Noored küsivad

Kas ma olen elektroonilisest meediast sõltuvuses?

Mis on neil kolmel ühist?

„Mulle tohutult meeldib sõnumeid saata! Minu arust on see kohe tõeliselt lahe. Arvan, et võin küll öelda, et mu elu keerlebki selle ümber.” (Alan) *

„Ema ostis mu tuppa televiisori ja see oli nii äge! Selle asemel et õhtul magama heita, jäin tundideks teleka ette. Eelistasin telekavaatamist ajaveetmisele pereliikmete ja sõpradega.” (Teresa)

„Mõnda aega ei suutnud ma kuhugi minna või midagi teha, ilma et oleksin mõelnud selle peale, kas äkki on keegi midagi mu veebilehele postitanud. Kui juhtusin keset ööd üles ärkama, pidin tingimata internetti minema. Alati kui vähegi võimalik, uuendasin oma blogi.” (Anna)

Kelle kohta neist kolmest noorest võib sinu arvates öelda, et ta on elektroonilisest meediast sõltuvuses?

□ Alan □ Teresa □ Anna

KUI su vanemad jõudsid teismeikka, olid peamisteks elektroonilisteks meediavahenditeks televiisor ja raadio. Tollal olid telefonid lihtsalt telefonid, nendega oli võimalik üksnes häält edastada ja suure tõenäosusega oli aparaat juhetpidi seina küljes. Kas see kõlab lootusetult vanamoodsalt? Anna-nimelise tüdruku meelest küll. „Mu vanemad kasvasid üles tehnika mõttes pimedal keskajal,” lausub ta. „Veel nüüdki valmistab neile mobiili funktsioonidega kurssisaamine kõvasti peamurdmist!”

Tänapäeval võid sa üheainsa seadmega, mis mahub taskusse, teha kõike – helistada, kuulata muusikat, vaadata saateid, mängida mänge, meilida sõpradele, teha pilte ja kasutada internetti. Kuna sa oled kasvanud üles arvuti-, mobiili-, televisiooni- ja internetiajastul, on sinu meelest ilmselt täiesti normaalne neid kogu aeg kasutada. Su vanemad võivad aga leida, et oled neist sõltuv. Juhul kui nad väljendavad oma muret, siis ära kiirusta järeldama, et nad on elukauged. „Kui keegi vastab enne ära kuulamist,” sõnas tark kuningas Saalomon, „siis on see tema rumalus” (Õpetussõnad 18:13).

Kas oled mõelnud sellele, miks vanemad on mures? Tee läbi järgnev test, selgitamaks välja, kas sinu juures ilmneb elektroonilisest meediast sõltuvuse märke.

Kas ma olen sõltuvuses?

Üks sõnaraamat defineerib sõltuvust kui „harjumuspärast, liialdustesse minevat käitumisviisi, mida inimene ei suuda või ei soovi lõpetada hoolimata selle kahjulikest tagajärgedest”.  Seda definitsiooni silmas pidades on kõik kolm artikli alguses tsiteeritud noort elektroonilisest meediast sõltuvuses või nad on olnud seda minevikus. Kuidas on lood sinuga? Uuri seda definitsiooni lähemalt. Loe tsitaate ja mõtle, kas sina oled öelnud või teinud midagi sarnast. Seejärel anna oma vastused.

Liialdustesse minev käitumisviis. „Mängisin tundide kaupa elektronmänge. Need röövisid mult uneaja ja said minu peamiseks jutuaineks. Eraldusin perest ja sukeldusin täielikult mängude fantaasiamaailma.” (Andrew)

Kui palju aega päevas on sinu arvates mõistlik kulutada mingile elektroonilisele meediavahendile? ․․․․․

Kui palju aega oleks vanemate arvates mõistlik sul seda teha? ․․․․․

Kui palju aega kulub sul kokku iga päev tekstisõnumite saatmise, telerivaatamise, veebisaitidele piltide üleslaadimise, kommentaaride kirjutamise, elektronmängude mängimise ja muu sarnase peale? ․․․․․

Kas ehk ei kaldu sa elektrooniliste meediavahendite kasutamisega liialdama, kui mõtled oma eeltoodud vastustele?

□ Jah □ Ei

Ei suuda või ei soovi lõpetada. „Vanemad näevad mind vahetpidamata sõnumeid saatmas ja kommenteerivad, et ma liialdan sellega. Aga võrreldes teiste minuealiste noortega olen ma päris väike tegija. No kui vanematega võrrelda, siis muidugi saadan ma neist rohkem sõnumeid. Aga see oleks sama kui võrrelda õunu apelsinidega – nemad on 40-aastased ja mina 15-aastane.” (Alan)

Kas su vanemad või sõbrad on öelnud, et pühendad mingile elektroonilisele meediavahendile liiga palju aega?

□ Jah □ Ei

Kas sa pole soovinud või suutnud selle meediavahendi kasutamist kontroll all hoida?

