1, 2. Ta eñjake eo an rũtto ro im ajri ro nejier ñan doon? Ak ta eo jet iien epen aer kõm̦m̦ane?

 KAR kajjitõk ippãn elõñ ajri ro ilo Amedka kõn kajjitõk in: “El̦aññe kwaar roñ bwe jemam̦ im jinõm̦ renaaj mej ilju, ta eo kwõnaaj kõn̦aan ba ñan er rainin?” Elõñ iaaer rar ba bwe reban kõn̦aan kwal̦o̦k ñan er kõn apañ im inepata ko aer. Men eo renaaj kõn̦aan ba ñan jemãer im jineer ej: “Jol̦o̦k aõ bõd” im “Ij lukkuun yokwe eok.”—Juon bok kar je ñan ro jemãn im jinen, an Shaunti Feldhahn im Lisa Rice.

² Aolep ajri ro rej yokwe jemãer im jineer. Ãindein bar aolep rũtto ro, el̦ap aer yokwe ajri ro nejier. El̦aptata an m̦ool men in ippãn armej ro an Anij. Bõtab, jet iien epen an ro jemãn im jinen kab ajri ro nejier kõnono ippãn doon im kwal̦o̦k bũrueer ñan doon. Etke men in ej wal̦o̦k? Ta eo ej kõm̦m̦an bwe en pen an rũtto ro im ro nejier kõnono kõn jet men ko? Ta eo rũtto ro im ajri ro jim̦or remaroñ kõm̦m̦ane ñan kal̦apl̦o̦k im kakõm̦anm̦anl̦o̦k aer kõnono ippãn doon?

3. (1) Etke elukkuun pen an elõñ baam̦le ko kõnono ippãn doon? (2) Ilo raan ko an Ri Israel ro, etke ear pidodo an rũtto ro kab ro nejier kõnono ippãn doon?

³ Rainin, elukkuun pen an elõñ baam̦le ko kõnono ippãn doon kõn an jabwe aer iien ippãn doon. Ak ilo kar raan ko an Ri Israel ro etto, ear l̦ap an rũtto ro im ajri ro iien ippãn doon. Ke Moses ear jiroñ em̦m̦aan ro ñan katakin ajri ro nejier kien ko an Anij, ear ba: “Kwõn kanooj katakin ro nejũm̦ kaki im kwõn kanooj kõnono kaki ñe kwõj jijet ilo m̦weo im̦õm, im ñe kwõj etetal ilo ial̦, im ñe kwõj babu, im ñe kwõj jerkak.” (Duteronomi 6:6, 7) Ilo tõre ko, ajri ro rekõn pãd ippãn jineer ilo m̦weo, ñe jab rej pãd ippãn jemãer ilo jikin eo ej jerbal ie. Ear kanooj l̦ap iien an  ajri ro im jemãer im jineer pãd ippãn doon im kõnono ippãn doon. Men in ear kõm̦m̦an bwe en pidodo an rũtto ro jel̦ã kõn aikuj ko im kõn̦aan ko an ro nejier, im aer jel̦ã kõn kain ajri rot er. Bareinwõt, ajri ro rar maroñ jel̦ã bũruon jemãer im jineer.

4. Ta eo ej kõm̦m̦an bwe en pen an baam̦le ko ilo raan kein kõnono ippãn doon?

⁴ Mour ilo raan kein ekanooj oktak. Ilo jet aelõñ ko, ajri ro rej jino jikuul̦ ke rej lukkuun dik wõt. Jet iien ajri rein rej ruo wõt aer iiõ. Bareinwõt, elõñ ro jemãn im jinen rej jerbal ilo jikin jerbal ko me rettol̦o̦k jãn m̦weo im̦weer. Im ilo iien eo rũtto ro im ajri ro nejier rej pãd ippãn doon, ijello̦kun aer kõjerbal iien in ñan bwebwenato ippãn doon, rej alwõj TV ak kõjerbal computer ak cell phone ko nejier. Ilo elõñ baam̦le ko, rũtto ro im ajri ro rejjab lukkuun epaake doon. Enañin aolep iien rejjab kõnono ippãn doon.

