Skip to content

Skip to table of contents

Sala atu sente hanesan neʼe ka lae?

Sala atu sente hanesan neʼe ka lae?

MANE ida neʼebé triste tanba nia aman mate, hatete: “Nuʼudar labarik neʼebé moris iha rai-Inglaterra, haʼu hetan hanorin katak haʼu la bele hatudu sai haʼu-nia sentimentu iha ema nia oin. Haʼu-nia aman uluk halo serbisu nuʼudar tropa ida. Haʼu hanoin-hetan buat neʼebé nia hatete kuandu buat ruma hakanek haʼu. Nia ruun nehan no dehan, ‘Keta tanis!’ Haʼu mós nunka hanoin-hetan tempu neʼebé haʼu-nia inan hakoʼak ka reʼi ami labarik naʼin-haat. Kuandu haʼu tinan 56, haʼu-nia aman mate. Maski iha tempu neʼe haʼu sente katak haʼu lakon buat neʼebé boot, maibé foufoun, haʼu la bele tanis.”

Sin, iha rai balu, hanesan Europa parte norte no rai-Bretaña, ema, liuliu mane sira, iha toman atu subar sira-nia sentimentu. Maibé iha rai balu seluk, ema la moe atu hatudu sai sira-nia sentimentu ba ema seluk. Maski sira kontente ka triste, ema seluk hatene buat neʼebé sira sente. Entaun, sala ka lae, atu hatudu sai Ita-nia laran-triste kuandu ema neʼebé Ita hadomi mate? Saida mak Bíblia dehan kona-ba neʼe?

Bíblia temi kona-ba ema sira-neʼebé tanis

Ema ebreu sira-neʼebé hela iha parte leste husi Tasi-Mediterráneu nian, la taʼuk atu hatudu sai sira-nia sentimentu. Sira hakerek iha Bíblia laran kona-ba ema balu iha sira-nia tempu neʼebé la taʼuk atu fó sai buat neʼebé sira sente. Porezemplu, Liurai David, sai triste tebes kuandu ema oho ninia oan ida naran Amnon. Tuir loloos, nia “tanis makaʼas”. (2 Samuel 13:28-39) Nia mós sai triste tebes kuandu ninia oan Absalão mate, maski Absalão mak ema neʼebé laran-aat no koko atu hadau ninia kadunan. Bíblia esplika: “Tuirmai liurai [David] sai triste tebes no nia laʼo ba kuartu iha andár leten . . . no nia tanis makaʼas; no neʼe mak nia hatete nuʼudar nia laʼo: ‘Haʼu-nia oan Absalão, haʼu-nia oan, haʼu-nia oan Absalão! Oh, diʼak liu haʼu rasik mak mate duké ó, Absalão, haʼu-nia oan, haʼu-nia oan!’” (2 Samuel 18:33) Buat neʼebé David sente laʼós úniku, tanba aman hotu mós sei sente hanesan neʼe kuandu sira-nia oan mate. Dala barak inan-aman sira hakarak tebes mate hodi troka fali sira-nia oan nia fatin. Ema barak sente katak la loos se labarik sira mak mate ulukliu fali sira-nia inan-aman.

Bíblia nia esperansa kona-ba moris-hiʼas bele ajuda ema kristaun atu la sai laran-tun demais, hanesan ema balu neʼebé la iha esperansa neʼe. Maski nuneʼe, sira nafatin sente triste tebes kuandu ema neʼebé sira hadomi mate. Porezemplu, oinsá mak Jesus sente kuandu ninia belun Lázaro mate? Jesus tanis kuandu nia hakbesik ba Lázaro nia rate. (Joao 11:30-38) Iha tempu seluk fali, Maria Madalena mós tanis kuandu nia hakbesik ba fatin neʼebé ema tau Jesus nia isin-mate. (Joao 20:11-16) Sin, maski ema kristaun loos iha esperansa kona-ba moris-hiʼas, maibé la sala atu sente laran-susar kuandu ema ida mate.—1 Tesalonika 4:13, 14.

Bele tanis ka lae?

