana samayampaartthu pēsuvaal, mariyaadhaiyaagavum pēsuvaal.—prasangi 3:7.

ungal thunaikku unmaiyaaga irungal

“manidhan [kanavan] . . . than manaiviyōdu sērndhiruppaan. avargal orē udalaaga iruppaargal.”—aadhiyaagamam 2:24.

oru aanum pennum kalyaanam seidhukollumpōdhu, avargalukkul nerukkamaana uravu ērpadugiradhu. indha uravu murindhuvidaamal irukka kanavanum, manaiviyum manamvittu pēsa vēndum. anbai kaattum vidhatthil chinna chinna vishayangalai seiya vēndum. adhumattumalla, avargal oruvarukkoruvar unmaiyaaga irukka vēndumendraal, kallatthodarbu vaitthukkolla kūdaadhu. thunaikku dhrōgam seivadhaal varum vali kaalatthukkum aaraadhu. adhanaal, oruvarmēl oruvarukku irukkira nambikkai pōividum, kudumbamum irandaagividum.—ebirēyar 13:4.

petrōrē, ungal pillaigalukku sollikkodungal

“nadakka vēndiya valiyil nadakka pillaiyai palakku. vayadhaanaalum avan adhaivittu vilaga maattaan.”—nīdhimoligal 22:6.

pillaigalukku sollikkodukka vēndiya poruppai petrōrukku kadavul kodutthirukkiraar. udhaaranatthukku, matravargalidam eppadi nadandhukkolla vēndum enbadhai pillaigalukku sollikkodukka vēndum. indha vishayatthil, pillaigalukku avargal oru edutthukkaattaagavum irukka vēndum. (ubaagamam 6:6, 7) oru pillai thavaru seiyumpōdhu, nyaanamaaga nadandhukolgira oru appaavō ammaavō unarchivasappattu edhaiyum seiya maattaar. adharku badhilaaga, ‘nandraaga kaadhukodutthu kētkiravaraagavum, yōsitthu nidhaanamaaga pēsugiravaraagavum . . . sattendru kōbappadaadhavaraagavum’ iruppaar. (yaakkōbu 1:19) pillaigalai kandikka vēndiya sūlnilai varumpōdhukūda anbaaga kandippaarē thavira, kōbatthōdu kandikka maattaar.

pillaigalē, ungal petrōr pēchai kēttu nadangal

“pillaigalē, . . . ungal appaavukkum ammaavukkum kīlppadindhu nadangal. . . . ‘ungal appaavukkum ammaavukkum madhippu kodungal.’”—ebēsiyar 6:1, 2.

pillaigal petrōrukku kīlppadiya vēndum. avargalidam madhippu mariyaadhaiyōdu nadandhukolla vēndum. appaa, ammaavukku avargal madhippu kodukkumpōdhu, kudumbatthil sandhōshamum amaidhiyum irukkum. valarndha pillaigalaaga irundhaal appaa, ammaavai nandraaga gavanitthukkolvadhan mūlam avargalukku madhippu mariyaadhai kodukkalaam. udhaaranatthukku, avargaludaiya vīttai paraamarikkalaam alladhu avargalukku thēvaiyaana pana udhavi seiyalaam.—1 thīmōtthēyu 5:3, 4.