1. a) Miks on just praegu eriti oluline Saatanale vastu seista? b) Kust me teame, et meil on võimalik võita lahing Saatanaga?

SAATAN peab sõda võitud kristlastega, kes on veel maa peal, ja „teiste lammastega”. (Joh. 10:16.) Tema eesmärk on selle lühikese aja jooksul, mis talle on jäänud, neelata alla nii palju Jehoova teenijaid kui võimalik. (Loe Ilmutus 12:9, 12.) Kas me suudame sellest sõjast võitjana välja tulla? Suudame küll! Piibel ütleb: „Kuradile seiske vastu, siis ta põgeneb teie juurest.” (Jaak. 4:7.)

2., 3. a) Miks võib öelda, et Saatana olemasolu eitamine teenib tema enda huve? b) Kust me teame, et Saatan on tegelikult olemas?

² Paljud naeruvääristavad mõtet, et Saatan on üldse olemas. Neile on Saatan ja deemonid vaid väljamõeldud tegelased raamatutes, õudusfilmides või videomängudes. Sellised inimesed leiavad, et ükski intelligentne inimene ei peaks uskuma kurje vaime. Mida sina arvad, kas Saatanat häirib see, et teda ja ta nähtamatuid käsilasi peetakse vaid mingiteks rahvajuttude tegelasteks? Vaevalt küll! Sellise arvamuse tõttu on Saatanal lihtsam pimestada neid, kes kahtlevad tema olemasolus. (2. Kor. 4:4.) Selle idee propageerimine, et vaimolendeid  pole olemas, on üks paljudest viisidest, mille abil Saatan inimesi eksiteele viib.

³ Jehoova teenijad aga ei lase end selliste mõtetega eksitada. Me teame, et Saatan on tegelikult olemas ja et see oli tema, kes rääkis Eevaga mao kaudu. (1. Moos. 3:1—5.) Saatan teotas Jehoovat, kui küsimuse all oli Iiobi ustavus. (Iiob 1:9—12.) Samuti oli Saatan see, kes püüdis Jeesust kiusatusse viia. (Matt. 4:1—10.) Ja pärast Jumala kuningriigi rajamist aastal 1914 hakkas Saatan pidama sõda võitud kristlaste jäägiga. (Ilm. 12:17.) See sõda kestab siiamaani ning Saatan otsib üha uusi võimalusi, et hävitada nii võitute kui ka teiste lammaste usku. Et seda lahingut võita, tuleb meil Saatanale vastu seista ja jääda kindlaks usus. Selles artiklis käsitleme kolme asjaga seotud valdkonda.

4. Mil viisil on Saatan näidanud, et ta on uhkust täis?

⁴ Saatan on kõike muud kui alandlik. Tegelikult on see ülim ülbus ja jultumus, kui üks vaimolend julgeb seada kahtluse alla Jehoova ülemvõimu ja tõstab iseennast tema kõrvale jumalaks. Niisiis, üks viis, kuidas me saame Saatanale vastu seista, on suruda maha uhkus ja arendada alandlikkust. (Loe 1. Peetruse 5:5.) Ent mis üldse on uhkus? Kas see on alati halb?

5., 6. a) Kas igasugune uhkus on halb? Selgita. b) Milline uhkus on ohtlik ja mis näiteid pühakirjas selle kohta leidub?

⁵ Uhkust on defineeritud kui eneseväärikuse ja enesest lugupidamise tunnet või rahuldustunnet millegi hea omamisest või tegemisest. Sellistes tunnetes pole midagi väära. Apostel Paulus ütles tessalooniklastele: „Me tunneme uhkust teie üle Jumala kogudustes, kui mõtleme teie vastupidavusele ja usule, mida te tagakiusamise all ja kõigis oma raskustes üles näitate.” (2. Tess. 1:4.) Nii et on täiesti kohane, kui rõõmustame teiste hea töö üle ja ka meil endil on terve enesehinnang. Me ei pea tundma piinlikkust oma päritolu, kultuuri või kodukoha pärast. (Ap. t. 21:39.)

