Dlulela kokumunyethweko

Dlulela erhelweni leenhloko

Indlela UJesu Aphakamisa Ngayo Ukulunga KwakaZimu

Indlela UJesu Aphakamisa Ngayo Ukulunga KwakaZimu

Indlela UJesu Aphakamisa Ngayo Ukulunga KwakaZimu

“Nguye [uKrestu] owanikelwa nguZimu bona abulawe, iingazi zakhe zibe yihlawulo yezono zabantu, khona bazalitjalelwa nabakholwako nguye. UZimu wakwenza lokhu, ze atjengise ukulunga kwakhe.”—ROM. 3:25.

1, 2. (a) IBhayibhili isifundisani ngobujamo besintu? (b) Ngimiphi iimbuzo esizoyidemba esihlokwenesi?

INDABA yeBhayibhilini yokuhlubuka okwenzeka esimini ye-Edeni idume khulu. Soke siyayizwa imiphumela yesono saka-Adamu njengombana kuhlathululwe emezwini athi: “Isono seza ephasinapha ngomuntu oyedwa, kwathi isono sakhe saletha ukufa ebantwini, kwathi ngokunjalo ukufa kwehlela ebantwini boke, ngombana boke abantu bonile.” (Rom. 5:12) Ngitjho nofana singarubaruba kangangani silinga ukwenza okuhle, siyayenza imitjhapho, ngalokho sitlhoga ukulitjalelwa nguZimu. Ngitjho nompostoli uPowula wazwakalisa ukudana nakathi: ‘Okulungileko engithanda ukukwenza angikwenzi; kodwana okumbi engingathandi ukukwenza ngikho engikwenzako. Maye mina osembandelezweni!’—Rom. 7:19, 24.

2 Ukuba kwethu nesono kuphakamisa iimbuzo elandelako: Kwenzeka njani bona uJesu weNazaretha abelethwe anganasono, begodu kubayini abhabhadiswa? Ipilo kaJesu yakuphakamisa njani ukulunga kwakaJehova? Oqakatheke khulu ngilo, ukufa kwakaKrestu kwafezani?

Ukulunga KwakaZimu Kubekelwa Isitjhijilo

3. USathana wamkhohlisa njani u-Efa?

3 Ngobudlhadlha ababelethi bethu bokuthoma, u-Adamu no-Efa, bala ubukhosi bakaZimu bakhetha ukubuswa ‘yinyoka yamambala okuthiwa Mhlebi, uSathana.’ (ISam. 12:9) Cabanga bona lokho kwenzeka bunjani. USathana wenza kwaba nokuzaza bona ilungile na indlela kaJehova uZimu yokubusa. Wenza lokho ngokubuza u-Efa: “Kuliqiniso bona uZimu uthe ningadli kiyo yoke imithi yesimini na?” U-Efa wawubuyelela njengombana unjalo umthetho kaZimu okhanya bha, bona kunomuthi othileko ebekungakafaneli bona bawuthinte, nebangawuthinta bazokubhadela ngokuphila kwabo. USathana godu wamangalela uZimu ngokuleya amala. UDeveli wathi: “Ngokuqinisekileko angeze nife.” Waragela phambili ngokukhohlisa u-Efa bona akholelwe bonyana uZimu gade abadima okuthileko okuhle, begodu ngokudla isithelweso gade azokufana noZimu, azikhethele bona yini elungileko nengakalungi.—Gen. 3:1-5.

4. Isintu saba njani ngaphasi kobukhosi obuyimbangi bakaSathana?

4 Eqinisweni, uSathana bekathi abantu bebazokuthaba nebangazibusa, bangabuswa nguZimu. Esikhundleni sokuphakamisa ukulunga kobukhosi bakaZimu, u-Adamu walalela umkakhe bewahlanganyela naye ekudleni isithelo ebekufuze bangasidli. Ngokwenza lokho u-Adamu walahla ukuba ngopheleleko phambi kwakaJehova begodu wasibophela ejogini elinelunya lesono nokufa. Ngesikhathi esifanako, isintu sabuswa bukhosi obuyimbangi bakaSathana, “usingazimu wephasi.”—2 Kor. 4:4; Rom. 7:14.

