Shi kɛya he ni ato saneyitsei lɛ anaa yɛ lɛ

Shi kɛya he ni ato saneyitsei lɛ anaa yɛ lɛ

Ani Jeŋ ko Baanyɛ Ahi Shi ni Awuiyeli Bɛ Mli?

Ani Jeŋ ko Baanyɛ Ahi Shi ni Awuiyeli Bɛ Mli?

Ani aye bo loo oweku lɛ mli nyo ko awui pɛŋ? Ani osheɔ gbeyei akɛ abaaye bo awui? Awieɔ akɛ, awuiyeli ebafee “naagba ko ni miiya nɔ waa yɛ jeŋ fɛɛ.” Naa nɔkwɛmɔnii komɛi.

AWUIYELI KƐ BƆLƐNAMƆ MLI NISENIIANIFEEMƆ: Jeŋmaji Ekomefeemɔ lɛ bɔ amaniɛ akɛ, “Kɛ́ ahala yei etɛ lɛ, amɛteŋ mɔ kome yɛ ni nuu ni ekɛyɔɔ ni sumɔɔ lɛ lɛ yiɔ lɛ loo efeɔ lɛ bɔlɛnamɔ niseniianii yɛ ewala shihilɛ mli. Dɔlɛ sane ji akɛ, “yɛ jeŋ fɛɛ lɛ, kɛhooo lɛ, atoɔ yei enumɔ mli ekome kabonaa loo akaa akɛ abaafee amɛ nakai.”

AWUIYELI YƐ GBƐJEGBƐI AHE: Abɔ amaniɛ akɛ, ayɛ awuiyelɔi akui ni fa fe 30,000 yɛ United States. Yɛ Latin America lɛ, kɛhooo lɛ, mɛi 3 mli 1 ewie akɛ aye lɛ awui.

MƆGBEE: Abɔ amaniɛ akɛ, nyɛsɛɛ nɛɛ, yɛ afi kome pɛ mli lɛ, agbe mɛi aaafee akpei ohai enumɔ, ni yibɔ nɛɛ fa fe mɛi ni agbe yɛ tai babaoo amli. South Africa kɛ Central America ji hei ni agbe mɛi waa yɛ, ni kɛ́ aja mli lɛ, mɛi ni agbe yɛ jɛmɛ lɛ ayi fa fe mɛi ni agbe yɛ jeŋ fɛɛ lɛ toi ejwɛ. Agbe mɛi ni fa fe 100,000 yɛ Latin America yɛ afi kome pɛ mli, ni agbe mɛi aaafee 50,000 yɛ Brazil pɛ, yɛ afi kome pɛ mli. Ani abaanyɛ aná awuiyeli naa tsabaa be ko?

ANI ABAANYƐ AFO AWUIYELI SƐƐ?

Mɛni hewɔ awuiyeli egbɛ eshwa waa nakai lɛ? Ana nibii babaoo ni kɛ awuiyeli baa, ni ekomɛi nyiɛ sɛɛ nɛɛ: béi ni baa yɛ hegbɛi kɛ nii ni mɛi komɛi yɔɔ fe mɛi krokomɛi lɛ hewɔ, akɛni mɛi ebuuu mɛi krokomɛi awala he akɔntaa lɛ hewɔ, dãa ni atɔɔ kɛ tsofai ni akɛtsuɔ nii yɛ gbɛ ni esaaa nɔ, bɔ ni aŋmɛɔ gbekɛbii agbɛ ni amɛkwɛɔ onukpai ni miiye awui, kɛ agbɛnɛ hu, bɔ ni ahãa awuiyelɔi yeɔ amɛhe ni agbalaaa amɛtoi lɛ.

Ŋwanejee ko bɛ he akɛ, yɛ je lɛŋ hei komɛi lɛ, abɔ mɔdɛŋ afee nibii komɛi koni akɛku awuiyeli naa. Abɔ amaniɛ akɛ, yɛ Brazil maŋtiase ni ji São Paulo, ni mɛi ayi fa waa yɛ jɛmɛ lɛ mli lɛ, mɔgbee eba shi oha mlijaa 80 yɛ nyɛsɛɛ afii nyɔŋma lɛ mli. Shi fɛɛ sɛɛ lɛ, awuiyeli nifeemɔi srɔtoi miiya nɔ lolo yɛ nakai maŋ lɛ mli, ni kɛ ahala maŋbii 100,000 lɛ, agbeɔ mɛi aaafee 10. Mɛni mɔ abaanyɛ afee kɛfo awuiyeli sɛɛ shi kome nyɔŋlo?