□ Jah □ Ei

Kahjulikud tagajärjed. „Mu sõbrad saadavad kogu aeg tekstisõnumeid, seda isegi autot juhtides. See on nii ohtlik!” (Julie)

„Mäletan, et kui sain endale mobiili, helistasin ühtepuhku või saatsin sõnumeid. Ma millegi muuga ei tegelenudki. See mõjus halvasti mu suhetele pereliikmete ja isegi mõningate sõpradega. Nüüd märkan sõpradega väljas olles ja nendega vesteldes, kuidas nad ühtelugu katkestavad vestluse, öeldes: „Oota korraks, ma pean sõnumile vastama.” See on üks põhjus, miks mul nendega kuigi lähedasi sõprussuhteid pole.” (Shirley)

Kas sa mõnikord loed või saadad tekstisõnumeid autot juhtides või koolitunnis olles?

□ Jah □ Ei

Kas sa katkestad pereliikmete või sõpradega koos olles sageli jutuajamise, et vastata meilidele, telefonikõnedele või sõnumitele?

□ Jah □ Ei

 Kas elektroonilise meedia kasutamine röövib sult vajalikku uneaega või segab koolitööde tegemist?

□ Jah □ Ei

Kuidas hoida tasakaalu

Kui sa kasutad mingit elektroonilist meediavahendit, olgu selleks arvuti, mobiil või mõni muu seade, siis esita endale allpool toodud neli küsimust. Rakendades ellu Piiblil põhinevaid nõuandeid ja järgides mõningaid lihtsaid soovitusi, mida teha ja millest hoiduda, on sul kergem hoida elektroonilise meedia kasutust elus õigel kohal.

1. Milline on sisu? „Kõigele, mis on tõene, mis väärib tõsist tähelepanu, mis on õige, mis on puhas, mis ergutab armastusele, millest räägitakse head, mis on vooruslik ja mis on kiiduväärne, sellele mõtelge pidevalt” (Filiplastele 4:8).

Hoia tihedaid suhteid sõprade ja pereliikmetega ning jaga nendega ülesehitavaid uudiseid ja mõtteid (Õpetussõnad 25:25; Efeslastele 4:29).

Ära levita pahatahtlikke kuulujutte ega saada ebamoraalseid tekstisõnumeid või pilte ega vaata moraalselt laostavaid videoklippe või saateid (Koloslastele 3:5; 1. Peetruse 4:15).

2. Millal ma seda kasutan? „Igale asjale on määratud aeg” (Koguja 3:1).

Sea piir, kui palju aega kulutad helistamise, sõnumite saatmise ja vastuvõtmise, saadete vaatamise või mängude mängimise peale. Ole lugupidav ja lülita seade välja tähtsate sündmuste puhul, nagu jumalakummardamiseks mõeldud kogunemised. Sõnumitele on alati võimalik hiljem vastata.

 Ära luba elektroonilisel meedial häirida end ajal, mida oled mõelnud veeta sõprade või pereliikmete seltsis, pühendada uurimisele või muude vaimsete asjadega tegelemisele (Efeslastele 5:15–17; Filiplastele 2:4).

3. Kellega ma suhtlen? „Ärge laske end eksitada. Halb seltskond rikub kasulikud harjumused” (1. Korintlastele 15:33).

On hea kasutada elektroonilist meediat, et tugevdada suhteid inimestega, kes innustavad sind arendama endas häid harjumusi (Õpetussõnad 22:17).

Ära end peta – sulle hakkavad külge nende inimeste mõõdupuud, keelepruuk ja mõtteviis, kellega eelistad suhelda meili teel, tekstisõnumeid vahetades või televisiooni, video või interneti kaudu (Õpetussõnad 13:20).

4. Kui palju aega mul sellele kulub? ’Tehke kindlaks, mis on tähtsamad asjad’ (Filiplastele 1:10).

Jälgi hoolsalt, kui palju aega kulub sul elektroonilise meedia kasutamise peale.

Ära jäta tähelepanuta sõprade kommentaare või vanemate juhatust, kui nad ütlevad, et sul kulub mingi elektroonilise meediavahendi peale liiga palju aega (Õpetussõnad 26:12).

Rääkides elektroonilise meedia kasutamisest tasakaalukal moel, võtab varem tsiteeritud Andrew teema hästi kokku: „Elektroonika on mõnus, kuid sellele ei tohiks kulutada liiga palju aega. Olen õppinud seda, et ma ei lase tehnikal lüüa kiilu minu ning mu pereliikmete ja sõprade vahele.”

Ingliskeelseid artikleid sarjast „Noored küsivad” võib leida veebisaidilt www.watchtower.org/ype

[Allmärkus]

[Kast/pildid lk 25]

MIDA ÜTLEVAD SU EAKAASLASED

„Mu vanemad tavatsesid mulle öelda: „Paistab, et mobiil on sul käe külge kasvanud.” Alguses ajas see mind naerma, aga siis mõistsin, et nad ei naljata. Praegu saadan vähem sõnumeid ja tunnen end super hästi!”