5. (a) UJehova walizalisa njani ilizwi lakhe? (b) Ngiliphi ithemba uZimu alinikela inzalo ka-Adamu no-Efa?

5 Njengombana bekatjhwile, uJehova wabagwebela ukufa u-Adamu no-Efa. (Gen. 3:16-19) Kodwana lokho bekungatjho bona umnqopho kaZimu ubhalelwe. Belingawa lidojwe ziinkukhu! Nekagweba u-Adamu no-Efa, uJehova wanikela inzalo yabo yesikhathi esizako ithemba elikarisako. Wenza lokho ngokutjho umnqophwakhe wokuletha “imbewu” leyo uSathana egade azoyilimaza isithende. IMbewu ethenjisiweko leyo, beyizokuphola ekulinyazweni isithende begodu “ilimaze [uSathana] ehloko.” (Gen. 3:15) IBhayibhili ihlathulula ngendaba le ngokuthi malungana noJesu Krestu: “Yeke-ke iNdodana kaZimu yezela ukugiriza imisebenzi kaSathana.” (1 KaJwanisi 3:8) Kodwana ukuziphatha nokufa kwakaJesu kwakuphakamisa njani ukulunga kwakaZimu?

Lokho Okutjhiwo Kubhabhadiswa KwakaJesu

6. Sazi njani bona uJesu akhenge azuze isono ku-Adamu?

6 Nasele ayindoda, uJesu gade kufuze alingane patsi no-Adamu owakhe waba mumuntu opheleleko. (Rom. 5:14; 1 Kor. 15:45) Lokhu bekutjho bona uJesu bekufuze abelethwe aphelele. Bekungenzeka njani lokho? Ingilozi uGabriyeli yamhlathululela kuhle unina lakaJesu, uMariya neyisithi: “Umoya ocwengileko uzakuba phezu kwakho, namandla kaZimu azaba phezu kwakho. Ngalokho-ke umntwana ocwengileko uzabizwa bona yiNdodana kaZimu.” (Luka 1:35) Ekuthomeni kwepilo kaJesu, kungenzeka bona uMariya wamhlathululela amanye amaphuzu malungana nokubelethwa kwakhe. Ngalokho, kesinye isehlakalo lokha uMariya nosingayise kaJesu, uJosefa, bamfumana etempeleni lakaZimu, umsanyana lo wabuza: “Beningazi bona kufanele ngibe ngekumbeni kaBaba na”? (Luka 2:49) Kuyakhanya bona kusukela asesemncani, uJesu gade azi bona uyiNdodana kaZimu. Ukuphakamisa ukulunga kwakaZimu gade kuqakathekile kuye.

7. Ngiliphi ilungelo eliyigugu uJesu egade analo?

7 UJesu watjengisa itjisekwakhe ngezinto ezingokomoya ngokuhlanganyela qobe emihlanganweni yokukhulekela. Njengombana gade anomkhumbulo opheleleko, kufuze bona wayifunda bewayizwisisa iMitlolo yesiHebheru. (Luke 4:16) Gade anelinye ilungelo eliyigugu—umzimba womuntu opheleleko wokobana ube sihlabelo sesintu. UJesu nekabhabhadiswako, bekathandaza begodu kungenzeka bekacabanga nangamezwi wesiporofido samaRhalani 40:6-8.—Luka 3:21; funda KumaHebheru 10:5-10. *

8. Kubayini uJwanisi uMbhabhadisi alinga ukwalela uJesu bona abhabhadiswe?

8 Ekuthomeni uJwanisi uMbhabhadisi bekafuna ukwalela uJesu bona abhabhadiswe. Kubayini? Ngombana uJwanisi gade acwilisa amaJuda njengetshwayo lokutjhuguluka ezonweni zawo zokweqa uMthetho. Njengesihlobo esiseduze, uJwanisi bekufuze bona bekazi bonyana uJesu bekalungile begodu gade kungatlhogeki bona atjhuguluke. UJesu waqinisekisa uJwanisi bona bekutlhogeka Ngaye bonyana abhabhadiswe. UJesu wahlathulula, “Okwagadesi ngendlela le sizakwenza koke okufunwa nguZimu.”—Mat. 3:15.