Oinsá ho ohin loron? Susar ba Ita ka Ita sente moe atu hatudu sai Ita-nia sentimentu iha ema nia oin ka lae? Saida mak matenek-naʼin sira-nia hanoin kona-ba ida-neʼe? Dala barak, konsellu husi matenek-naʼin sira iha tempu agora, halo tuir deʼit buat neʼebé Maromak nia Liafuan fó sai nanis ona. Sira dehan katak ita presiza atu hatudu sai ita-nia triste, la’ós rai deʼit iha laran. Neʼe halo ita hanoin kona-ba ema fiar-metin sira iha tempu uluk hanesan Job, David no Jeremias. Iha Bíblia laran, ita bele hetan sira-nia liafuan neʼebé hatoʼo sira-nia triste. Sira la hanehan sira-nia sentimentu. Tan neʼe, diʼak atu ita banati-tuir sira no la hadook an husi ema seluk. (Provérbios [Amsal] 18:1) Maibé, klaru katak ema husi kultura oioin hatudu sai sira-nia sentimentu iha dalan neʼebé la hanesan, no ida-neʼe depende mós ba sira-nia relijiaun. a

Oinsá se Ita sente katak Ita hakarak tanis? Tuir loloos, tanis mak parte husi ema nia hahalok. Hanoin fali ba tempu neʼebé Lázaro mate, iha tempu neʼe Jesus ‘laran-taridu tebetebes no nia tanis’. (Joao 11:33, 35) Jesus hatudu katak tanis mak buat neʼebé normál deʼit kuandu ema neʼebé ita hadomi mate.

Normál atu sai triste no tanis kuandu ema neʼebé Ita hadomi mate

Inan ida naran Anne, neʼebé ninia bebé Rachel mate ona, mós sente katak tanis mak buat neʼebé normál. Ninia laʼen hatete: “Buat neʼebé halo ami hakfodak mak maski ema seluk tanis, maibé haʼu no Anne la tanis iha loron neʼebé ami hakoi ami-nia oan.” Kona-ba neʼe, Anne hatete katak nia tanis barak ona, nia dehan: “Semana balu depois neʼe, kuandu haʼu mesak iha uma, derrepente deʼit haʼu sente katak haʼu-nia oan nia mate hakanek tebes haʼu-nia laran. Haʼu tanis loron tomak. Maibé haʼu fiar katak ida-neʼe ajuda tebes haʼu, no halo haʼu sente diʼak liu. Tuir loloos haʼu tenke tanis tanba haʼu lakon haʼu-nia oan. Haʼu fiar duni katak ita presiza husik ema neʼebé triste atu tanis. Maski ema seluk koko atu fó kmaan hodi hatete, ‘Keta tanis,’ maibé tuir loloos ida-neʼe la ajuda.”

Oinsá mak ema balu sente?

Saida mak ema balu sente kuandu ema neʼebé sira hadomi mate? Hanoin toʼok kona-ba feto ida naran Juanita. Ba dala lima nia hetan abortu. Depois neʼe nia isin-rua fali. Entaun, kuandu nia hetan asidente ho karreta no nia presiza tama ospitál, nia hanoin barak tebes. Semana rua depois neʼe, nia partu ninia bebé maski seidauk toʼo fulan. Bebé Vanessa nia todan kilograma 0,9 deʼit. Juanita hatete: “Haʼu kontente tebes. Ikusmai haʼu bele sai inan ida ona!”

Maibé ksolok neʼebé nia iha, la tahan ba tempu kleur. Loron haat depois neʼe, Vanessa mate. Juanita hatete: “Haʼu sente katak buat hotu sai mamuk loos. Haʼu-nia mehi atu sai inan, lakon tiha ona. Haʼu sente katak haʼu-nia moris la kompletu. Haʼu-nia laran kanek tebes kuandu fila ba uma no tama ba kuartu neʼebé ami prepara ona ba Vanessa no haree ba roupa kiʼik sira-neʼebé haʼu sosa ona ba nia. Durante fulan balu depois neʼe, haʼu sempre hanoin-hetan fali tempu neʼebé haʼu-nia oan-feto moris mai. Haʼu lakohi duni atu hamutuk ho ema seluk.”