5, 6. Ta oktak ko jet jemãn im jinen rar kõm̦m̦ani bwe ren maroñ kal̦apl̦o̦k aer iien ippãn ajri ro nejier?

⁵ Kom̦ maroñ ke l̦õmn̦ak kõn wãween ko im remaroñ jipañ kom̦ ñan kal̦apl̦o̦k ami iien ippãn baam̦le eo ami? (Riit Kolosse 4:5, UBS.) Jet baam̦le rar pepe ñan kadikl̦o̦k aer computer ak alwõj TV. Bar jet baam̦le rar pepe bwe rej aikuj m̦õñã ippãn doon juon alen ilo juon raan. Iien kabuñ eo an baam̦le ej juon iien ekanooj em̦m̦an ñan an rũtto ro im ajri ro nejier epaakel̦o̦k doon ke rej katak Baibõl̦ ippãn doon. Ak ejjab ede in iien an baam̦le ko pãd ippãn doon. Rej aikuj pukot iien ko ñan aer kõnono ippãn doon aolep raan. M̦okta jãn an ajri ro nejũmi etal ñan jikuul̦, em̦m̦an kom̦win kõnono kõn juon men me emaroñ kakajoor er, etale unin tõl in raan eo ippãer, ak jar ippãer. Men in enaaj lukkuun jipañ er ilo aolepen raan eo.

⁶ Jet jemãn im jinen rar maroñ kõm̦m̦an oktak ko ilo mour ko aer bwe ren maroñ kal̦apl̦o̦k aer iien ippãn ro nejier. Ñan waanjoñak, juon kõrã etan Laura im ewõr ruo nejin ajri redik, ear jol̦o̦k an jerbal full-time kõnke ear kõn̦aan kal̦apl̦o̦k an iien ippãn ajri rein nejin. * (Lale kõmel̦el̦e eo itulal̦.) Kõrã in ej ba: “Ilo jibboñ, kõm aolep kõmij ekaiuriur im diwõjl̦o̦k jãn m̦weo  bwe kõmin etal ñan jerbal ak jikuul̦. Im ñe ij ro̦o̦ltok ñan m̦weo ilo jota, ajri ro rekiki. Em̦õj an ri kakajiriri eo aõ kakikik er.” Ak jãn iien eo Laura ear jol̦o̦k jerbal eo an, ear dikl̦o̦k an baam̦le eo an jããn. Meñe ãindein, ej ba bwe kiiõ el̦apl̦o̦k an jel̦ã l̦õmn̦ak ko an ro nejin im apañ ko rej iiooni. Ej ba: “Ij roñjake men ko rej ba ñe rej jar im imaroñ lel̦o̦k naan in tõl ñan er, rõjañ er, im katakin er.”

7. Ta eo ekkã an rũtto ro im ajri ro ba ñe rej inepata ippãn doon?

⁷ Ãlikin wõt an kar armej ro me rar je bok eo ñan ro jemãn im jinen kajjitõkin elõñ ajri ro, rar ba: “Men eo kein kajuon me ekkã an ajri ro kwal̦o̦k aer inepata kake ippãn jemãer im jineer ej bwe, ‘Rejjab roñjake.’” Enañin aolep iien rũtto ro rej bar ba men in kõn ro nejier. Kõn men in, el̦aññe baam̦le ko rekõn̦aan bwe en em̦m̦an aer kõnono ippãn doon, rej aikuj lukkuun roñjake an doon kwal̦o̦k l̦õmn̦ak ko aer.—Riit Jemes 1:19.