Awuiyeli naa tsabaa titri damɔ bɔ ni mɛi baa amɛjeŋ amɛhãa lɛ nɔ. Kɛ́ mɛi ni yeɔ awui lɛ baanyɛ amɛtsake lɛ, be lɛ esa akɛ amɛkwa sui tamɔ henɔwomɔ, hiɛkɔɔ, kɛ pɛsɛmkunya ni amɛjie sui tamɔ suɔmɔ, bulɛ, kɛ mɔhesusumɔ kpo.

Mɛni baanyɛ atsirɛ mɔ ko ni efee tsakemɔi ni he hiaa waa nɛɛ? Susumɔ nɔ ni Biblia lɛ kɛɔ lɛ he okwɛ:

  • “Enɛ ji Nyɔŋmɔ suɔmɔ lɛ, akɛ wɔye ekitãi lɛ anɔ.”​—1 Yohane 5:3.

  • “Yehowa gbeyeishemɔ ji akɛ anyɛ̃ efɔŋ.” *​—Abɛi 8:13.

Suɔmɔ ni ayɔɔ kɛhã Nyɔŋmɔ kɛ gbeyei ni asheɔ akɛ abaafee nɔ ko ni esumɔɔɔ lɛ baanyɛ atsirɛ awuiyelɔi po ni amɛtsake amɛshihilɛ​—jeee hiɛiaŋhiɛiaŋ kɛkɛ, shi moŋ ebaanyɛ ehã amɛtsake kwraa. Ani sane nɛɛ ji anɔkwale?

Susumɔ Alex, * ni kɛ afii 19 ni eho lɛ ehi tsuŋwoo mli yɛ Brazil yɛ awuiyeli nifeemɔi srɔtoi hewɔ lɛ nɔkwɛmɔnɔ lɛ he okwɛ. Be ni Odasefoi lɛ kɛ lɛ kase Biblia lɛ sɛɛ lɛ, ebatsɔ Yehowa Odasefonyo yɛ afi 2000. Ani etsake ejeŋba gbonyo lɛ lɛɛlɛŋ? Hɛɛ, Alex eshwa ehe waa yɛ nibii gbohii fɛɛ ni efee lɛ hewɔ. Ekɛɛ akɛ: “Mibasumɔ Nyɔŋmɔ, akɛni ehã minu he akɛ ekɛ mihe eshai lɛ eke mi lɛ hewɔ. Hiɛsɔɔ kɛ suɔmɔ ni miyɔɔ kɛhã Yehowa lɛ eye ebua mi ni mitsake mishihilɛ.”

César, ni lɛ hu eyɔɔ Brazil lɛ, kɛ tu yajuɔ yɛ mɛi ashĩai. Nɛkɛ ji bɔ ni ekã he aaafee afii 15 sɔŋŋ. Mɛni hã etsake? Be ni eyɔɔ tsuŋwoo lɛ, Yehowa Odasefoi yasara lɛ, ni lɛ hu ekpɛlɛ ni akɛlɛ kase Biblia lɛ. César wie akɛ: “Kpaako kwraa mina bɔ ni esa akɛ mahi shi mahã yɛ shihilɛ mli. Mikase akɛ esa akɛ masumɔ Nyɔŋmɔ. Mikase hu akɛ esa akɛ mashe lɛ gbeyei, ni tsɔɔ akɛ esa akɛ matsi mihe kɛje nibii fɔji ni mifeɔ lɛ ahe, koni minifeemɔi akadɔ Yehowa. Misumɔɔɔ akɛ mafee nibii ni tsɔɔ akɛ mihiɛ esɔɔɔ nibii ni efeɔ ehãa mi lɛ. Nakai suɔmɔ kɛ gbeyeishemɔ lɛ ji nɔ ni tsirɛ mi ni mitsake.”