„Varem tundsin, et pean igal võimalikul hetkel minema internetti kontrollima, kas mulle on saadetud meile. Seeläbi kannatas koolitükkide ettevalmistamine ja muu vaimne tegevus. Nüüd, mil kasutan internetti harvem, tunnen, nagu oleks tohutu koorem õlgadelt langenud. Võti on mõõdukuses.”

[Pildid]

Jovarny

Mariah

[Kast lk 26]

„OLIN SUHTLUSSAIDI SÕLTLANE”

„Mõni aasta tagasi vahetas me pere elukohta. Tahtsin vanade sõpradega sidet hoida ja nad soovitasid mul liituda saidiga, kus sai pilte jagada. See paistis olevat suurepärane mõte, et kontakti säilitada. Mulle tundus asi esmapilgul turvaline: suhtlen seal vaid tuttavate inimestega, mitte võõrastega.

Alguses sujuski kõik hästi. Läksin internetti kord nädalas, et vaadata sõprade pilte, kirjutada oma mõtteid ja lugeda nende kommentaare minu piltide kohta. Kuid varsti muutus saidi külastamine mulle kinnisideeks. Enne kui ma arugi sain, olin kogu aeg saidile sisse logitud. Kuna olin selle saidi väga sagedane külaline, märkasid seda mu sõprade sõbrad, kes tahtsid minuga sõbraks saada. Kõik käis väga lihtsalt – sõber ütleb kellegi kohta, et see on lahe kuju, ja sa jääd seda uskuma. Märkamatult oli mul internetis 50 sõpra.

Peagi panin tähele, et mõtlen vaid sellest, et saaksin internetti minna. Isegi veebisaidil olles mõtlesin, millal ma järgmine kord saaksin seda teha, ja et mul tuleb uusi pilte üles laadida. Ühest kohast lugesin kommentaari, teise kohta panin video üles – ja tunnid muudkui lendasid.

Nii möödus umbes poolteist aastat, aga siis mõistsin viimaks, et olen sõltlane. Nüüd jälgin rangelt oma internetikasutust ja keskendun näost näkku sõprussuhete sõlmimisele inimestega, kes jagavad mu moraalseid väärtusi. Mõned sõbrad ei mõista mu toimimisviise, kuid ma olen saanud oma õppetunni.” (Ellen, 18-aastane)

[Kast lk 26]

MIKS MITTE KÜSIDA VANEMATELT?

Vahel võid kogeda ootamatuid tulemusi, kui viid vanematega jutu meelelahutuse teemale. „Kord kahtlustas isa, et üks mu muusikaplaat sisaldab sobimatut muusikat,” sõnab neiu nimega Cheryl. „Tegin ettepaneku võtta aega ja terve plaat koos läbi kuulata. Isa oli nõus. Hiljem ütles ta mulle, et ei leidnud selles muusikas midagi sobimatut!”

Kirjuta allapoole küsimus, mida sina tahaksid oma vanemate käest seoses elektroonilise meediaga küsida.

[Kast lk 27]

TEADMISEKS VANEMATELE

Kas su noorukieas laps veedab liiga palju aega internetis, saadab või võtab vastu liiga palju tekstisõnumeid või suhtleb meelsamini oma MP3-mängija kui sinuga? Kui nii, siis mida saaksid ette võtta?

Üks võimalus oleks seade lapse käest lihtsalt ära võtta. Kuid oleks vale järeldada, et kogu elektrooniline meedia on kurjast. Ilmselt kasutad seda sinagi mingis vormis, mis polnud vanematele kättesaadav. Seega, selle asemel et lapselt seade lihtsalt ära võtta – välja arvatud juhul, kui selleks on tungiv põhjus –, võiksid kasutada soodsat võimalust õpetada oma poega või tütart elektroonilist meediat targalt ja mõistlikult kasutama. Kuidas seda teha?

Istu maha ja aruta seda teemat oma teismeeas lapsega. Alustuseks maini, mis sulle muret valmistab. Teiseks kuula, mis tal öelda on (Õpetussõnad 18:13). Kolmandaks püüdke leida praktilisi lahendusi. Ära karda kehtestada kindlaid piiranguid, kuid ole mõistlik (Filiplastele 4:5). „Kui mul oli komme saata liiga palju sõnumeid,” sõnab eespool mainitud Ellen, „ei võtnud vanemad mult telefoni ära, vaid andsid juhtnööre. See, kuidas nad olukorra lahendasid, aitas mul olla sõnumite saatmisel tasakaalukam, seda ka siis, kui vanemad polnud mu tegemisi jälgimas.”

Mida aga siis teha, kui su poeg või tütar asub end kaitsma? Ära arva, et räägid kurtidele kõrvadele. Ole kannatlik ja lase lapsel seda teemat mõnda aega seedida. Väga tõenäoliselt nõustub ta sinuga ja teeb vajalikud muudatused. Paljud noored sarnanevad teismelise Haileyga, kes sõnab: „Alguses haavusin, kui mu vanemad ütlesid, et olen arvutisõltlane. Hiljem selle üle järele mõeldes sain aga aru, et neil on õigus.”

[Pilt lk 27]

Kas elektroonikaseadmed on sinu peremeheks või oled sina nende peremeheks?