Hüppa sisu juurde

Hüppa sisukorda

Kas peaksime palvetama Jeesuse poole?

Kas peaksime palvetama Jeesuse poole?

ÜKS uurija küsitles hiljuti rohkem kui 800 noort, kes kuulusid eri usunditesse. Ta tahtis teada, kas küsitletud usuvad, et Jeesus kuulab palveid. Üle 60 protsendi noortest oli kindel, et Jeesus tõesti teeb seda. Üks noor oli aga kriipsutanud küsitluslehel maha nime Jeesus ja kirjutanud selle asemele „Jumal”.

Mida sina arvad? Kas meil tuleks pöörduda palves Jeesuse või Jumala poole? * Et sellele küsimusele vastust saada, vaatame esiteks, kuidas Jeesus oma jüngreid palvetama õpetas.

KELLE POOLE ÕPETAS JEESUS PALVETAMA?

Jeesus nii õpetas kui ka näitas eeskujuga, kelle poole tuleb palvetada.

Jeesus palvetas oma taevase isa poole ning me soovime temast eeskuju võtta

TEMA ÕPETUS. Kui üks jünger küsis Jeesuselt: „Isand, õpeta meid palvetama”, vastas ta: „Kui te palvetate, öelge: „Isa.”” (Luuka 11:1, 2.) Ka oma kuulsas mäejutluses õhutas Jeesus oma kuulajaid palvetama. Ta ütles: „Palu oma Isa.” Samuti kinnitas ta neile: „Teie Isa teab, mida te vajate, juba enne kui te teda palute.” (Matteuse 6:6, 8.) Kui Jeesus viimasel õhtul inimesena maa peal oli, sõnas ta oma jüngritele: „Mida te Isalt palute minu nime kaudu, seda ta annab teile.” (Johannese 16:23.) Seega õpetas Jeesus meid palvetama Jumal Jehoova poole, kes on nii tema kui ka meie Isa. (Johannese 20:17.)

TEMA EESKUJU. Kooskõlas sellega, kuidas Jeesus õpetas teisi palvetama, palvetas ta ka ise: „Ma ülistan sind avalikult, isa, taeva ja maa isand.” (Luuka 10:21.) Ühel teisel korral „Jeesus tõstis silmad taeva poole ja ütles: „Isa, ma tänan sind, et sa oled mind kuulda võtnud.”” (Johannese 11:41.) Enne surma hüüdis ta palves: „Isa, sinu kätte ma usaldan oma vaimu!” (Luuka 23:46.) Jeesus jättis meile selge eeskuju, et meil tuleks palvetada oma taevase isa, „taeva ja maa isanda” poole. (Matteuse 11:25; 26:41, 42; 1. Johannese 2:6.) Kas ka tema esimesed jüngrid said tema juhenditest samamoodi aru?

KELLE POOLE PALVETASID ALGKRISTLASED?

Kõigest mõned nädalad pärast Jeesuse tagasipöördumist taevasse hakkasid vastased tema jüngreid ähvardama ja taga kiusama. (Apostlite teod 4:18.) Mõistagi otsisid jüngrid abi palvest. Kelle poole nad palvetasid? Nad palvetasid „üheskoos Jumala poole” ning palusid, et tema aitaks neid edaspidigi „oma püha sulase Jeesuse nime kaudu”. (Apostlite teod 4:24, 30.) On näha, et jüngrid kuuletusid Jeesuse juhtnööridele palvetamise kohta. Nad pöördusid palves Jumala, mitte Jeesuse poole.

Aastaid hiljem kirjeldas apostel Paulus, kuidas tema ja ta teenistuskaaslased palvetasid. Ta kirjutas kaaskristlastele: „Me täname alati Jumalat, meie isanda Jeesus Kristuse isa, kui me teie eest palvetame.” (Koloslastele 1:3.) Samuti ergutas Paulus usukaaslasi, et nad tänaksid „alati kõige eest meie Jumalat ja Isa meie isanda Jeesus Kristuse nime kaudu”. (Efeslastele 5:20.) Neist sõnadest on näha, et Paulus õhutas teisi palvetama alati „meie Jumala ja Isa” poole, aga tegema seda Jeesuse nimel. (Koloslastele 3:17.)

Algkristlaste sarnaselt saame ka meie näidata oma armastust Jeesuse vastu, kui palvetame nii, nagu ta õpetas. (Johannese 14:15.) Palvetades oma taevase isa poole — ja üksnes tema poole —, süvenevad meis samasugused tunded nagu Laulu 116:1, 2 kirjutajal, kes ütles: „Ma armastan Jehoovat, sest ta kuuleb mu häält ... ma hüüan teda kõik oma elupäevad.” *

^ lõik 3 Pühakiri näitab, et Jumal ja Jeesus ei ole võrdsed. Rohkem infot leiab raamatu „Mida Piibel meile tegelikult õpetab?” 4. peatükist; väljaandjad Jehoova tunnistajad.

^ lõik 11 Et Jumal meie palveid kuulda võtaks, tuleb meil tõsimeeli püüda elada kooskõlas tema nõuetega. Rohkem infot leiab raamatu „Mida Piibel meile tegelikult õpetab?” 17. peatükist.