Kasemɔ bɔ ni obaafee ohi jeŋ ko ni awuiyeli bɛ mli lɛ he nii

Mɛni wɔkaseɔ kɛjɛɔ niiashikpamɔi nɛɛ amli? No ji akɛ, Biblia lɛ yɛ hewalɛ ní ebaanyɛ ekɛtsake mɛi ashihilɛ kwraa​—kɛtsɔ amɛsusumɔi ni ehãa amɛtsakeɔ lɛ nɔ. (Efesobii 4:23) Alex, ni atsĩ etã kɛtsɔ hiɛ lɛ wie kɛfata he akɛ: “Nɔ ni mikase kɛjɛ Biblia lɛ mli lɛ tamɔ nu ni mli tse ni aatsɔ aawo mimli, koni efɔ susumɔi gbohii ni yɔɔ mimli lɛ kɛya fiofio. Misusuko he pɛŋ akɛ manyɛ majie susumɔi gbohii nɛɛ kɛjɛ mijwɛŋmɔ mli.” Anɔkwa, kɛ́ wɔhã Biblia mli sane krɔŋŋ lɛ yi wɔjwɛŋmɔ mli obɔ lɛ, ebaanyɛ ejie loo efɔ nibii gbohii lɛ kɛya. Nyɔŋmɔ Wiemɔ lɛ baanyɛ atsuu wɔhe. (Efesobii 5:26) Nɔ ni baanyɛ ajɛ mli aba ji akɛ, mɛi ni yitsoŋ wa ni amɛfoɔ amɛ pɛ amɛ nɔ mli lɛ baanyɛ atsake amɛshihilɛ, koni amɛbatsɔmɔ mɛi ni mli hi ni tiuɔ toiŋjɔlɛ sɛɛ. (Romabii 12:18) Biblia mli shishitoo mlai ni amɛkɛtsuɔ nii lɛ hãa amɛtoiŋ jɔɔ amɛ yɛ shihilɛ mli.​—Yesaia 48:18.

Yehowa Odasefoi ni fa fe akpekpei kpaanyɔ ni yɔɔ shikpɔji 240 nɔ lɛ ena nɔ ni baanyɛ ahã awuiyeli sɛɛ afo. Mɛi ni esoro amɛhewolonɔ su, ni jɛ shihilɛi srɔtoi amli, ni atsɔse amɛ yɛ hei srɔtoi lɛ ekase bɔ ni amɛbaafee amɛsumɔ Nyɔŋmɔ ní amɛshe lɛ gbeyei, ní amɛsumɔ amɛhe hu, ni amɛkɛ mɛi ni jɛ je lɛŋ hei srɔtoi lɛ hiɔ shi akɛ weku kome yɛ toiŋjɔlɛ mli. (1 Petro 4:8) Amɛji odaseyeli ni tsɔɔ akɛ, jeŋ ko baanyɛ ahi shi ni awuiyeli bɛ mli.

ETSƐŊ, JEŊ KO NI AWUIYELI BƐ MLI BAABA!

Biblia lɛ ewo shi akɛ, etsɛŋ, Nyɔŋmɔ baajie awuiyeli kɛjɛ shikpɔŋ lɛ nɔ. Jeŋ ni yiwalɛ eyi mli obɔ ŋmɛnɛ nɛɛ kɛ “kojomɔ kɛ mɛi ni ebuuu Nyɔŋmɔ lɛ ahiɛkpatamɔ gbi lɛ” baakpe. (2 Petro 3:5-7) Awuiyelɔi yeŋ mɛi krokomɛi awui dɔŋŋ. Te wɔɔfee tɛŋŋ wɔná nɔmimaa akɛ Nyɔŋmɔ miisumɔ ni eye ebua wɔ, ni ejie awuiyeli kɛya kwraa lɛ?

Biblia lɛ kɛɔ akɛ, Nyɔŋmɔ ‘nyɛɔ mɔ fɛɛ mɔ ni sumɔɔ yiwalɛ lɛ.’ (Lala 11:5) Bɔlɔ lɛ sumɔɔ toiŋjɔlɛ kɛ jalɛsaneyeli. (Lala 33:5; 37:28) No hewɔ ni eŋmɛŋ mɛi ni sumɔɔ yiwalɛ lɛ gbɛ ni amɛhi shi kɛya naanɔ lɛ.

Hɛɛ, jeŋ hee ko ni toiŋjɔlɛ yɔɔ mli lɛ miiba. (Lala 37:11; 72:14) Mɛni hewɔ okaseee babaoo yɛ bɔ ni obaafee ohi nakai jeŋ ni awuiyeli bɛ mli lɛ mli?

^ kk. 12 Yehowa ji Nyɔŋmɔ gbɛ́i taakɛ ejeɔ kpo yɛ Biblia lɛ mli lɛ.

^ kk. 14 Atsake mɛi lɛ agbɛ́i.