9. Ukubhabhadiswa kwakaJesu bekutjengisani?

9 Njengomuntu opheleleko, uJesu bekufuze bona bekazi bonyana yena, njengo-Adamu, bekanobukghoni bokuba nguyise wehlanga lesintu esipheleleko, leso ebekangaphila naso ngokungapheliko ephasini eliyiparadeyisi. Nokho, uJesu akhenge akhanuke ingomuso elinjalo ngombana bekungasi yintando kaJehova ngaye. UZimu wathumela uJesu ephasini bona azokuzalisa indima yeMbewu ethenjisiweko, namtjhana uMesiya. Lokhu kuhlanganisa ukunikela kwakaJesu ngokuphila kwakhe kobuntu okupheleleko. (Funda u-Isaya 53:5, 6, 12.) Kuliqiniso, ukubhabhadiswa kwakaJesu bekungafani nokwethu. Gade kungahlanganisi ukuzinikela kuJehova njengombana uJesu bekasele ayingcenye yesitjhaba sama-Israyeli esizinikele kuZimu. Kunalokho, ukubhabhadiswa kwakaJesu bekutjengisa bona uziletha kuZimu bonyana enze intando yakhe njengombana kukhulunywe ngakho eMitlolweni ngoMesiya.

10. Bekuhlanganisani ukwenza intando kaZimu njengoMesiya, begodu uJesu wazizwa njani ngakho?

10 Intando kaJehova ngoJesu gade ihlanganisa ukutjhumayela iindaba ezihle zoMbuso kaZimu, ukwenza abafundi nokubabhincela bona benze umberego wangomuso wokwenza abafundi. Ukuziletha kwakaJesu bekuhlanganisa godu nokuzimisela kwakhe ukukghodlhelela ukutlhoriswa nokuhlongakala kabuhlungu, atjengisa ukuzinikela kwakhe ebukhosini bakaJehova uZimu obulungileko. Ngombana uJesu bekamthanda uYise wezulwini, wakuthabela ukwenza intando kaZimu begodu bekayifumana yanelisa kwamambala bona anikele ngomzimbakhe ube sihlabelo. (Jwa 14:31) Godu kwamthabisa ukwazi bona ukuphila kwakhe okupheleleko kungaba mnikelo kuZimu njengesihlengo sokusithenga ebugqilini besono nokufa. UZimu wakuvumela na bona uJesu ngokuzinikela kwakhe athwale ubudisi obukhulobu? Iye, wakuvumela!

11. UJehova watjengisa njani bona uyamamukela uJesu njengoMesiya othenjisiweko namtjhana uKrestu?

11 Boke abatloli bamaVangeli abane baqinisekisa itshwayo elikhanyako lakaJehova uZimu lokwamukela uJesu nekaphuma ngemanzini woMlambo iJordani. UJwanisi uMbhabhadisi waqinisekisa: ‘Ngibone umoya urhuluka njengezuba uvela ezulwini, wahlala phezu [kwakaJesu] . . . Ngikubonile kwenzeka, ngiyanitjela bona lo yiNdodana kaZimu.’ (Jwa 1:32-34) Ngaphezu kwalokho, esehlakalweneso uJehova wathi: “Le yiNdodana yami ethandekako, ngithabe khulu ngayo.” —Mat. 3:17; Mar 1:11; Luka 3:22.

Wathembeka Bekwaba Sekupheleni

12. UJesu wenzani eemnyakeni eemthathu nesiquntu ngemva kokubhabhadiswa kwakhe?

12 Iimnyaka eemthathu nesiquntu elandelako, uJesu wazibandakanya ngokuzeleko ekufundiseni abantu ngoYise nangokulunga kokubusa kwakaZimu. Ukukhamba yoke iNarha Yesithembiso ngeenyawo kwammora, kodwana ayikho into egade ingamvimbela ekunikeleni ubufakazi obuzeleko ngeqiniso. (Jwa 4:6, 34; 18:37) UJesu wafundisa abanye ngoMbuso kaZimu. Ngokulapha abagulako ngokusimangaliso, ukusuthisa isiqubuthu esilambileko ngitjho nokuvusa abafileko, watjengisa bona khuyini uMbuso ozoyenzela isintu.—Mat 11:4, 5.

