Hüppa sisu juurde

Hüppa sisukorda

KAANETEEMA | KAS TEADUS ON HÕIVANUD PIIBLI KOHA?

Kuidas teadus mõjutab me elu

Kuidas teadus mõjutab me elu

Üks sõnaraamat defineerib teadust kui tegevusala, mille eesmärk on saada uusi tõeseid teadmisi loodusest, ühiskonnast ja mõtlemisest ning need teadmised süstematiseerida. See nõuab vaatluste, eksperimentide ja mõõtmiste tegemist, mis sageli tähendab rasket ja nii mõnigi kord tänamatut tööd. Teadlased rügavad eksperimentide ja vaatluste kallal nädalaid, kuid või koguni aastaid. Vahel jookseb kogu vaevanägemine ummikusse, tihtipeale aga lõikab teadussaavutustest kasu kogu inimkond. Vaadelgem mõningaid näiteid.

Üks Euroopa ettevõte on töötanud välja tugevdatud plastist ja tipptehnoloogilistest filtritest seadme, mille abil võib inimene juua saastatud vett, ilma et ta jääks haigeks. Selliseid seadmeid on kasutatud looduskatastroofide korral, nagu näiteks 2010. aastal Haitil toimunud maavärisemine.

Kõrgel maa kohal asub satelliitide võrgustik, mida nimetatakse globaalseks asukoha määramise süsteemiks (GPS). Algselt sõjaväeliseks otstarbeks kavandatud süsteem aitab nüüd teed leida autojuhtidel, pilootidel, tüürimeestel ning ka jahimeestel ja matkajatel. Tänu GPS-i leiutanud teadlastele on inimestel kergem oma soovitud sihtpunkti jõuda.

Kas sa kasutad mobiiltelefoni, arvutit või internetti? Kas su tervis on paranenud või taastunud tänu kaasaegsele meditsiinile? Kas sa reisid lennukiga? Kui nii, oled sa maitsta saanud teadussaavutuste vilju. Teadus on meie elu tõesti positiivselt mõjutanud.

TÄNAPÄEVA TEADUSE PIIRID

Soovist oma teadmistepagasit täiendada on teadlased tunginud loodusmaailma sügavustesse. Tuumafüüsikud piiluvad sügavale aatomite sisemusse, samal ajal kui astrofüüsikud pööravad pilgud miljardite aastate kaugusse minevikku, et mõista universumi algupära. Olles uurinud sügavusi ja kaugusi, koguni valdkondades, mida pole näha ega saa käega katsuda, on mõningad teadlased hakanud mõtlema, et kui Piibli Jumal oleks päriselt olemas, peaks teda olema võimalik leida.

Mõned tippteadlased ja -filosoofid lähevad isegi sammukese kaugemale. Nad tegelevad sellega, mida teadlane Amir Aczel nimetas „teaduslikuks argumenteerimiseks Jumala olemasolu vastu”. Näiteks väitis üks maailmakuulus füüsik: „Kuna tõendeid Jumala kohta, kes universumis olulist rolli mängiks, pole olemas, tõendab see väljaspool põhjendatud kahtlust seda, et sellist jumalat polegi olemas.” Teised aga nimetavad Piibli Jumala tegusid lihtsalt maagiaks või üleloomulikeks mustkunstitrikkideks. *

Tasub aga mõelda järgmisele küsimusele: kas teadlastel on loodusest tõesti nii ammendavad teadmised, et neist põhjapanevaid järeldusi teha? Lühike vastus on ei. Teadus on teinud tohutuid edusamme, kuid mitmed teadlased siiski tunnistavad, et on veel paljut, mida inimene ei tea või teada ei saagi. „Me ei saa kunagi asjadest lõpuni aru,” ütles füüsik ja Nobeli auhinna laureaat Steven Weinberg looduse mõistmise kohta. Briti kuninglik astronoom professor Martin Rees kirjutas: „Võib olla asju, millest inimesed ei hakka ealeski aru saama.” Tõde on see, et suur osa loodusest — imepisikesest rakust ääretu universumini — on jäänud tänapäeva teadusele mõistatuseks. Toome mõne näite.

  • Bioloogid ei mõista täielikult kõiki protsesse, mis leiavad aset elusrakus. Kuidas rakud tarbivad energiat, toodavad valke ja jagunevad? Nendele küsimustele pole teadus veel lõplikke vastuseid andnud.

  • Gravitatsioon mõjutab meid iga sekund. Sellegipoolest on see jäänud füüsikutele mingil määral mõistatuseks. Nad ei oska lõpuni selgitada, kuidas külgetõmbejõud tõmbab meid maa poole, kui me õhku hüppame, või kuidas see hoiab Kuud Maa orbiidil.

  • Kosmoloogide hinnangul on ligi 95 protsenti universumist nähtamatu ja teaduslike mõõteriistadega uurimatu. Nad liigitavad selle tundmatu massi kahte kategooriasse — tumeaineks ja tumeenergiaks. Nende olemus on jätkuvalt saladuses.

Teadlastele on jäänud mõistatuseks veel muidki küsimusi. Mida see näitab? Üks teaduskirjanik märgib: „Meie teadmatus ületab suuresti meie teadmised. Minu meelest peaks see tekitama teadlastes aukartust ja teadmishimu ning lämmatama dogmatismi.”

Seega, kui kaalud, kas Piibel on loovutamas kohta teadusele ja kas teadus suudab ilma Jumalata läbi ajada, mõtle sellele: kui targad teadlased oma võimsate mõõteriistadega suudavad loodust vaid piiratud määral mõista, kas oleks siis loogiline ignoreerida kõike seda, mis jääb teadusuuringute piiridest väljapoole? „Encyclopedia Britannica” võtab tabavalt kokku astronoomia ajalugu ja arengut käsitleva põhjaliku artikli: „Pärast 4000 aastat kestnud astronoomilisi vaatlusi on universum meile ikka sama imestusväärne kui muistsetele babüloonlastele.”

Jehoova tunnistajatena me austame iga inimese õigust selles küsimuses ise otsus langetada. Me püüame juhinduda Piibli nõuandest kristlastele: „Teie mõistlikkus olgu kõigile ilmne.” (Filiplastele 4:5.) Selles vaimus kutsumegi sind uurima, milline kooskõla valitseb Piibli ja teaduse vahel ning kuidas need teineteist täiendavad.

^ lõik 9 Mõned inimesed lükkavad Piibli kõrvale kiriku endiste ja praeguste õpetuste tõttu, nagu näiteks uskumuse tõttu, et maa on universumi keskpunkt või et Jumal on maailma loonud kuue 24-tunnise päeva jooksul. (Vaata kasti „ Piibel ja tuntud teadusfaktid”.)