8. Ta eo emaroñ jipañ ro jemãn im jinen ñan lukkuun roñjake ro nejier?

⁸ Kom̦ ro jemãn im jinen, kom̦ij ke lukkuun roñjake ro nejũmi ñe rej kõnnaan? Emaroñ pen ñan kõm̦m̦ane men in ñe kom̦ij m̦õk ak ñe ro nejũmi rekõn̦aan kõnono kõn juon men ejjab aorõk ippemi. Ak keememej bwe men eo ejjab aorõk ñan kom̦ emaroñ lukkuun aorõk ippãn ajri eo nejũmi. Innem ‘en m̦õkaj ami roñjake.’ Mel̦el̦ein men in bwe kom̦ij aikuj lukkuun roñjake ta ko ajri eo nejũmi ej ba im wãween an kõmel̦el̦e ke ej kwal̦o̦ki. Wãween ainikien im an kõmel̦el̦e kab turin mejãn, remaroñ kaalikkar ewi wãween an eñjake kõn men eo ej kõnono kake. Ebar aorõk bwe kom̦win kwal̦o̦k kajjitõk ko. Baibõl̦ ej ba: “Pepe ilo bũruon armej ãinwõt dãn ko rem̦wilal̦; ak juon ri jel̦ãl̦o̦kjen̦ enaaj tuuri.” (Jabõn Kõnnaan 20:5) Innem, kom̦ij aikuj kwal̦o̦k lol̦o̦kjen̦ ñe kom̦ij kõnono ippãn ajri ro nejũmi. Mel̦el̦ein bwe kom̦ij aikuj tuuri bũrueer bwe kom̦win jel̦ã l̦õmn̦ak ko aer. El̦aptata an aorõk men in ñe kom̦ij kõnono ippãer kõn juon men me rej ãliklik im eppat in kõnono kake.

9. Etke ajri ro rej aikuj pokake jemãer im jineer?

⁹ Ajri ro, kom̦ij ke pokake jememi im jinõmi? Naan in Anij ej ba: “Nejũ kwõn eo̦roñ naan in katak an jemam̦, im kwõn jab ilo̦k jãn kien jinõm̦.” (Jabõn Kõnnaan 1:8) Keememej bwe rũtto ro jememi im jinõmi el̦ap aer yokwe kom̦ im rekõn̦aan men ko rem̦m̦antata ñan kom̦. Kõn men in, kom̦win roñjake er im pokake er. (Epesõs 6:1) El̦aññe aolep iien kom̦ij kõnono ippãn jememi im jinõmi, im el̦aññe kom̦ij keememej bwe rej yokwe kom̦, enaaj pidodol̦o̦k ami pokake er. Innem, kom̦win kõnono ippãn jememi im jinõmi im kwal̦o̦k ami eñjake kõn men ko rej wal̦o̦k. Men in enaaj kõm̦m̦an bwe ren mel̦el̦e kõn kwe. Bareinwõt, kwõj aikuj kajjioñ mel̦el̦e kõn er.

10. Ta eo jej katak jãn waanjoñak eo an Rehoboam?

¹⁰ Em̦õj ke ami roñjake naan in kakapilõk ko jãn jodrikdrik ro dettaer wõt kom̦? Eokwe kom̦win kõjparok. Emaroñ em̦m̦an ippemi naan in kakapilõk ko aer, bõtab remaroñ jab jipañ kom̦ ñan jidik. Ilo m̦ool, remaroñ kajorrããn kom̦. Jodrikdrik ro rejjab l̦ap aer mãlõtlõt im jel̦ã im ãinwõt rũtto ro. Enañin aolep jodrikdrik ro rejjab l̦õmn̦ak bwe pepe ko rej kõm̦m̦ani kiiõ remaroñ kõm̦m̦an bwe ren jerata tokãlik. Keememej waanjoñak eo an Rehoboam, l̦eo nejin Kiiñ Solomon. Ke ear jino an kiiñ in Israel, ear jab l̦oore naan in kakapilõk ko an em̦m̦aan ro rerũtto. Bõtab, ear l̦oore naan in kakapilõk ko rejjab em̦m̦an an likao ro ear rũttol̦o̦k ippãer. Tokjãn men in, enañin aolep armej ro ear irooj iooer rar oktak im jum̦aeiki. (1 Kiiñ 12:1-17) Jab ãinwõt Rehoboam. Kom̦win kõnono ippãn rũtto ro jememi im jinõmi im kwal̦o̦k eñjake ko ami ñan er. L̦oore naan in kakapilõk ko aer im katak jãn er kõnke el̦apl̦o̦k aer jel̦ã im mãlõtlõt.—Jabõn Kõnnaan 13:20.