⁶ Teisest küljest on aga olemas uhkust, mis võib lõhkuda suhteid ja hävitada meie sõpruse Jehoovaga. See võib panna meid ärrituma ja lükkama tagasi hea nõuande, selle asemel et see alandlikult vastu võtta. (Laul 141:5.) Valet uhkust iseloomustab näiteks liiga hea arvamus iseendast, üleolevus teiste suhtes, enda pidamine teistest paremaks. Jehoova vihkab sellist uhkust. (Hes. 33:28; Aamos 6:8.) Kuid Saatan ilmselt rõõmustab, kui näeb inimeste hooplemist, sest nii jäljendavad nad tema enda kõrki hoiakut. Arvatavasti ta lausa juubeldas, kui nägi selliste inimeste nagu Nimrodi, Egiptuse vaarao ja Absalomi ülbust ja kõrkust. (1. Moos. 10:8, 9; 2. Moos. 5:1, 2; 2. Saam. 15:4—6.) Uhkusel oli kahtlemata oma osa ka Kaini allakäigus. Jumal ise andis talle nõu, aga ta oli liiga uhke, et seda kuulda võtta. Kain ignoreeris Jehoova manitsust ja tormas pea ees hävingusse. (1. Moos. 4:6—8.)

7., 8. a) Mida kujutab endast rassism ja miks võib öelda, et see on üks uhkuse vorme? b) Selgita, kuidas võib uhkus rikkuda koguduse rahu.

⁷ Tänapäeval ilmneb uhkus üsna mitmel hukatuslikul moel. Mõnikord käib see käsikäes rassismiga. Rassismi all mõeldakse tavaliselt eelarvamust või vaenulikkust teisest rassist või rahvusest inimeste suhtes ning uskumust, et  eri rassidest inimestel on erinevad omadused ja võimed, samuti seda, et mõned rassid on teistest kõrgemad. Rassiuhkus on toonud endaga kaasa vägivalla, sõjad ja isegi massimõrvad.

⁸ Muidugi pole sellistel arvamustel kohta kristlikus koguduses. Ometi võivad usukaaslaste vahelised vaidlused, mis on mõnikord saanud alguse uhkusest, kontrolli alt väljuda. Ilmselt oli see nii mõnede kristlastega esimesel sajandil, kellele Jaakobus esitas otsekohese küsimuse: „Kust on pärit teievahelised sõjad ja tülid?” (Jaak. 4:1.) Sügavale juurdunud vaenulikkuse ja üleoleku tunded võivad mõjutada meie kõnet ja käitumist ja nii võime põhjustada teistele suurt valu. (Õpet. 12:18.) Seega on selge, et uhkus võib rikkuda koguduse rahu.

9. Kuidas aitab Piibel meil hoiduda rassismist ja teistest kohatu uhkuse ilmingutest? (Vaata pilti artikli alguses.)

⁹ Kui kipume end teistest paremaks pidama, on meil vaja meeles hoida, et „kõik südamelt ülbed on Jehoovale jäledad”. (Õpet. 16:5.) Oleks hea uurida oma suhtumist neisse, kes on teisest rassist, rahvusest või kultuuriruumist. Kui meis pesitseb rassiline või rahvuslik uhkus, siis eirame tõsiasja, et Jumal „on teinud ühest inimesest kõik rahvad, kes maa peal elavad”. (Ap. t. 17:26.) Mingis mõttes võib öelda, et on olemas vaid üks inimrass, sest me kõik pärineme ühisest esiisast Aadamast. Seega oleks väga rumal arvata, et üks rass on teisest juba sünnipäraselt kas kõrgem või madalam. Selline mõtteviis toetaks Saatana plaani rikkuda meie kristlik armastus ja ühtsus. (Joh. 13:35.) Et lahingus Saatanaga võitjaks tulla, peame vältima kohatut uhkust. (Õpet. 16:18.)

10., 11. a) Miks võib juhtuda, et kristlases tekib armastus maailma vastu? b) Mis oli selle tagajärg, et Deemas hakkas armastama maailma?

