Murowe mpantta wa sirimuhina

Murowe mpantta wa myaha sirimuhina

MWAHA WA VAKAAPANI | BIIBILIYA ONIHIMYA EXEENI VOOHIMYA SA OKUMI NI OKHWA?

Ele Biibiliya Enihimya Awe Voohimya sa Okumi ni Okhwa

Ele Biibiliya Enihimya Awe Voohimya sa Okumi ni Okhwa

Eliivuru ya Biibiliya ya Maphattuwelo, ennihimya wira Muluku aahimuleela mulopwana oopacerya Adamu, wira: “Munowerya olya mihokorokho sothene siri mmatta-mu: muhilyé pahi mihokorokho sa mwirí onsuweliha oreriwa n’utakhaliwa. Mwalyá vale mihokorokho iya, tthiri munimokhwa”. (Maphattuwelo 2:16, 17) Yooruma ele yaahooniherya saana wira Adamu yaamwiiwelenle Muluku, khiyaarowa okhwa ni yanvikaniha okhala ojardim ya wEdeni.

Mooriipiha murima, Adamu khaaphavenle wiiwelela ni okhala mahiku otheene. Owo aahithanla olya muhokorokho ole aavahiwe awe ni Eva. (Maphattuwelo 3:1-6) Ohiiwelela iwo onnaahaaxa apinaatamu mpakha olelo-va. Murummwa Paulo aatthokihenrye so: “Mutthu mmosá pahi t’oruhale etampi mulaponi: etampi eyo yoruha okhwa. Siso okhwa ohaphwanya atthu othene, okhala wira atthu othene àttheka”. (aRoma 5:12) “Mutthu mmosa” onihimmwa-va, ti Adamu. Masi etampi eyo yaari exeeni, ni xeeni eruuhale aya okhwa?

Etthu Adamu yaapanke aya, eyo piiyo, olakela ohiiwelela nlamulo na Muluku, yaari etampi. (1 Yohani 3:4) Nto ehukhumu ya etampi eyo ti okhwa, sintoko Muluku aalenle awe Adamu. Vaakhanle wira Adamu ni apinaatamu otheene yanvikaniha wiiwelela malamulo a Muluku, awo khiyaarowa okhalana etampi, ni khiyaarowa okhwa. Muluku khaapattunxe apinaatamu wira ekhweeke, masi aapattunxe wira ekhaleke akumi mwa mahiku otheene.

Khuuvo onivaanyiha wira “okhwa ohaphwanya atthu othene”, ntoko ohimmye awe Biibiliya. Masi niireke yookhala etthu enivikaniha okhala ekumi nuumala mutthu okhwa? Anamunceene anaakhula wira aayo. Awo anihimya wira erooho wala munepa ahu khonikhwa. Vaakhanle wira ti siiso, weeso Muluku aahinwoka Adamu. Anwonke sai? Vaakhanle wira yookhala etthu enirowa olumwenku mukina nuumala hiyo okhwa, nto okhwa khiwaarowa okhala ehukhumu sintoko Muluku aahimmye awe. Biibiliya onihimya so: “Muluku khaniwerya wotha”. (aHéberi 6:18, Biblia Solempwa sa Muluku) Moohaaniherya Satana amoototha Eva vaavo aamuleenle awe wira: “Nnari, khamunokhwa!”​—Maphattuwelo 3:4

Eyo ennikumiherya nikoho nla: Akhala wira yowiixuttiha ya munepa wala erooho erimoothiwa, nto exeeni tthiri enniiraneela wookhwaani?

BIIBILIYA ONNITTHOKIHERYA SAANA ITTHU

Eliivuru ya Maphattuwelo 2:7, enihimya so: “Apwiya Muluku yahihavula etthaya vakhani ya vathí, yahimùpa mutthu, khumwiselela mphulani n’iphumu s’ekumi: siso mutthu khukhala mukumi”. Nuulumo noowi “khukhala mukumi”, mwa nttaava na eHeeberi ninlempwa ne’phesh, nintaphulela “yoopattuxiwa enimumula”.

Biibiliya onnooniherya wira apinaatamu khapakiwe sintoko atthu arina erooho wala munepa ohinikhwa. Ohiya-vo, khula mmosa ti “mutthu” mukumi. Ti maana aya hata nyuwo mwiimananihaka vanceene omutokosa Biibiliya, khamumphwanya yoolepa eniromola “erooho wala munepa ohinikhwa”.