Buat neʼebé inan neʼe sente la normál ka lae? Karik neʼe mak buat neʼebé susar ba ema balu atu komprende. Maibé, ba sira neʼebé hetan susar neʼe, hanesan Juanita, sira esplika katak sira triste kona-ba sira-nia bebé hanesan mós kuandu ema boot ida mak mate. Sira hatete katak, antes labarik ida moris, sira-nia inan-aman hadomi ona sira. Liuliu inan sempre iha relasaun neʼebé espesiál ho ninia oan. Kuandu bebé ida mate, inan sente katak buat importante ida lakon husi ninia an. Neʼe mak buat neʼebé ema seluk presiza atu komprende.

Hirus no fó-sala ba Ita-nia an, oinsá ida-neʼe kona Ita?

Inan ida seluk konta kona-ba oinsá nia sente kuandu ninia oan-mane neʼebé tinan neen mate derrepente deʼit, tanba iha problema ho nia fuan. Inan neʼe hatete: “Foufoun haʼu sai bilán no la fiar buat neʼebé akontese, tuirmai haʼu fó-sala ba haʼu-nia an, no haʼu sente hirus ba haʼu-nia laʼen no ba doutór tanba sira la buka-hatene lalais ninia moras.”

Dala ruma ema sente hirus kuandu lakon ema neʼebé sira hadomi. Karik sira sente hirus ba doutór no ba enfermeiru sira, tanba hanoin katak sira la halo buat neʼebé sira bele halo atu salva ema neʼebé mate. Ka karik sira sente hirus ba kolega no família, tanba sira la gosta buat neʼebé kolega no família koʼalia ka halo. Ema balu sente hirus ba ema neʼebé mate, tanba kuandu moris hela, ema neʼe lakohi atu simu tratamentu ka tau matan ba nia saúde. Feto ida naran Estella hatete: “Haʼu sente hirus ba haʼu-nia laʼen neʼebé mate ona, tanba haʼu hatene katak situasaun karik sei la sai hanesan neʼe. Maski nia sai moras tebes, maibé nia la halo tuir buat neʼebé doutór hatete.” No dala ruma ema sente hirus ba ema neʼebé mate ona tanba ema neʼe husik hela debe neʼebé boot, ka agora sira presiza tau matan ba labarik sira mesamesak.

Ema balu fó-sala ba sira-nia an tanba sira hirus. Ema balu seluk fó-sala ba sira-nia an tanba hanoin katak, tan sira mak ema neʼe mate. Karik sira hatete ba sira-nia an, ‘se haʼu obriga nia bá doutór lalais’, ka ‘lori nia konsulta iha doutór seluk’, ka ‘ajuda tau matan didiʼak ba ninia saúde, nia sei la mate’.

Kuandu labarik mate, ida-neʼe buat neʼebé triste tebes ba inan-aman, tan neʼe sira presiza laran-diʼak husi ema seluk

Ema balu fali sente sala duni, liuliu se ema neʼebé sira hadomi, mate derrepente deʼit. Sira komesa hanoin kona-ba tempu neʼebé sira sai hirus ka sira haksesuk malu ho ema neʼe kuandu nia moris hela. Ka karik sira sente katak tuir loloos sira bele sai ema neʼebé diʼak liu iha tempu neʼebé ema neʼe sei moris hela.

Triste neʼebé inan barak sente ba tempu kleur, neʼe apoia buat neʼebé matenek-naʼin sira dehan. Sira hatete katak, kuandu oan ida mate, ida-neʼe halo inan-aman sente buat ruma falta iha sira-nia moris, liuliu inan sira.

Kuandu Ita-nia kaben mate

Buat neʼebé ema sente kuandu sira-nia kaben mate, la hanesan ho buat neʼebé sira sente kuandu ema seluk mate, liuliu se sira naʼin-rua halo buat barak hamutuk. Sira laran-kanek tanba mate hapara ona sira atu halo atividade sira hamutuk. Porezemplu, sira la bele tan halo viajen, serbisu, no halo atividade halimar nian hamutuk.