13. Khuyini uJesu ayifundisako ngomthandazo?

13 Kunokobana azifumanele idumo ngokufundisa nomsebenzi wakhe wokupholisa, uJesu wabeka isibonelo esikhethekileko ngokunqophisa loke idumo kuJehova. (Jwa 5:19; 11:41-44) UJesu godu wenza bona sazi izinto eziqakathekileko okufuze sizithandazele. Imithandazwethu kufuze ihlanganise nesibawo sokobana ibizo lakaZimu, uJehova, ‘licwengiswe,’ begodu ukubusa kwakaZimu okulungileko kujamiselele ukubusa kwakaSathana okumbi, khona intando Yakhe ‘izokwenzeka ephasinapha njengezulwini.’ (Mat 6:9, 10) UJesu godu wasikhuthaza bona senze ngokuvumelana nemithandazo enjalo ‘ngokufuna qangi umbuso kaZimu nalokho yena [uZimu] akufunako kithi.’—Mat 6:33.

14. Nanyana uJesu gade aphelele, kubayini bekufuneka umzamo kuye bona azalise indimakhe emnqophweni kaZimu?

14 Njengombana isikhathi sokufa kwakhe komhlatjelo sitjhidela, uJesu wathoma ukuzwa ukugandeleleka okukhulu kwamazizo ngebanga lomthwalo obudisi egade anawo. Umnqopho nobudumo bakaYise bekusame ekukghodlheleleni kwaJesu ukuphathwa kumbi nokubulawa ngelunya. Amalanga amahlanu ngaphambi kokufa kwakhe, uJesu wathandaza: ‘Gadesi ihliziyo yami itshwenyekile, ngingathini na? Kgani ngithi: ‘Baba, ngiphuluse, ungikhuphe esikhathinesi’? Kodwana ngeza ngesizathu lesi bona ngehlelwe sikhathesi sobudisi.’ Ngemva kokuveza amazizo wemvelo womuntu la, uJesu ngokungabi marhamaru watjhugululela umnqophwakhe eentweni eziqakathekileko begodu wathandaza: “Baba, yenza bona ibizo lakho lidunyiswe!” Khonokho uJehova waphendula: “Sengilidumisile; ngisazakulidumisa godu.” (Jwanisi 12:27, 28) Kwamambala, uJesu gade azimisele ukuqalana nokulingwa okukhulu kokuthembeka okungekho namunye umuntu owakhe waqalana nakho. Kodwana ukuzwa amezwi kaYise osezulwini layo, ngokunganakuzaza kwenza uJesu waba nethemba elikhulu lokobana uzakuphumelela ekuphakamiseni nekuvikeleni ukubusa kwakaJehova. Begodu waphumelela!

Lokho Okwaphethwa Kukufa KwakaJesu

15. Ngaphambi kokufa kwakhe, kubayini uJesu athi: “Kuphethiwe”?

15 Njengombana uJesu alengelele esigodweni sokuhlunguphazwa asele azokuphefumula kabuhlungu kokugcina, wathi: “Kuphethiwe!” (Jwanisi 19:30, NW) Qala bona uJesu wakwazi ukuphetha izinto ezihle kangangani ngerhelebho lakaZimu hlangana neemnyaka eemthathu nesiquntu ukusuka ekubhabhadisweni kwakhe bekube sekufeni kwakhe! UJesu nekafako, kwaba nokusikinyeka kwephasi okukhulu, umphathimabutho omRoma ogade abekwe bona aqale ukubulawa kwakhe watjhukumiseleka bona athi: “Kwamambala bekayiNdodana kaZimu!” (Mat. 27:54) Umphathimabutho kungenzeka wabona uJesu atshinywa ngokobana athi uyiNdodana kaZimu. Naphezu kwezinto atshwenyeka ngazo, uJesu wabulunga ukuthembeka kwakhe waveza uSathana amleyimala omumbi. Malungana nabo boke abasekela ukubusa kwakaZimu, uSathana wabeka nasi isitjhijilo: “Umuntu uzokhupha koke anakho ngebanga lomphefumulo wakhe.” (Jobhi 2:4) Ngokuthembeka kwakhe, uJesu watjengisa bona u-Adamu no-Efa bebangathembeka ekulingweni kwabo okulula. Okuqakatheke kinakho koke, ukuphila nokufa kwakaJesu kwasekela begodu kwaphakamisa ukulunga kokubusa kwakaJehova. (Funda Iziyema 27:11.) Kukhona okhunye okwaphethwa kukufa kwakaJesu? Kwamambala kukhona!