¹⁰ Saatan on „selle maailma valitseja”, kogu maailm on tema võimuses. (Joh. 12:31; 1. Joh. 5:19.) Seepärast on praeguses maailmas palju sellist, mis läheb vastuollu Piibli kõrgete normidega. Muidugi pole halb kõik, mida see maailm pakub. Siiski kasutab Saatan oma maailma, et mõjutada meie soove, ahvatleda meid patustama, panna meid seda maailma armastama ning lõpetama Jehoova teenimist. (Loe 1. Johannese 2:15, 16.)

¹¹ Armastus maailma vastu mõjutas ka mõningaid esimese sajandi kristlasi. Näiteks kirjutas Paulus: „Deemas jättis mu maha, kuna ta hakkas armastama praegust maailma.” (2. Tim. 4:10.) Piibel ei selgita täpsemalt, mida Deemas armastama hakkas, nii et ta hülgas Pauluse. Võimalik, et ta armastas ainelisi asju rohkem kui jumalateenimist. Seetõttu jäi ta ilma suurepärastest teenistuseesõigustest. Ja mille nimel? Kas suutis tollane maailm pakkuda talle midagi paremat kui õnnistused Jehoovalt, mida ta oleks kogenud koos Paulusega teenides? (Õpet. 10:22.)

12. Mismoodi me võime langeda „rikkuse petliku veetluse” ohvriks?

¹² Midagi sarnast võib juhtuda ka meiega. Kristlastena on meil loomulik soov hoolitseda enda ja oma pere aineliste vajaduste eest. (1. Tim. 5:8.) Jehoova tahab, et me naudiksime elu. See ilmneb näiteks sellest, kui suurepärased elutingimused valmistas ta Aadamale ja Eevale. (1. Moos. 2:9.) Ent Saatan püüab „rikkuse petliku veetluse” abil kasvatada  meis vääri soove. (Matt. 13:22.) Paljud arvavad, et raha teeb nad õnnelikuks või et aineline heaolu on edukuse võti. Säärane mõtlemine on vaid pettekujutelm ning võib viia selleni, et kaotame kõige väärtuslikuma vara, mis meil on — sõpruse Jehoovaga. Jeesus hoiatas oma järelkäijaid: „Keegi ei saa teenida kahte isandat, sest ta kas vihkab üht ja armastab teist või hoiab ühe poole ja põlgab teist. Te ei saa kummardada ühtaegu Jumalat ja rikkust.” (Matt. 6:24.) Kui me kummardame rikkust, tähendab see seda, et oleme lõpetanud Jehoova teenimise ja just seda Saatan tahabki. Ärgem siis laskem iialgi rahal või asjadel rikkuda oma suhteid Jehoovaga. Et seista Saatanale vastu, on meil tarvis suhtuda ainelistesse asjadesse tasakaalukalt. (Loe 1. Timoteosele 6:6—10.)

13. Kuidas on praegune maailm propageerinud moonutatud suhtumist abiellu ja seksuaalsuhetesse?

¹³ Veel üks Saatana maailma lõks on seksuaalne ebamoraalsus. Tänapäeval suhtuvad paljud abielutruudusse ja ka abiellu kui millessegi piiravasse ja vanamoelisse. Näiteks ütles üks kuulus näitlejanna: „Monogaamia on võimatu mõlemale sugupoolele. Ma ei tea kedagi, kes oleks oma abikaasale truu või isegi sooviks seda olla.” Üks teine näitleja sõnas: „Ma pole kindel, kas inimesele on üldse loomuomane olla kellegagi koos terve elu.” Saatan muidugi tunneb rõõmu, kui mõjukad inimesed teevad maha Jumala antud abielukingitust. Ta pole vähimalgi määral huvitatud sellest, et selline liit oleks püsiv või õnnelik. Et lahingus Saatanaga võitjaks tulla, on meil tarvis austada Jumala abielukorraldust.

14., 15. Mis aitab meil seista vastu seksuaalsele ebamoraalsusele?

