Väljenda kiindumust pereringis

„PÕLETA, no põleta ära, kui julged!” esitas Tohru oma abikaasale Yokole väljakutse. * „Ja põletangi,” nähvas too vastu ning süütas tiku, et panna põlema neist võetud pilt. Siis pahvatas ta aga: „Ma panen hoopis majale tule otsa!” Tohru lõi seepeale oma naisele vastu nägu, tehes niiviisi vägivaldselt vaidlusele lõpu.

Kolm aastat tagasi olid Tohru ja Yoko alustanud oma kooselu õnneliku abielupaarina. Mis siis viltu läks? Kuigi Tohru tundus pealtnäha sõbralik mees, tundis ta abikaasa, et Tohru ei väljenda talle kiindumust ega hooli peaaegu kunagi ta tunnetest. Tohru näis olevat võimetu vastama tema armastusele. Yoko ei suutnud seda aga taluda ning hakkas üha kergemini solvuma ja vihastuma. Tal tekkisid sellised probleemid nagu unetus ja ärevus, kadus söögiisu, ta ärritus ja masendus kergesti ning kannatas ka paanikahoogude all. Samas ei paistnud Tohru tundvat mingit muret kodus valitseva pingelise õhkkonna pärast. See oli tema jaoks täiesti tavaline.

„Viimseil päevil tuleb raskeid aegu”

Tänapäeval on sellised probleemid üldised. Apostel Paulus ennustas, et meie ajal on inimesed „ilma loomupärase kiindumuseta” (2. Timoteosele 3:1–5, UM). Kreekakeelne sõna, mis on siin tõlgitud väljendiga „ilma loomupärase kiindumuseta” on tihedalt seotud sõnaga, mis kujutab pereliikmetevahelist loomulikku kiindumust. Meie ajale on olnud sellise kiindumuse puudumine väga omane. Isegi kui pereliikmete vastu tuntakse armastust, väljendatakse seda harva.

Tänapäeval ei oska paljud vanemad väljendada oma lastele kiindumust. Mõned on kasvanud üles peres, kus armastusest jäi vajaka, ja nad ei pruugi mõista, et elu on palju rõõmsam ja meeldivam, kui tunda ise kiindumust ja seda ka väljendada. Ilmselt oli see just nii Tohru puhul. Kui ta oli laps, oli ta isa väga hõivatud tööga ja jõudis tavaliselt koju hilja õhtul. Ta rääkis Tohruga harva ja needki korrad külvas ta Tohru üle sõimurahega. Tohru ema oli samuti pikad päevad tööl ega pühendanud talle kuigi palju aega. Tohru lapsehoidjaks oli teler. Nende peres ei olnud tavaks kedagi kiita või omavahel suhelda.

Üheks teguriks võib olla ka kultuur. Mõnes Ladina-Ameerika riigis tuleb mehel hüljata tavapärased kombed, et oma abikaasale kiindumust väljendada. Mitmes Aafrika riigis ja idariigis pole tavaks osutada kiindumust ei sõnades ega tegudes. Abielumehel võib olla raske oma naisele või lapsele öelda: „Ma armastan sind.” Me võime aga õppida kõige esimesest  perekonnasuhtest, mis on ajaproovile vastu pidanud.

Eeskujulik peresuhe

Jehoova Jumala ja tema ainusündinud Poja vahelised lähedased suhted on parim näide sellest, millised suhted peaksid valitsema perekonnas. Nad ilmutavad täiuslikult teineteise vastu armastust. Tuhandete ja tuhandete aastate jooksul tundis vaimolend, kes hiljem sai Jeesus Kristuseks, rõõmu headest suhetest oma Isaga. Ta kirjeldas seda sidet järgmiselt: „Siis olin mina tema kõrval kui lemmiklaps, olin päevast päeva temale rõõmuks” (Õpetussõnad 8:30). Poeg oli nii kindel Isa armastuses, et võis teistele kuulutada, et Jehoova tundis temast iga päev rõõmu. Talle meeldis olla koos Isaga.

Isegi inimesena maa peal olles anti Jumala Pojale Jeesusele kinnitus oma Isa sügavast armastusest tema vastu. Pärast ristimist kuulis Jeesus oma Isa häält: „See on minu armas Poeg, kellest mul on hea meel” (Matteuse 3:17). Milline südantsoojendav armastuse väljendus Jeesuse maise teenistuse alguses! See puudutas kindlasti Jeesuse südant, kui ta kuulis oma Isa heakskiitvat häält, mis tuletas talle meelde tema varasema elu taevas.

Jehoova annab seega parima eeskuju, väljendades armastust kõige täielikumal määral kogu oma üleuniversumilise perekonna vastu. Võttes vastu Jeesus Kristuse, võime ka meie tunda Jehoova armastust (Johannese 16:27). Kuigi me ei kuule sõnumeid taevast, võime siiski näha Jehoova armastuse väljendusi looduses, Jeesuse lunastusohvrikorralduses ja muudel viisidel (1. Johannese 4:9, 10). Jehoova kuuleb meie palveid ja vastab neile meie parimat heaolu silmas pidades (Laul 145:18; Jesaja 48:17). Kui me arendame Jehoovaga lähedasi suhteid, kasvab meie tänumeel tema hella hoolitsuse vastu.