Eunice esplika kona-ba buat neʼebé akontese kuandu ninia laʼen mate derrepente deʼit tanba atake-fuan. Nia hatete: “Ba semana primeiru, haʼu sente hanesan ema neʼebé bilán, no haʼu la hatene atu halo saida. Haʼu la bele horon ka sente hahán nia gostu. Tanba haʼu hamutuk ho haʼu-nia laʼen kuandu sira koko atu salva nia . . . haʼu la sente hanesan ema seluk neʼebé la bele simu realidade. Maski nuneʼe, haʼu estrese tebes, tanba situasaun neʼe hanesan haʼu haree karreta ida neʼebé monu ba rai naruk no haʼu la bele halo buat ida atu hapara ida-neʼe.”

Nia tanis ka lae? Nia dehan: “Sin, haʼu tanis duni, liuliu kuandu haʼu lee karta barak neʼebé haʼu simu husi kolega sira. Haʼu tanis kuandu haʼu lee karta ida-idak. Ida-neʼe ajuda haʼu atu tahan hasoru loron neʼe. Maibé kuandu ema husu beibeik kona-ba oinsá haʼu sente, ida-neʼe la ajuda haʼu. Klaru ona katak haʼu laran-tun duni.”

Saida mak ajuda Eunice atu tahan hasoru ninia triste? Nia hatete: “Haʼu halo desizaun atu kontinua halaʼo haʼu-nia moris hanesan baibain. Maski nuneʼe, toʼo agora kuandu haʼu hanoin kona-ba haʼu-nia laʼen, neʼebé la bele ona goza moris neʼe hamutuk ho haʼu, ida-neʼe halo haʼu laran-kanek tebes.”

“Keta husik ema seluk fó-hatene Ita . . .”

Livru ida fó konsellu dehan: “Keta husik ema seluk fó-hatene Ita kona-ba oinsá Ita tenke sente ka saida mak Ita tenke halo. Dalan neʼebé ema hatudu sai sira-nia laran-triste sempre la hanesan. Ema balu karik sei fó-hatene Ita katak, Ita tanis barak liu ka dala ruma mós ema dehan katak Ita ladún triste. Se nuneʼe diʼak atu perdua sira no haluha deʼit kona-ba neʼe. Kuandu Ita koko atu tuir deʼit ema seluk nia hanoin, ida-neʼe sei hanetik Ita atu laʼo ba oin.” (Leavetaking—When and How to Say Goodbye)

Klaru katak ema ida-idak tahan hasoru sira-nia sentimentu iha dalan neʼebé la hanesan. Iha livru neʼe ami la dehan katak dalan oin ida mak diʼak liu fali dalan ida seluk. Maski nuneʼe, perigu bele mosu se ema neʼebé triste hela lakohi simu realidade. Se ida-neʼe akontese, karik nia presiza hetan ajuda husi ninia belun neʼebé diʼak. Bíblia hatete: “Belun neʼebé loos sempre hatudu domin, no nia mak maun neʼebé mosu mai iha tempu susar nia laran.”—Provérbios 17:17.

Sai triste kuandu ema ida mate mak buat neʼebé normál, no la sala atu hatudu sai Ita-nia triste iha ema nia oin. Maibé iha pergunta seluk neʼebé ita presiza buka ninia resposta. Pergunta sira-neʼe mak hanesan tuirmai neʼe: ‘Oinsá mak haʼu bele tahan hasoru haʼu-nia laran-triste? Sente hirus no fó-sala ba haʼu-nia an mak buat neʼebé normál ka lae? Saida mak haʼu bele halo se haʼu sente hanesan neʼe? Saida deʼit mak bele ajuda haʼu kuandu ema neʼebé haʼu hadomi mate?’ Parte tuirmai sei hatán pergunta sira-neʼe no mós pergunta sira seluk.

a Porezemplu, iha Timor ema fiar kona-ba klamar neʼebé moris hela depois ema mate. Tan neʼe atu hatudu katak sira triste tanba lakon ema neʼebé sira hadomi, sira hatais hena-metan ka prega hena-metan ba sira-nia kamiza. Testemuña ba Jeová la halo tuir toman sira hanesan neʼe, neʼebé mai husi ideia la loos kona-ba ema mate iha klamar, neʼebé kontra Bíblia.—Eclesiastes (Pengkhotbah) 9:5, 10; Ezequiel (Yehezkiel) 18:4, 20.