11. Ta eo emaroñ wal̦o̦k el̦aññe epen an ajri ro kepaake jemãer im jineer im kwal̦o̦k eñjake ko aer?

 ¹¹ Ro jemãn im jinen, kom̦ kõn̦aan ke bwe ajri ro nejũmi ren kappok naan in kakapilõk jãn kom̦ im jab jãn ro dettaer wõt er? El̦aññe aet, kom̦win kõm̦m̦an bwe en pidodo aer kepaake kom̦ im kõnono ippemi. Juon leddik ear je im ba bwe aolep iien ñe ej kõnono ippãn jemãn im jinen kõn juon l̦addik, men in ej kakũm̦m̦ũl̦o̦k er. Kõn men in, ej mijak im bõjrak an kõnono im kwal̦o̦k bũruon ñan er. Bar juon leddik ear ba: “Elõñ jodrikdrik ro rekõn̦aan ebbõk naan in kakapilõk jãn jemãer im jineer, ak el̦aññe rejjab lukkuun roñjake, ajri ro nejier renaaj etal ippãn bar juon me enaaj roñjake er, ekoba ro edik wõt aer jel̦ã kõn mour.” Kõn men in, jabdewõt men ajri ro nejũmi rekõn̦aan kõnnaan kake, kom̦win roñjake im mel̦el̦e kõn eñjake ko aer. El̦aññe kom̦ij kõm̦m̦an ãindein, reban ãliklik in kõnono ippemi im renaaj m̦õn̦õn̦õ in roñjake naan in kakapilõk ko ami.

12. Ñe ro jemãn im jinen rej illu im jab m̦õn̦õn̦õ, ewi wãween men in emaroñ kõm̦m̦an bwe en pen an ajri ro kõnono ippãer?

¹² El̦aññe rũtto ro rej mejãn illu im jab m̦õn̦õn̦õ, men in enaaj kõm̦m̦an bwe en pen an ajri ro nejier kepaake er im kõnono ippãer. Ro jemãn im jinen remaroñ m̦õkaj aer illu im inepata kõn men ko ajri ro nejier rej ba. Em̦ool, elõñ men ko rekauwõtata ilo raan kein ãliktata, im Kũrjin ro rekõn̦aan kõjparok ro nejier jãn men kein. (2 Timote 3:1-5) Ak ejjab aolep iien ajri ro remaroñ l̦õmn̦ak ilo wãween in. Im remaroñ l̦õmn̦ak bwe jemãer im jineer rej kapen kien ñan er.