¹⁴ Ükskõik kas oleme abielus või vallalised, peame seksuaalsele ebamoraalsusele visalt vastu seisma. Kas see on kerge? Üldsegi mitte! Näiteks kui sa oled noor, siis ehk kuuled, kuidas su koolikaaslased hooplevad oma juhuvahekordade või siis sekstimisega — tavaga, mida mõnel pool peetakse lausa võrdseks lasteporno levitamisega. Piiblis öeldakse: „Kes hoorab, teeb pattu oma keha vastu.” (1. Kor. 6:18.) Sugulisel teel edasikanduvad haigused põhjustavad palju kannatusi ja isegi surma. Ühe uurimuse käigus selgus, et enamik vallalistest noortest, kes olid kaotanud süütuse, kahetseb tehtut. Sobimatute seksuaalsuhete tagajärjed on kaugelt erinevad sellest, mida kujutatakse meelelahutusmaailmas, mis püüab panna inimesi uskuma, et Jumala seaduste rikkumine ei too endaga kaasa midagi halba. Selline mõtteviis paneb inimesed „patu petliku veetluse tõttu” valesti käituma. (Heebr. 3:13.)

¹⁵ Kui sul tekib kiusatus teha midagi ebamoraalset, siis mida sa saad ette võtta? Tunnista oma nõrkust. (Rooml. 7:22, 23.) Palu Jumalalt jõudu. (Filipl. 4:6, 7, 13.) Hoidu kiusatusse viivatest olukordadest. (Õpet. 22:3.) Ja kui mingi selline olukord peaks tekkima, siis põgene viivitamata. (1. Moos. 39:12.)

16. Kuidas Jeesus reageeris, kui Saatan püüdis teda kiusatusse viia, ja mida me tema eeskujust õpime?

¹⁶ Jeesus andis võimsa eeskuju selles, kuidas ahvatlustele vastu seista. Saatan ei suutnud teda oma lubadustega eksitada. Jeesus ei kulutanud hetkegi, et tema pakkumiste plusse ja miinuseid kaaluda, vaid vastas otsekohe: „Kirjutatud  on ...” (Loe Matteuse 4:4—10.) Jeesus tundis hästi Jumala Sõna ning seetõttu oli tal võimalik kiiresti tegutseda ja ahvatluse korral pühakirja tsiteerida. Et Saatanast võitu saada, ei tohi me anda järele kiusatusele teha midagi ebamoraalset. (1. Kor. 6:9, 10.)

17., 18. a) Milliseid relvi veel Saatana arsenalis on ja miks ei peaks see meid üllatama? b) Mis ootab Saatanat ees ja miks annab see teadmine meile jõudu vastu pidada?

¹⁷ Uhkus, materialism ja seksuaalne ebamoraalsus on vaid kolm relva Saatana arsenalis. Tegelikult on tal neid palju rohkem. Näiteks seisavad mõned kristlased silmitsi pereliikmete vastupanu, koolikaaslaste pilgete või valitsuse kehtestatud piirangutega kuulutustööle. Sellised raskused ei üllata meid, kuna Jeesus hoiatas oma järelkäijaid: „Kõik vihkavad teid minu nime pärast, aga kes lõpuni vastu peab, see päästetakse.” (Matt. 10:22.)

¹⁸ Mis aitab meil Saatanaga võidelda ja võitjaks tulla? Jeesus ütles enda jüngritele: „Oma vastupidavusega te hoiate oma elu.” (Luuka 21:19.) Mitte ükski inimene ei saa põhjustada meile jäädavat kahju. Keegi ei saa lõhkuda meie sõprust Jumalaga, kui me ise ei lase sel juhtuda. (Rooml. 8:38, 39.) Isegi Jehoova teenijate surm ei anna Saatanale põhjust võidurõõmutseda, sest Jehoova saab nad üles äratada! (Joh. 5:28, 29.) Saatana enda tulevikuväljavaade on aga tõesti troostitu. Pärast praeguse jumalakartmatu maailma hävingut heidetakse ta tuhandeks aastaks sügavikku. (Ilm. 20:1—3.) Jeesuse tuhandeaastase valitsuse lõpus „lastakse ta natukeseks ajaks lahti” ja ta püüab täiuslikke inimesi viimast korda eksiteele viia. Pärast seda Saatan hävitatakse. (Ilm. 20:7—10.) Tal pole mingit tulevikku, kuid sinul võib olla suurepärane tulevik. Seisa Saatanale vastu, olles kindel usus! Sa suudad Saatanaga võidelda ja tulla võitjaks!