Jeesus õppis Isalt, kuidas osutada teiste vastu empaatiat, tähelepanu, lahkust ja sügavat huvi. Ta selgitas: „Mida Isa teeb, seda teeb Poeg nõndasamuti. Sest Isa armastab Poega ja näitab talle kõik, mida ta ise teeb” (Johannese 5:19, 20). Meie võime õppida kiindumuse väljendamise kunsti, kui uurime Jeesuse eeskuju, mille ta jättis maa peal elades (Filiplastele 1:8).

Kuidas väljendada pereringis kiindumust?

Kuna „Jumal on armastus” ja me oleme loodud tema „näo järgi”, on meil võime tunda ja väljendada armastust (1. Johannese 4:8; 1. Moosese 1:26, 27). Kuid see võime ei tähenda veel, et me seda ka automaatselt teeme. Selleks et kiindumust väljendada, peame oma abikaasa ja laste vastu kiindumust esmalt tundma. Ole terane ja pane tähele nende meeldivaid omadusi, olenemata sellest, kui tähtsusetud need algul ka ei tundu, ning mõtiskle nende tähelepanekute üle. „Minu abikaasas [lastes] pole midagi ligitõmbavat,” võid sa algul mõelda. Need, kellele vanemad valisid abikaasa, võivad tunda tema vastu vähe kiindumust. Mõnel abielupaaril on lapsed, keda nad pole soovinud. Mõtle aga, mida tundis Jehoova oma piltliku naise, Iisraeli rahva vastu 10. sajandil e.m.a. Kuigi prohvet Eelija järeldas, et kümne suguharu hulgas ei ole ühtki Jehoova kummardajat, uuris Jehoova neid hoolikalt ja leidis  nende seast märkimisväärse arvu inimesi – kokku 7000 –, kes kõik ilmutasid talle meelepäraseid omadusi. Kas sul oleks võimalik Jehoovat jäljendada ja otsida head oma pereliikmetes? (1. Kuningate 19:14–18.)

Selleks et pereliikmed tunneksid sinu armastust, pead sa selle väljendamiseks tegema teadlikke pingutusi. Kui sa märkad midagi kiiduväärset, väljenda seda sõnadega. Kirjeldades tublit naist, märgib Jumala Sõna tema pere kohta ühe huvitava tunnusjoone: „Ta pojad tõusevad ja nimetavad teda õnnelikuks, ja ta mees ülistab teda” (Õpetussõnad 31:28). Pane tähele, kui vabalt need pereliikmed üksteisele oma tundeid väljendasid. Kiites sõnadega oma abikaasat, annab isa head eeskuju oma pojale, julgustades teda heldelt jagama komplimente tulevasele abikaasale.

Vanemad peaksid ka oma lapsi kiitma. See aitab lastesse eneseväärikust sisendada. Tõepoolest, kuidas võib keegi armastada „ligimest nagu iseennast”, kui tal puudub enesest lugupidamine? (Matteuse 22:39.) Teisest küljest, kui vanemad oma lapsi ainult kritiseerivad ja ei kiida neid kunagi, võivad lapsed kergesti eneseväärikuse kaotada ning neil võib olla raske teistele kiindumust väljendada (Efeslastele 4:31, 32).

Sa võid leida abi

Kuidas on aga lood siis, kui sa oled kasvanud üles peres, kus ei osutatud armastust? Sa võid siiski õppida armastust väljendama. Esimese sammuna tuleb sul probleemi teadvustada ja tunnustada vajadust paraneda. Jumala Sõna Piibel on selles suureks abiks. Seda võib võrrelda peegliga. Kui me uurime end Piibli peeglisarnaste õpetuste valguses, peegelduvad sealt meie mõtete vajakajäämised (Jakoobuse 1:23). Kooskõlas Piibli õpetustega on meil võimalik parandada oma valesid kalduvusi (Efeslastele 4:20–24; Filiplastele 4:8, 9). Me peame seda tegema korrapäraselt, mitte kunagi tüdides hea tegemisest (Galaatlastele 6:9).

Koduse kasvatuse või kultuurikeskkonna tõttu võib kellelgi ehk olla raske väljendada kiindumust. Hiljutised uuringud aga näitavad, et sellistest takistustest on võimalik üle saada. Psühholoog dr Daniel Goleman selgitab, et „isegi lapsepõlves õpitud sügavale juurdunud harjumusi on võimalik ümber kujundada”. Rohkem kui 19 sajandit tagasi näitas Piibel, et Jumala vaimu abil võib muuta ka kõige sügavamale sissejuurdunud kalduvusi. Piibel manitseb: ’Riietage endid lahti vanast inimesest tema tegudega, ja riietuge uude inimesse’ (Koloslastele 3:9, 10).