Okhala wira Biibiliya khonihimya wira apinaatamu aakhalana erooho ehinikhwa, nto xeeni itiini sinceene siniixuttiha aya wira apinaatamu aakhalana erooho ehinikhwa? Wira niphwanye waakhuliwa wa nikoho nla nrowe nithokorerye sookupali sa atthu a wEjiitu a khalai.

YOWIIXUTTIHA YA EPAGAU ENNUULAANA

Heródoto, mulipa-oolepa myaha muGriki, a eseekulu 5 AEC, aahimmye wira “yoowiixuttiha ya munepa wala erooho ehinikhwa yaapacerihiwe” ni atthu a wEjiitu. Nave-tho, aBabilonia a khalai yaanikupali yowiixuttiha eyo. Okathi Alexandre Muulupale aaxinttale awe wOriente Médio eyaakha ya 332 AEC, mafiloosofu a oGresia yaahuulaanya yowiixuttiha eyo ni moohipisa muupuwelo owo waahimwareela ilapo sotheene saalamuleliwa ni aGriki.

Khamumphwanya yoolepa ya Biibiliya eniromola “erooho wala munepa ohinikhwa”

Eseekulu yoopacerya EC, igrupu piili soosuweliwa sa etiini ya eYuda, Essênio ni aFarisi, siixuttiha wira erooho ennihala eri ekumi nuumala mutthu okhwa. Enciclopédia Judaica enihimya wira: “AYuda apacenrye okupali yowiixuttiha ya munepa ohinikhwa nuumala opacerya wataana ni aGriki ni owiriyana ifilosofia sa Platão”. Nave, eseekulu yoopacerya, mulipa-oolepa sowiiraneya sa aYuda, Josefo, aahimmye wira yowiixuttiha eyo khenikhuma mBiibiliyani, masi eniirela mpantta “sookupali sa aGriki”, seiyo owo oona awe okhala myaha soopakeleliwa ni ihantisi.

Vaavo Soolema sa aGriki saavikaninhe aya wuulaana, atthu akina yaihimya okhala maKristau yaahipacerya okupali mwiixuttiho owo. Moovarihana ni mulipa-oolepa myaha Jona Lendering, “muupuwelo wa Platão woowi erooho ahu yaakhala opuro wooreera, masi vano enikhala olumwenku woopwetexiwa, waahikhweiherya otakaaherya efilosofia ya Platão ni sowiixuttiha sa eKristau”. Tivonto, yowiixuttiha eyo ya erooho ehinikhwa, yaahitakaaheriwa ni ikerexa sa “eKristau” khukhala yowiixuttiha yoopacerya ya ikerexa iyo.

EKEKHAI YEYO ENIMOKHALIHANI ÒTAPHUWA

Eseekulu yoopacerya, murummwa Paulo aahaalopola maKristau ohimyaka so: “Soolempwa sinnihimya oratteene wira, mahiku ookiserya, atthu akina anoohiya waamini, yiiweleleke itthu sinoototha, ettharaka soowiixuttiha sa minepa sootakhala”. (1 Timotheyo 4:1, Tradução do Novo Mundo) Moolumo ale yaahiiraneya! Mwa ntakiheryo, yookupali ya erooho ehinikhwa eniirela mpantta sowiixuttiha sa “minepa sootakhala”. Yowiixuttiha eyo khenikhuma mBiibiliyani, maana epacerihiwe ni itiini sa khalai sa epakau ni ifilosofia.

Moohakalaliha, Yesu aahimmye so: “Munosuwela ekekhai, vano ekekhai yeyo enimokhalihani òtaphuwa”. (Yohani 8:32) Wiixutta ekeekhai, woonitaphula sowiixuttiha sihinimusivela Muluku ni iye sinikumiheriwa ni itiini sa moolumwenkuni. Nuulumo na Muluku noonitaphula voohimya sa soolema soohiloka, ni woova itthu sa ethiru seiyo sinivarihana ni okhwa.​—Nwehe ekaaxa eni: “ Alipa-Ookhwa Ari Woowi?

Mpattuxa ahu khaapanke apinaatamu wira ekhaleke iyaakha 70 wala 80 valaponi, nuumala-vo ethaameleke olumwenku mukina wira yakhaleke mwa mahiku otheene. Okhuma khalai, owo oniphavela wira apinaatamu ekhaleke mahiku otheene valaponi, amwiiweleleke ntoko anaawe. Yoolakela ela yuulupale ya Muluku ennooniherya wira owo onnaaphenta vanceene apinaatamu, nto khuuvo onrowa wunteerya. (Malakhiya 3:6) Nasaalimo aalempe so: “Anaxariya animwakhela elapo yohiyeriw’aya: anrowa okhalaka-mo mahiku othene”.​—Esalmo 37:29.