13. Etke ro jemãn im jinen rej aikuj kõjparok bwe ren jab m̦õkaj im kõnono?

¹³ Ro jemãn im jinen rej aikuj kõjparok bwe ren jab m̦õkaj im kõnono. Em̦ool bwe elukkuun pen ñan jab keroro ñe ajri ro nejũmi rej illu im ba men ko rej kainepataik kom̦. Bõtab, eaorõk bwe kom̦win lukkuun roñjake m̦okta jãn ami kõnono. Ri mãlõtlõt eo Kiiñ Solomon ear je: “Eo ej uwaak m̦okta jãn an roñjake, eñin menin bwebwe im kajook ñan e.” (Jabõn Kõnnaan 18:13) El̦aññe kom̦ij roñjake im jab m̦õkaj im illu, kom̦ naaj maroñ mel̦el̦e unin an ajri eo nejũmi kwal̦o̦k “naan in jajel̦o̦kjen̦.” (Job 6:1-3) Innem bwe kom̦win maroñ jipañ ajri eo nejũmi, kom̦ij aikuj mel̦el̦e aolep men ko rar wal̦o̦k. Ãinwõt ro rej yokwe ajri ro nejier, kom̦win roñjake im kajjioñ mel̦el̦e kõn er. Tokjãn men in, kom̦ naaj maroñ ba men ko me renaaj lukkuun jipañ er.

14. Etke ajri ro rej aikuj rum̦wij aer kõnono?

¹⁴ Kom̦ ajri ro, ej aikuj bar rum̦wij ami kõnono. Keememej bwe Anij ear lel̦o̦k eddo eo ñan jememi im jinõmi bwe ren katakin kom̦. Innem, kom̦win jab m̦õkaj im jum̦aeiki men ko rej ba. (Jabõn Kõnnaan 22:6) Remaroñ kar bar iioone ejja men eo kwõj iioone kiiõ. Bareinwõt, rejjab kõn̦aan bwe kwõn kõm̦m̦ane ejja bõd ko wõt rar kõm̦m̦ani ke rar jodrikdrik. Jememi im jinõmi rej ro m̦õttami. Rejjab ri kõjdat ro ami. Rekõn̦aan jipañ kom̦ im jab kõmetak kom̦. (Riit Jabõn Kõnnaan 1:5.) ‘Kom̦win kautiej jememi im jinõmi,’ im kwal̦o̦k ñan er bwe kom̦ij yokwe er ãinwõt aer bar yokwe kom̦. Men in enaaj kõm̦m̦an bwe en pidodol̦o̦k aer katakin kom̦ ilo wãween eo Jeova ekõn̦aan.​—Epesõs 6:2, 4.

15. Ta eo enaaj jipañ kõj ñan meanwõd wõt im jab m̦õkaj ad illu ippãn ro jej yokwe er?

¹⁵ Ejjab aolep iien jej kwal̦o̦k ad kijenmej im meanwõd ippãn ro jej yokwe er. Ej alikkar men in ilo lõta eo an rijjelõk Paul ñan Kũrjin ro ilo Kolosse ke ear ba: “L̦õm̦a, kom̦win yokwe lim̦aro pãleemi, im jab jememe ñan er. Ro jemãer, kom̦win jab kaillu ro nejũmi bwe ren jab ebbeer.” (Kolosse 1:1, 2; 3:19, 21) Bareinwõt, Paul ear ba ñan Ri Epesõs ro: “En jako jãn kom̦ meo̦ otemjej, im kwi, im illu, im airuwaro, im kõnono n̦ae, kab kakitõtõ otemjej.” (Epesõs  4:31) El̦aññe jej kõtl̦o̦k bwe kajoor eo an Anij en tõl kõj ñan kal̦apl̦o̦k ad kwal̦o̦k meanwõd, ineem̦m̦an, im jel̦ã irooj ioon kõn̦aan ko ad make, enaaj pidodol̦o̦k ad jab illu ñe jej iioon apañ ko.​—Galetia 5:22, 23, UBS.