Kui probleemi olemus on kindlaks tehtud, saab perekond Piiblit uurida oma vajadusi silmas pidades. Näiteks, miks mitte uurida lähemalt, mida Piibel räägib kiindumusest? Te võite leida järgmise piiblikoha: „Te olete kuulnud Iiobi vastupidavusest ja olete näinud Jehoova antud lõpptulemust, et Jehoova on väga hell kiindumuses ja halastav” (Jakoobuse 5:11, UM). Seejärel arutage Piibli jutustust Iiobist, keskendudes sellele, mil viisil oli Jehoova Iiobi vastu hell kiindumuses ja halastav. Kindlasti soovite ka teie jäljendada Jehoovat, olles oma pereliikmete vastu väga hell kiindumuses ja halastav.

Kuna oleme ebatäiuslikud, võime keele  kasutuses ’palju eksida’ (Jakoobuse 3:2). Pereliikmetega suheldes võib juhtuda, et me ei kasuta oma keelt ülesehitamiseks. Sel juhul on väga tähtis palvetada ja Jehoova peale loota. Ärge andke alla. „Palvetage lakkamata!” (1. Tessalooniklastele 5:17.) Jehoova aitab nii neid, kes igatsevad pereringis tunda armastust, kui ka neid, kes tahavad seda omadust väljendada, kuid ei oska.

Lisaks pakub Jehoova armastavalt abi kristliku koguduse kaudu. Jakoobus kirjutas: „Kui keegi teie seast on [vaimselt] haige, siis ta kutsugu enese juurde koguduse vanemad ja need palvetagu tema kohal ja võidku teda õliga Issanda nimel” (Jakoobuse 5:14). Jehoova tunnistajate koguduste vanemad võivad suuresti aidata neid peresid, kus pereliikmetel on raske väljendada üksteisele kiindumust. Ehkki vanemad ei ole psühholoogid, võivad nad kannatlikult aidata kaasusklikke. Nad ei ütle, mida peab tegema, vaid tuletavad meelde, kuidas Jehoova kiindumuse väljendamisele vaatab, ning palvetavad nendega ja nende eest (Laul 119:105; Galaatlastele 6:1).

Tohru ja Yoko puhul võtsid kristlikud kogudusevanemad alati aega, et kuulata ära nende probleemid ja neid lohutada (1. Peetruse 5:2, 3). Mõnel korral külastas üks vanem oma naisega Yokot, et viimane võiks saada kasu kogenud kristliku naise kaaslusest, kes võiks teda mõistlikult juhatada ’oma meest armastama’ (Tiitusele 2:3, 4). Vanemad võivad arusaajate ja osavõtlikena kaaskristlaste kannatuste ja murede suhtes olla „otsekui redupaik tuule või ulualune vihmahoo eest” (Jesaja 32:1, 2).

Armastavad vanemad aitasid Tohrul mõista, et tal on probleeme oma tunnete väljendamisega ning et „viimseil päevil” ründab Saatan perekonnakorraldust (2. Timoteosele 3:1). Tohru otsustas selle probleemi lahendada. Ta sai aru, et tema oskamatus väljendada armastust on tingitud sellest, et ta ei olnud lapsepõlves ise armastust kogenud. Piibli süvauurimise ja palvetamise kaudu muutus Tohru Yoko emotsionaalsete vajaduste suhtes tähelepanelikumaks.

Kui Yoko, kes oli Tohru peale vihane olnud, mõistis tema perekondlikku tausta ja nägi ka oma vigu, pingutas ta, et märgata oma abikaasas head (Matteuse 7:1–3; Roomlastele 5:12; Koloslastele 3:12–14). Ta palvetas siiralt, et Jehoova annaks talle jõudu oma abikaasat armastada (Filiplastele 4:6, 7). Oma abikaasa Yoko rõõmuks õppis Tohru vähehaaval kiindumust väljendama.

Tõesti, isegi kui meil on raske tunda või väljendada armastust perekonnas, on sellest probleemist kindlasti võimalik üle saada. Jumala Sõna pakub meile kasulikku juhatust (Laul 19:8). Kui me teadvustame olukorra tõsidust, püüame pereliikmetes head näha, uurime ja rakendame ellu Jumala Sõna põhimõtteid, loodame palves Jehoova peale ning otsime abi küpsete kristlike vanemate käest, on meil võimalik ületada näiliselt raske pereliikmete vahel valitsev barjäär (1. Peetruse 5:7). Ka sina võid tunda taolist rõõmu kui üks Ameerika Ühendriikidest pärit mees. Teda julgustati väljendama oma naise vastu kiindumust. Kui ta lõpuks julguse kokku võttis, et öelda „Ma armastan sind”, oli ta üllatunud oma abikaasa vastusest. Rõõmupisarad palgel, sõnas naine: „Ka mina armastan sind, kuid esimest korda 25 aasta jooksul ütled sa seda mulle niimoodi.” Ära oota nii kaua, et oma abikaasale ja lastele kiindumust väljendada!

[Allmärkus]

[Pilt lk 28]

Jehoova pakub abi oma Sõnas Piiblis