16, 17. (a) Kwenzeka njani bona abofakazi bakaJehova bangaphambi kweenkhathi zobuKrestu babe ngabalungileko kuye? (b) UJehova wakutlomelisa njani ukuthembeka kweNdodanakhe, begodu khuyini iKosi uJesu Krestu eragela phambili ikwenza?

16 Iinceku ezinengi zakaJehova zaphila ngaphambi kobana uJesu eze ephasini. Bezilungile kuZimu begodu zanikelwa nethemba levuko. (Isa. 25:8; Dan. 12:13) Kodwana kungasiphi isisekelo somthetho uZimu ocwengileko, uJehova, abusisa ngaso abantu abanesono ngendlela ehle kangaka? IBhayibhili iyahlathulula: “Nguye owanikelwa nguZimu [uJesu Krestu] bona abulawe, iingazi zakhe zibe yihlawulo yezono zabantu, khona bazalitjalelwa nebakholwako nguye. UZimu wakwenza lokhu, ze atjengise ukulunga kwakhe. Esikhathini esidlulileko wanyamazela, azange abagwebe abantu ngokona kwabo. Kodwana esikhathini sagadesi ukhombisa ukulunga kwakhe ngokunikela ngeNdodana yakhe ibe yihlawulo yezono. Ngokwenza njalo ubonisile bona ungolungileko, naloyo okholwa nguJesu Krestu uyamamukela bona ulungile.”—Rom. 3:25, 26.

17 UJehova watlomelisa uJesu ngokumvusela esikhundleni esingaphezu kwaleso egade anaso ngaphambi kobana eze ephasini. Kwanje uJesu uthabela ukungafi njengesibunjwa somoya esiphazimulako. (Heb. 1:3) NjengoMpristi Omkhulu neKosi, iKosi uJesu Kresu iragela phambili nokurhelebha abalandeli bayo bona baphakamise ukulunga kwakaZimu. Qala bona sithaba kangangani bona uBabethu wezulwini, uJehova, Mtlomelisi wabo boke abenza lokhu nabamkhonza ngokuthembeka balingisa iNdodanakhe!—Funda AmaRhalani 34:3; KumaHebheru 11:6.

18. Khuyini okuzokucocwa ngakho esihlokweni esilandelako?

18 Abantu abathembekileko kusukela ku-Abela bathabela ubuhlobo obuseduze noJehova ngombana banekholo nethemba eMbewini ethenjisiweko. UJehova bekazi bonyana iNdodanakhe izokuthembeka ngokuzeleko nokobana ukufa kwayo kuzokuba sigubuzeso ‘sezono zephasi.’ (Jwanisi 1:29) Ukufa kwakaJesu godu kuzuzisa abantu abaphilako namhlanje. (Rom. 3:26) Ngalokho, ngiziphi iimbusiso isihlengo sakaJesu esingakulethela zona? Lokhu kuzokucocwa ngakho esihlokweni esilandelako.

[Umtlolo waphasi]

^ isig. 7 Umpostoli uPowula la udzubhula incwadi yamaRhalani 40:6-8 etjhugululweni yesiGirigi i-Septuagint, ehlanganisa namezwi athi “ungilungiselele umzimba wami.” Umtjhwana lo awukho eentjhugululweni eziberegiswako zeMitlolo yesiHebheru yekadeni.

Ungaphendula Njani?

• Ukulunga kwakaZimu kwabekelwa njani isitjhijilo?

• Ukubhabhadiswa kwakaJesu bekutjengisani?

• Ukufa kwakaJesu kwaphethani?

[Iimbuzo Yesifundo]

[Isithombe ekhasini 15]

Uyazi bona ukubhabhadiswa kwakaJesu bekutjengisani?