16. Ewi wãween an kar Jijej kajim̦we rũkal̦oor ro an? Etke ekabwilõñlõñ men in?

¹⁶ Kom̦ ro jemãn im jinen, kom̦win l̦õmn̦ak kõn joñak eo an Jijej. Baj pijaiki m̦õk joñan an kar inepata ilo kõjota eo an ãliktata ippãn rijjelõk ro. Jijej ear jel̦ã bwe m̦õttan jidik enaaj eñtaan im mej. Ear jel̦ã bwe ear aikuj tiljek ñan an maroñ kokwõjarjare etan Jemãn im lo̦mo̦o̦ren armej otemjej. Bõtab, ilo iien eo rar kõjota ippãn doon, rijjelõk ro an rar jino akwããl kõn wõn eo iaaer el̦aptata. Jijej ear jab illu im bũroñ er ak eddo an kõnnaan ñan er. Jãn an kar ãindein, ear kajim̦we er ilo jouj. Ear kakeememej er kõn aer kar rejetake e ilo iien ko repen. Im ear kwal̦o̦k an lõke er bwe renaaj tiljek wõt meñe Setan epojak in mãlejjoñe er. Ear bar kallim̦uri er bwe renaaj kiiñ ippãn ilañ.​—Luk 22:24-32.

17. Ta eo enaaj jipañ juon ajri ñan jab m̦õkaj im illu?

¹⁷ Ajri ro bareinwõt rej aikuj jab m̦õkaj im illu. El̦aññe kwõj juon jodrikdrik, kwõmaroñ jab m̦õn̦õn̦õ ñe jemam̦ im jinõm̦ rej jiroñ eok ta eo kwõn kõm̦m̦ane. Kwõmaroñ l̦õmn̦ak bwe rejjab lõke eok ñe rej kõm̦m̦ane men in. Ak keememej bwe unin an jemam̦ im jinõm ãindein ej kõnke rej inepata kake eok im rej yokwe eok. El̦aññe kwõj roñjake er im jab illu im kwõj pokake naan in tõl ko aer, renaaj kautiej eok im lõke eok. Innem, jemam̦ im jinõm remaroñ kõtl̦o̦k wõj am̦ anemkwõj in kõm̦m̦ani jet men ko. Baibõl̦ ej kwal̦o̦k bwe armej eo me erum̦wij an illu ej juon ri mãlõtlõt. Ej ba: “Juon ri bwebwe ej kwal̦o̦k aolepen an illu ak juon ri mãlõtlõt ej dãpiji im kaikõñ e.”​—Jabõn Kõnnaan 29:11.

18. Ewi wãween yokwe ej jipañ baam̦le ko bwe en em̦m̦an aer kõnono ippãn doon?

¹⁸ Kõn men in, ro jemãn im jinen kab ajri ro, kom̦win jab ebbeer el̦aññe kom̦ij iioon apañ ilo ami kõnono ippãn doon. Kate wõt kom̦ ñan kakõm̦anm̦anl̦o̦k ami kõnono ippãn doon. Im wõnm̦aanl̦o̦k wõt im l̦oore naan in kakapilõk ko jãn Naan in Anij. (3 Jon 4) Ilo naaj jukjuk im pãd eo ekããl, jenaaj weeppãn im eban bar pen ad kõnono ippãn doon im kwal̦o̦k l̦õmn̦ak ko ad. Ak m̦okta jãn iien in, jenaaj baj likjab im kõm̦m̦an bõd. Kõn men in, jen m̦õkaj im ba ñan doon, “Jol̦o̦k aõ bõd.” Jen m̦õn̦õn̦õ in jol̦o̦k an doon bõd. Im jen “kepaake doon ilo yokwe.” (Kolosse 2:2, UBS) Yokwe el̦ap an kajoor. Ej jipañ kõj bwe jen meanwõd im jouj. Yokwe ej jipañ kõj ñan jab m̦õkaj in illu im ñan jol̦o̦k an ro jet bõd. “Ejaje ebbeer ilo men otemjej: eban jako an tõmak im an kõjatdikdik im an kijenmej.” (1 Korint 13:4-7, UBS) El̦aññe kom̦ij kwal̦o̦k wõt yokwe, jidik kõn jidik enaaj em̦m̦anl̦o̦k an baam̦le eo ami kõnono ippãn doon. Men in enaaj kam̦õn̦õn̦õik kom̦ im bõktok nõbar ñan Jeova.